Iirimaal on tähelepanu koondunud nendele kohalikele tööstusharudele, mis näitavad üles jätkusuutlikkust ja kasvu. Mitmel viimasel aastal on Iiri põllumajandus ja toidutööstus arenenud vastavalt sellele, mida nõuab turg, aidates kaasa meie majanduse taastumisele, seda suurenevate sissetulekute ja töökohtade loomise kaudu.

Iiri põllumajandus põhineb rohumaaviljelusele tugineval tootmissüsteemil. Maailmas suureneb nõudlus toiduainete järele ja Iiri põllumajandus saab selle võimaluse enda kasuks pöörata.

Iirimaal on põllumajandus endiselt madala tulukusega majandusharu ning ühelt poolt tõusvad sisendite hinnad, teisalt võetud rahalised kohustused jäävad sektori kasumlikkuse saavutamisel peamisteks väljakutseteks.

Peale selle on kokkuostuhinnad endiselt pideva surve all, mis tuleb domineerivate Iiri ja Euroopa Liidu supermarketite käitumisest.

Põllumehed peavad saama oma toodangu eest õiglast hinda. On äärmiselt oluline, et põllumajandussektori arengut toetab tugev ja korralikult rahastatud ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP).

Mis te arvate, kas ÜPP on ennekõike põllumajandus- või maaelupoliitika? Tihti jääb kõlama, et tänapäeva maaelu on kaugelt enamat kui põllumajandus.

Põllumajandus on integreeritud ELi ühtsesse süsteemi rohkem kui mis tahes teine majandusharu. See on ainus ühise poliitikaga reguleeritud oluline majandussektor, mis on keskselt rahastatud ELi eelarvest.

ÜPP on alates jõustumisest läbi teinud mitmeid olulisi reforme, reageerides Euroopa tarbijate nõudmistele kõrge kvaliteedi ja keskkonna aspektist jätkusuutliku toidutootmise suhtes.

Põllumajandus jääb maamajanduse peamiseks tegevusalaks, mis toetab maakogukondi seeläbi, et hoolitseb keskkonna eest, annab töökohti ja toetab ettevõtlust ning hoiab looduslikku pärandit, aga ka kultuuri ja piirkondlikku turismi­majandust.

Eesti põllumehed ja nende organisatsioonid ei ole ÜPP tuleva eelarveperioodi (2014–2020) kavaga rahul, sest selle järgi säilib liikmesriikide põllumeeste vahel ebavõrdsus, otsetoetused on liiga erinevad. On see rahulolematus põhjendatud ja mida arvavad toetuste võrdsustamisest Iiri põllumehed?

Otsetoetused, mida saavad Iiri põllumehed, on ELi keskmisel tasemel. Toetuste ümberjagamine liikmesriikide vahel tuleb Euroopa Komisjoni praegustest ettepanekutest välja. Igasugune otsetoetuste märgatav muutus võib Iirimaal hävitada tootmist ja kümnete tuhandete perefarmide elujõulisuse.

Suured erinevused otsetoetuste tasemete vahel võib olla peamine põhjus, miks sõltub Eesti endiselt põllumajandustoodangu ja toiduainete sisseveost. Kui oluliseks peate üksikute riikide isevarustatust tänapäeva ELi ühisturul ja WTO tingimustes?

Toidujulgeolek on praegu maailmas põhiline küsimus. Seetõttu on väga oluline, et ÜPP kaudu hoitakse põllumajandusettevõtete sissetulekud piisaval tasemel ning toetatakse põllumajandustootmist, loomade heaolu, keskkonnanõuete täitmist, samuti maaelu arengut ja perefarmide püsimajäämist ning põllumajanduse jätkumist kõikjal ELis.

Nn vanades ELi liikmesriikides moodustavad ühisest eelarvest makstavad otsetoetused umbes 90% kogu ÜPP toetustest. Eestis tuleb umbes pool raha otsetoetustest ja teine pool makstakse maaelu arengukava ehk teise samba toetustena. Milline on teie arvates õiglane raha jagunemine otsetoetuste ja investeeringutoetuste vahel?

Kui arvestada maaelu arengukava meetmete puhul liikmesriigi kaasrahastamist, moodustab ühtne otsemakse umbes 65% kogu Iirimaa iga-aastastest ÜPP toetustest. Arvame, et see on õige vahekord, arvestades, et otsetoetusi saavad põllumehed põllumajandustootmise eest ja nendele lisanduvad maaelu arengu meetmed, mis aitavad hoida korras keskkonda, leevendavad keskkonnatingimustest tulenevaid puudusi, korvavad kohustusi ning aitavad kaasa investeeringutele ja farmide uuendamisele.

ÜPP järgmine eelarveperiood toob komisjoni ettepanekute järgi põllumeestele kaasa uusi väljakutseid – karmimaid keskkonnanõudeid, nn rohestamise jm, mis tähendavad tegelikult uusi lisaväljaminekuid. On need uued nõudmised teie hinnangul põhjendatud?

Iirimaa ja ELi põllumehed panustavad juba niigi − nõuetele vastavuse ning kohustuslike majandamisnõuete, heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmise kaudu − keskkonnahoidu mitmel moel. Rohestamise nõuded ei tohi põllumeestele kaasa tuua ebavajalikke kulutusi ja bürokraatiat. Arvestades toidujulgeolekut, ei tohi põllumajanduseks sobivat maad põhjendamatult tootmisest välja jätta.



KONVERENTSI VÄLISKÜLALINE

John Bryan

- Euroopa suurima põllumajanduse esindusorganisatsiooni COPA (Professionaalsete Põllumajandusorganisatsioonide Komitee) asepresident.

- Iirimaa Põllumeeste Assotsiatsiooni president.

- Konverentsil esineb ta ettekandega “Ühise põllumajanduspoliitika reformi sõlmküsimused Euroopa põllumeestele”.