Ilm on aasta põllumeestele sõber


Ilm on aasta põllumeestele sõber
Jaak Läänemets

Täna valitakse aasta põllumees 2008. Arvata võib, et aasta põllumehed oskavad ilmaga sõprust pidada. Muidu ei oleks neil ju häid tulemusi. Maaleht küsis mitmelt eelmistel aastatel kõrge tiitliga pärjatult, mil moel nad on suutnud ilmaga sõbrad olla.

Jaak Läänemets, aasta põllumees 2002

Ega kellegagi vägisi sõbraks saa. Pigem on vaja ilma ette aimata ja kõhutunnet usaldada ning siis selle järgi toimetada.

Enamasti on kõhutunne ka õigesti öelnud. Selleks tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida, jälgida, mis looduses toimub, ja kuulata sedagi, mida vanemad ja elukogenumad inimesed räägivad.

Ka aitab Internet üsna palju.
Uurin ilmaprognoose eri allikatest, ainult EMHI peale ei julge loota. Teades, et hakkab sadama, pole mõtet ilmatundlikku tööd ette võtta. Kui pritsimistööd plaanis või käsil, jälgin prognoose isegi mitu korda päevas, et vihm tehtut ei nulliks.

Arvan, et ma polnud tänavu Eestis erand, kui mulle ilm suureks sõbraks polnud. Oli ju koguni kaks ekstreemset perioodi. Kui sügisel räägitakse vihmasest ja jahedast suvest, siis peaaegu keegi ei mäletagi enam, et kevadki oli vilets - algul jahe ja taimede viletsa tärkamisega ning siis järgnes põud.

Raivo Musting, aasta põllumees 2001

Olen just Malaisias puhkusereisil. Vili on võetud, silo tehtud. Arvan, et siiamaani olen küll ilmaga sõber olnud. Vahel mängib ilm ka vingerpussi, aga eks siis pea seda õigel ajal taipama või püüdma teda üle kavaldada.

Kas või näiteks väetiste kasutamisel tuleb palju arvestada ilmaga, et väetist liiga palju või jälle vähe ei pane. Aga siit kaugelt Malaisiast on telefonikõne kostvus kehv, räägime ilmajuttu parem mõni teine kord edasi - kui kodus olen.

Jaak Hinrikus, aasta põllumees 2002

Vaatamata kõigele, olen ilmaga suhteliselt hea sõber. Nagu sõbra juures tuleb arvestada või leppida tema iseloomu nüansside ja tujudega, nii on ka ilmaga.

Enne suuremaid põllutöid jälgin alati ametlikke prognoose. Uurin Internetist nii Eesti kui ka Vene ilmakeskuste omi ja kui need kipuvad erinema, proovin oma aastatepikkuse kogemuse põhjal selle õigeima leida. Ilmatarkade ennustusi võib ajaviiteks samuti lugeda, kuid aluseks võtta neid ei julge.

Eks peale ilma mängivad rolli ka kuupäevad. Ega saa ju silotegu lõputult edasi lükata ega ka palju varem tegema hakata.

Johannes Valk, aasta põllumees 2003

Kevadel rajasin maarjakaseistanduse. Suve algus oli kuiv, kuid siis tuli õnneks viimasel hetkel vihm ja istandusega äpardust ei juhtunud.

Kui veel innukalt köögiviljakasvatusega tegelesin, õnnestus ligi pääseda Soome põllumeeste ilmaleheküljele Internetis. Mul oli salasõna olemas ning seal oli hästi näha vihmapilvede liikumist ning Põhja-Eesti inimesena sain sellega arvestada.

Meil Eestiski võiks olla midagi taolist spetsiaalselt põllumeestele mõeldut. Ka radaripilt võiks olla kättesaadavam, et näeks pilvede liikumist. Ma viimaks ei jaksanud seda kõrge hinna tõttu enam EMHIst osta. Riik võiks seda põllumeestele odavamalt pakkuda, muidu on kasutajaid vähe ja kasu väike. Ilmateatest, mis ütleb, et Lääne-Eestis sajab, jääb väheks.

Andres Härm, aasta põllumees 2004

Loe veel

Eks see kuulu põllumehe ameti juurde, et peab ilma jälgima austusega ja tegema otsuseid tema meeleoludest lähtuvalt. Kui ilma sõbraks pidada, on ta igatahes väga muutliku meelega sõber.

Meeleolumuutusi ära tunda aitavad pikaajalised kogemused ja teadmised. Tihti ka sisetunne, et kas teen selle töö ära täna või hoopis homme-ülehomme.

Tähtis on ka kõikvõimalikud prognoosid enda jaoks läbi mõelda. Mul saab järgmisel kevadel 20 aastat põllumehe tööd tehtud ja hea on ütelda, et võrreldes algusajaga, on prognoosid ja ilmateated palju täpsemaks läinud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare