Hinnu Seafarm otsib uusi võimalusi

 (3)
Aasta Põllumees 2013 kandidaat Kalmer Märtson
“Tööd on kõvasti tehtud, vaeva nähtud ja tulemused on olemas. Ma veel ei kahetse, et valisin sea­kasvatuse,” loodab Kalmer Märtson, et madalseisus tootjahinnad hakkavad ometi kord tõusma. Foto: Sven Arbet

OÜ Hinnu Seafarm juha­taja Kalmer Märtsoni hinnangul võiks Eestisse rajada kodumaisel kapitalil lihatööstuse, et põllumehed ei peaks nii palju sõltuma sealiha ekspordist.

“Meil on täistsükliga seafarm, toodame kõik oma loomad ise, pidevalt on lautades 12 000 siga, põrsaid sünnib juurde, elussigu müüakse välja, tühje loomakohti peaaegu polegi,” räägib Hinnu Seafarmi juhataja Kalmer Märtson.

Hinnu Seafarmist eksporditakse elussigu peamiselt Leetu, Lätti, Poolasse. “Olen kindel, et tänavu ei ole ükski seakasvataja kasumisse saanud, sest sealiha börsihinnad on kogu Euroopa Liidus praegu väga madalad,” sõnab Märtson.

Septembri lõpus sai Hinnu Seafarm elussea ekspordihinnaks 1.37 eurot/kg, samas sealihatootmise omahind on 1.36. Ja kui arvestada, et Leedu kombinaadi väravasse jõudes on põssad nii mõnegi kilo kaalus kaotanud, tuleb eluskaalust maha arvestada kuni 2,5 protsenti. Värsked jahutatud sea poolkered saadetakse Tallinna lihapoodidesse müügiks ja tootjahind on praegu 2.75 koos käibemaksuga.

Harjunud vastutama

Kalmer Märtson juhib koos abikaasa Ulvega Kuusalu vallas seakasvatust. Renoveeritud seakasvatuskompleks laiub kaheksal hektaril ja tööd saab 27 inimest.

Hinnu Seafarm on Eesti kapitalil ettevõte, kus enamusosalus on Märtsonite perel. Nüüd kus seakasvatuses on keerulised ajad, teavad vaid asjaosalised ise, millist närvikulu, töökust ja ennastsalgavust nõuab nii suure ettevõtmise edendamine. Et siinsetes lautades töötavad vaid kohalikud inimesed, on suur vastutus ka see, et kohalikel ikkagi tööd oleks.

Seotud lood:

Seafarmi juhataja Kalmer Märtson on tagasihoidlik ja napisõnaline, oma sõnul ei vaja ta avalikkuse tähelepanu. Mees, kes teeb igapäevast tööd, ei kurda millegi üle, sest on harjunud ka kõige keerulisemast seisust väljapääsu leidma ja piirkonna heaolu eest vastutama.

Lisaks eraettevõtlusele on Kalmer Märtson 1993. aastast seotud Kuusalu valla juhtimisega. Teda on kolmel korral valitud volikogu esimeheks – kokku üheksa aastat. Lisaks on ta olnud mitu aastat vallavanem, praegu on Märtson vallavalitsuse liige. “Vallaelu on mulle sama oluline kui minu ettevõte,” ütleb mees.

Kuusalu kanti tuli pere pärast Eesti Põllumajandusakadeemia lõpetamist, sest siin on Ulve lapsepõlvekodu. Kalmer lõpetas põllumajanduse mehhaniseerimise eriala ja Ulve veterinaari eriala. Koos asuti tööle Kuusalu kolhoosi 1989. aastal. Kui 1993 kolhoos reorganiseeriti, erastati seafarm.

Ulve sõnul on seakasvatuskompleks alates 1974. aastast üles ehitatud samm-sammult. “Praegune hoonete arv on sama mis 1989. aastal, kui meie siia tulime. Me pole ühtegi ehitist juurde teinud, aga aastatega oleme kõik rekonstrueerinud ja kaasajastanud. Jõudluskontrolli Keskuse hinnangul on OÜ Hinnu Seafarm oma tootmisnäitajatega Eesti viie parima seafarmi hulgas,” räägib Ulve Märtson, kes on Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige.

Kaasaegne tehnoloogia

Märtsonid on aastatega rajanud kunagise kolhoosi sigala baasil kaasaegse tehnoloogiaga seakasvatuse. Renoveeritud lautades on automaatne söötmine, arvutijuhtimisel ventilatsiooniseadmed, põrsaste boksides põrandaküte ja lautu köetakse sõnnikust saadud soojusega maasoojuspumpade kaudu.

Põhikarja emiseid on farmis üle 900. Poegimiskohti 240, põrsad on koos emistega 28 päeva, siis nad võõrutatakse ja pannakse eraldi lauta. Nuumsead kasvatatakse 110−113 kiloni. Firmal on nõuetele vastav tapamaja, kus tapetakse kuus 300−400 siga. Enamik müüakse rümpadena Tallinna lihapoodidele. Tellida saab ka põrsaid grillimiseks või ahjupraeks.

1500−1700 siga läheb elussigadena eksporti, varem Venemaale, nüüd Leetu, Lätti, Poolasse.

Ulve ja Kalmer Märtson on pälvinud aasta seakasvataja tiitli 2004. aastal. Kalmer Märtson rõhutab, et investeeringuvajadus on väga suur. Praegu oleks tarvis renoveerida kolm emiste lauta, vahetada hoonetel katuseid. Aga suuremaks plaaniks on ta võtnud oma söödatehase ehituse.

Lautade rekonstrueerimine on olnud võimalik tänu investeeringutoetustele, muid toetusi seakasvatuses ei ole. Oma probleemidest on seakasvatajad põllumajandusministeeriumis korduvalt rääkinud ja nüüd loodavad nad uue maaelu arengukava peale. Rasket olukorda leevendaks emisetoetuse maksmine.

Loe veel

Venemaa sulges eelmise aasta märtsis piiri Eesti sigade ekspordiks, viidates sellele, et Euroopa Liidu seafarmid ei vasta elussigade ekspordi nõuetele. Selline keeld on nüüd poolteist aastat kehtinud ja viinud meie seakasvatuse raskesse seisu.

Rajame oma lihatööstuse

“Eelmise aasta aprillist kuni tänavu juulini töötasime pidevalt kahjumiga. Augustis suutsime teenida väikese kasumi, septembrist hakkasid hinnad jälle langema,” räägib Märtson.

Kui Venemaale enam eksportida ei saanud, otsiti uusi võimalusi ja nüüd saadetakse elussead Leetu, Lätti, Poolasse.

“Eesti lihasektor on jagunenud, suur osa sektorist on Soome ühistute käes,” viitab Märtson, et nii Valga kui Rakvere lihakombinaadid ei kuulu praegu Eesti lihatootjatele. Neid lihakombinaate varustavad nende oma süsteemis tegutsevad seakasvatajad. Ülejäänud seakasvatajad peavad ise turge otsima, sest kohalikud tööstused nende liha vastu huvi ei tunne.

“Esindame seda osa seakasvatusest, mis põhineb Eesti kapitalil ega kuulu lihakombinaate omavate kontsernide haardesse, selle võrra ongi meil raskem majandada,” ütleb Kalmer Märtson.

Ehkki Venemaa turu võimalused olid meie põllumeestele suureks abiks, on Kalmer Märtson nüüdseks olukorraga leppinud.

“Ega ma enam Venemaa turule nii väga ei kipugi,” räägib seakasvataja. Ta on leidnud endale uued võimalused Euroopa Liidu turgudel, ja ehkki praegused madalad hinnad ei luba ettevõttel kosuda, otsib Märtson koostööks uusi lahendusi. Nii arutleb Kuu­salu valla ettevõtja, et seakasvatajad võiksid teha omavahel suuremat koostööd ja rajada Eesti Tõusigade Aretusühistu juurde oma lihatööstuse, kuhu ühistu liikmed saaksid elussigu saata.

“Tapavõimsust Eestimaal jätkub, aga kindlasti elaksid seakasvatajad natuke paremini, kui meil oleks oma ühistuline lihakombinaat ja käivituks söödakomponentide ühisostud,” innustab Kalmer Märtson tootjaid koostööle.



KOMMENTAAR

RAIVO LAANEMAA

Eesti Tõusigade Aretusühistu juhataja

Kalmer Märtson on rahulik, aga kindlate
põhimõtetega, kõigis ettevõtmistes põhjalik.
Eriti edukad ollakse emiste viljakuse ja võõrutatud põrsaste arvude osas. See näitab tarka
ja hoolivat majandamist. Abikaasa Ulve Märtson on Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige, arvamusliider ühistulistes küsimustes ja väga tegus farmi edendamisel.

Eesti Tõusigade Aretusühistus, kuhu kuulub liikmetena 30 Eesti seakasvatusettevõtet, on mitmeid olulisi küsimusi, milles kaasa räägitakse. Teema, mida Kalmer Märtson väga toetab, on ühistu liikmetele lihatööstuse ehitamine, et anda toodangule lisandväärtust, olla sõltumatu. Koostegemises on suurem jõud ja tarkus − see on Kalmer Märtsoni üks põhimõtteid.



KANDIDAAT

KALMER MÄRTSON

Hinnu Seafarm OÜ

- Kuusalu vald, Harjumaa.

- Seakasvatus täistsükliga, 12 000 siga.

- Tunnustatud tapamaja, sealiha ja elussigade müük, enamikus eksport. Aastas müüakse umbes 22 000 siga.

- Maad on omandis 8 ha.

- Renoveeritud laudad, kaasaegne tehnoloogia.

- 27 töötajat.



Konkurss

“Aasta põllumees”

Tänavusele konkursile on esitatud 18 kandidaati 13 maakonnast. Mitme põllu­mehega kandideerivad Harju-, Saare- ja Põlvamaa. Ühe kandidaadiga on esinda­tud Rapla-, Järva- ja Jõgevamaa, Viljandi-, Tartu- ja Võru­maa ning Hiiumaa, samuti Pärnu- ja Läänemaa ning Lääne-Virumaa. Tiitlivõitja selgub “Aasta põllumehe” konverentsil, mis peetakse 22. oktoobril Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis.

Valime ka rahvapõllumehe

Veel enne, kui tänavune aas­ta põllumees välja kuuluta­takse, võib rahvas valida enda lemmiku Maalehe vee­bi­­leheküljel. Oma soosiku poolt saab aadressil www.maaleht.ee/AP2013 hääletada 20. oktoobri hilisõhtuni. Hääletuse tulemused avalikustame ja rahvapõllumehe kuulutame välja “Aasta põllumehe” konverentsil.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare