Ida-Viru talumeest ähvardab kriis
"Kombain ei suuda enam põllult koristada seda pläga, mis vesise ilma tõttu viljast järele on jäänud. Rukis on peast kasvama läinud, idud küljes, märg vili ei tule punkrist välja ega lähe kuivatisse sisse," laiutab oma põldude ääres käsi Patmari talu peremees Ain Rego Ida-Virumaalt Mäetaguse vallast. Taevakraanid suunasid tänavu Jõhvi peale suurima vihmasaju - kolm korda rohkem kui mujal Eestis.
"Mis teil põleb?" uudistavad inimesed, kes Patmari talu tootmiskeskusest Kiiklas mööda sõidavad. Tohututes aurupilvedes aurab siin kuivati - võimsus on viimase peal, sest muidu märga vilja kuivaks ei saagi. "Vilja niiskus on 30% ja me aurutame siin kõigest jõust sellest vett välja," kirjeldab peremees.
Tänavu on Ain Rego saanud ainult 4 täispäeva põllul olla ning koristanud viljasaagist vaid kümnendiku - 100 ha rukist. Ligi 800 ha viljasaagi saatus on lahtine. See on loikude vahel lookas maas.
Mattis põldu mitu miljonit
"Olen 19 aastat põldu harinud. Kogemusi mul on, kuidas raskustest välja tulla, aga nii hullu seisu kui praegu pole varem olnud," räägib Ain Rego. Tänavu investeeris Rego oma põldudesse 2 miljonit krooni.
"Varem kasutasime väetisi vähem, aga sel aastal väetasin erilise hoolega. Nüüd on silmaga näha, et põldudel on 18 aasta parim saak. Kas see tõesti lähebki raisku?"
Ainus päästerõngas on nüüd rapsipõld. Rapsi kasvatab ta tänavu 240 hektaril, selle küpsemisega läheb veel veidi aega.
Eelmise aasta kasum läks peremehel suuresti 2005.-2006. aasta kehvema saagi katteks, nii et lootus tänavusele põllusaagile on suur. Investeeringud on tal tehtud Case'i ja John Deere'i tehnika soetamiseks, samuti kuivatisse. Tulevikus plaanib peremees veel ühe kombaini juurde muretseda.
Raskustega harjunud
Ain Rego on sitke põllumees, niisama lihtsalt raskustele alla ei vannu. Ega muidu oleks selle mehe kätte harimiseks jõudnud tohutud põllupinnad Mäetagusel.
Aastaid töötas ta Kiikla kolhoosis autoremondilukksepa ja autojuhina. 1990. aastal sai mehel mõõt majandielust täis, Regode pere ostis ligi sajandivanuse kunagise uhke talumaja Ratva külla kauni metsatuka alla.
Nii astuski Ain kolhoosi töökoja õuelt välja, kaks kätt taskus, ja hakkas talunikuks.
"Olen kogu elu siin Mäetagusel elanud, maatööga harjunud. Lapsepõlves pidime mitu korda kolima, sest majad jäid jälle põlevkivi kaevandamisele ette," räägib Rego.
Algul pidasid nad koos abikaasa Õiega väikestviisi lehmi, sigu, lambaid, aga selline töö peret ei toitnud. Taluseaduse alusel nad maid ei saanud, sest selle seaduse aeg sai juba läbi. Nii tuligi 2000. aastate algul otsustada, kas jätta talupidamine katki või võtta suurelt ette.
Kuna Mäetaguse valla maad on suures osas alt kaevandatud, siis sellistele põldudele eriti tahtjaid polnud. Rego oli üks vähestest, kes julges toona võtta kasutusvaldusse 500 hektarit maad.
Praegu harib Patmari talu ligi 900 ha maad, sellest on omandis umbes 100 hektarit. Aastatega on tallu soetatud korralik põllutehnika. Palgatöölisi on neli.
"Minu põhimõte on selline - üks agregaat, üks traktor, üks traktorist. Kevadel läheb välja ja sügisel tuleb tagasi. Et ei oleks solgutamist - täna oled siin ning homme seal. Kombainiroolis olen ise ja traktoril nii palju, kui vaja," räägib Rego. Suurimaks takistuseks peab ta aga masinate vähest vastupidavust.
Perenaine Õie tegeleb firma raamatupidamisega, vanema poja Andri hooleks on põllutööde juhtimine. Lisaks õpib Andri ka Eesti Maaülikooli kaugõppes. Noorem poeg Ardi töötab Viru vanglas ja pere pesamuna Õnneli käib Ratva külast 8 km kaugusel Mäetaguse põhikoolis.
"Majandame kolmekesi - mina, abikaasa ja vanem poeg. Pinnad on küll suured, aga töö struktuur on talupõhine."
Talu süda on sealsamas endise kolhoosi töökoja õuel, sest peale Rego ettevõtmiste pole Kiikla kolhoosist enam suurt midagi järel.
"See oli siitkandi väikseimaid majandeid. Algul moodustati iga hoone peale mingi ühistu või aktsiaselts, nüüd on kõik lõpetanud. Mina pidin need töökojad ja masinakuurid ära ostma."
Ka Mäetaguse valla kunagistest talupidajatest, kes on olnud koguni kahes taluseltsis, jätkavad täna vähesed.
Põllutöö langatatud maadel
Patmari talu maadest jääb suurem osa vana Sompa ja Kohtla endiste kaevanduste peale.
"Mäetaguse vallas on enamus põllumaad alt ära kaevandatud. Siin tavapärast künnipõhist teraviljakasvatust teha ei saa, sest tõusud-langused on nii teravad. Kord on ader silmini maa sees, samas jälle maa peal," kirjeldab Rego. Lisaks hakkab kohati paas maa seest kerkima, nii et põllud muutuvad paeseks.
Nii pidigi Patmari talu peremees kolm-neli aastat põldudel kurja vaeva nägema, enne kui sai korralikult viljakasvatuse käima. Oma põldudel viljeleb peremees minimeeritud mullaharimist.
Omaette ooper on viljalõikus langatatud maadel, kus maapinnal on jõnksud sees, mis aeg-ajalt uuesti edasi vajuvad - tekib nn langatusnõgu. Ka kuival ajal tuleb kombaini heedrile toed alla panna ning kui masin on sellisest kohast üle käinud, siis järgmiseks päevaks on maalõhe edasi vajunud.
"Kõige ohtlikumad on need kohad, kus Vene ajal olid kamberkaevandused ja kus terviksambad pidid lage üleval hoidma. Nüüd hakkavad need sambad maa sees murenema, nii et kogu lagi ehk meie jaoks maapind kipub vajuma."
Kõige rohkem teeb peremehele muret see, et puudus on korralikest töömeestest. "Eelmisel aastal läks siit Ida-Virumaalt üle nn Soome gripp nagu katk - kõik läksid Soome tööle.
Töötajaid tabas Soome gripp
Mõtlesin siis, et panen firma kinni. Nüüd õnneks hakkab osa inimesi uuesti Eestisse tagasi tulema, said Soome gripist lahti," naljatab peremees tõsisel teemal. Ka eelarvet vaagiva valitsuse tõrjuv suhtumine põllumeestesse teeb Regol meele mõruks.
"Ühtepidi nöögib ilm, teistpidi valitsus, kui peaks nüüd toetuseraha kallale minema. Selline natuke mõnitav suhtumine põllumehesse on hingele veel valusam kui vihmasadu," ütleb Ida-Virumaa põllumees.
Ain Rego Patmari talu
- Ida-Virumaa, Mäetaguse vald.
- Maad haritakse 879 ha, sellest omandis 88 ha, kasutusvalduses 500 ha, rendimaad 291 ha.
- Teravilja- ja rapsikasvatus. Raps 240 ha, rukis 149 ha, kaer
54 ha, nisu 46 ha, oder 320 ha. Teravilja keskmine saagikus
üle 5 t/ha.
- Uus ja vanem tehnika, viljakuivati.
Allikas: Maaleht
