Jaanus Berkmann edendab ratsasporti
“Hobuste juurde jõudsin 12 aastat tagasi oma tütarde Marise ja Maarja kaudu, lapsed käisid siis veel põhikoolis ja hakkasid paluma, et muretseksin neile kas või ühe hobuse, nad nii väga ihkasid ratsutada,” räägib Jaanus Berkmann.
Kärdla lähedal Linnumäel nosivad uhked hobused koplis lakka keerutades rohtu. Berkmanni hobused on aasta ringi vähemalt päeval õues, selleks on neil 16 eri suurusega karjakoplit.
Berkmann on aastatega Linnumäele rajanud kaasaegse ratsakeskuse. Siin on hobuste tall, mille ehitamist alustati 2001. aastal. Selle kõrvale on rajatud maneež, kus korraldatakse nii ratsatreeninguid kui võistlusi. Ratsatundides treenitakse huvilisi, eelkõige lapsi alates 10. eluaastast. Aastatega on siit koolist läbi käinud 70–80 noort. Juba seitsmendat aastat pakutakse puuetega lastele ratsutamistunde ehk hipoteraapiat.
Peremees selgitab, et algul ta mõtles võtta ainult ühe ruuna, kes järglasi ei saa. Nüüd on tallis juba paarkümmend hobust. Tütred on suureks kasvanud ja taskus on neil ratsasporditreeneri paberid.
“Ega tütardel see ratsutamine nii lihtsalt ei tulnud. Minu tingimus oli see: kui tahate hobust, lähete iga päev enne kooli kolmveerand kuus talli tööle – latreid puhastama ja hobuseid toitma, nii saavad teist tõelised ratsutajad,” teatab isa.
Kalandusest hobusteni
Jaanus Berkmann on töötanud ligi 30 aastat kalanduses. Kunagises Hiiu Kaluris oli ta tootmisosakonna juhataja. Kui 1991. aastal asutati tolleaegse Hiiu Kaluri osalusel Eesti–Rootsi ühisettevõte Dagöfisk, asus Berkmann ametisse selle juhatajana. Koos rootslastega ehitati üles uus kalatööstus, mis sai 1992. aastal esimesena Eestis eurosertifikaadi ehk õiguse piiranguteta eksportida oma toodangut Euroopa Liitu. 1997 asutas Berkmann oma äriühingu, mis hakkas tegelema oma kalafilee müügiga Lääne-Euroopasse, Ameerikasse ja Kanadasse. Mingil hetkel aga ei osutunud see äri enam perspektiivseks ning tuli lõpetada.
Hakkaja mees ei jäänud niisama, käed rüpes, istuma. Uueks tegevusalaks sai hobusekasvatus ja ratsaspordiklubi rajamine.
“Hobused on suursugused loomad, nad annavad palju positiivset energiat. Kui tulen vaid korrakski talli, saan oma laengu kätte ja rohkem polegi vaja,” räägib peremees.
Aastate jooksul on Jaanus Berkmann edendanud hobumajandust Hiiumaal ning tänu temale korraldatakse seal palju ratsutamisvõistlusi. Tuntuimad on Kärdla ratsupäevad, mis tänavu toimusid 11. korda. See on tõeline ratsaspordi pidupäev, kus aastate jooksul on osalenud üle 700 ratsaniku üle Eesti ja välismaaltki. Kümnendad Kärdla ratsupäevad tõid Jaanus Berkmannile Hiiumaa Kultuuripärli preemia. See on autasu, millega Eesti Kultuurkapital tunnustab nii kultuuri kui spordi vallas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.
2004. aastal asutati Linnumäe tallide läheduses OÜ Linnumäe Puhkekeskus, mis tegeleb toitlustamisega ja pakub forellipüüki.
Söödavilja saab Berkmann kohalikelt põllumeestelt, samuti laseb ta teenustööna niita heina oma karjamaadelt, sest kalleid põllumajandusmasinaid pole väikeste mahtude tõttu mõtet soetada.
Linnumäe tallis hobuste aluspanuna kasutatud saepuru läheb hiljem Kärdla katlamaja kütteks. Ka kasutab tuttav piimakarjakasvataja seda segatuna lubja ja muude komponentidega renoveeritud farmi veiste magamisasemetel.
Lapsed jätkavad isa jälgedes
Jaanus Berkmann on üles kasvatanud neli last. “Pojad veavad surfiklubi, aga tütred on kõvad ratsutajad, nii ongi meie peres kaks kiiksuga surfajat ja kaks kiiksuga ratsutajat,” muheleb pereisa.
Vanem tütar Maris on lõpetanud maaülikooli veterinaarina ja töötab nüüd osa ajaga Soomes loomaarstina. Kodus on vaja tema veterinaarioskusi Linnumäe tallis, kus ta hoiab hobuste tervisel silma peal.
Noorem tütar Maarja õpib Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis terviseedendust ning annab treenerina väikestele hiidlastele ratsatunde. Linnumäele on koondunud ka MTÜ Hiiumaa Ratsaspordiklubi, kus tegutsevad ratsaspordihuvilised. Jaanus Berkmann on üks selle mittetulundusühingu rajajaid ja juhatuse liige.
Linnumäe tallis majandab ta FIEna, ent plaanib tütardele asutada oma osaühingu OÜ Linnumäe Tallid, et lapsed kord kogu hobumajanduse üle võtaksid.
“Kõigepealt lõpetan kooli ja tulevikus tahaksin küll siin kodusaarel tegutseda,” teatab Maarja. Mõlemad tütred töötavad Hiiumaal olles praegugi Linnumäel.
“Me ei ole mingid tipp-hobusekasvatajad, oleme harrastussportlased. Tahame anda inimestele võimaluse tunda rõõmu ratsutamisest ja hobustest. Püüame õpetada lastele, kes käivad meie ratsutamistundides, loodusetunnetust ja head suhtumist loomadesse,” ütleb peremees.
Põlise hiidlasena on Berkmann oma saare patrioot, ta tegutseb ka LEADER-programmi kohaliku tegevusgrupi MTÜ Hiidlaste Koostöökogu juhatuse esimehena.
“Kui tahad midagi saavutada, pead ühtmoodi vaeva nägema nii Hiiumaal kui Tallinnas,” arvab Jaanus Berkmann.
Siim Nõmmoja
Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär
Ratsutamine, hobusekasvatus ja hobuste pidamine on üks maaelu alternatiive, see on tõusev trend Eestis. Seetõttu oleme hobusekasvataja, võistluste korraldaja ja spordiklubi vedaja Jaanus Berkmanni esitanud konkursi “Aasta põllumees” kandidaadiks.
Berkmann on vaieldamatult ere kuju hobumajanduse edendamisel Hiiumaal, tulihingeline oma maakonna patrioot ja kohaliku kogukonna hing. Ta on juba üle kümne aasta korraldanud Kärdla ratsupäevi, mis on ratsaliidu kalenderplaanis oma koha leidnud ja väga tähtis üritus meie ratsutajatele.
Oma tööd teeb Berkmann suure pühendumusega. Linnumäele on ta ehitanud ratsutamisväljakuid, maneeže, sealsetel karjamaadel peab ta oma hobuseid. Berkmann suudab ikka üllatada tema korraldatud ürituste ja ettevõtmiste hea tasemega.
Jaanus Berkmann
FIE Jaanus Berkmann
- Kärdla, Hiiumaa.
- Hobusekasvatus, ratsaspordikooli pidamine, ratsavõistluste
korraldamine.
- 20 hobust, sporthobused, tori ja eesti maatõugu hobused.
- Maad kasutatakse 45 ha, sellest 25 ha on omandis. Karja- ja heinamaa
hobuste karjatamiseks ning ratsavõistluste korraldamiseks.
Niitmine teenustööna.
- Kaks palgatöötajat.
- Üheteist aasta jooksul on ratsatreeningutel osalenud ligi 80 last, ratsavõistlustel
700 ratsanikku.
“Aasta põllumees” ka televisioonis
- Laupäeviti hakkab ETV tavakohaselt jälle näitama maaelusaadet.
Sel hooajal taas nimetuse “Maahommik” all.
- Tänavustest “Aasta põllumehe” konkursi kandidaatidest on valminud ka tutvustavad videod, mis tulevad kahe kaupa saates esitamisele. Esimeses saates tutvustati teraviljakasvatajaid Madis Avi ja Meelis Kokkmaad.
- “Maahommik” on eetris tuttaval ajal laupäeviti kell 10.
