Kapteini veisekarjas troonib kuninglik pull
Ranna talu peremeest Tõnu Kapteini teavad ja tunnevad paljud hiidlased. Nimelt oli Tõnu Kaptein esimene talumees, kes hakkas 1990. aastate algul valmistama oma talumeiereis Kapteini juustu ja Ranna kohupiima.
“Toona oli Ranna talu piimatööstusena registreeritud, kümme aastat ei müünud me tööstusele mitte tilkagi piima, kõik tegime juustuks, kohupiimaks ja jogurtiks,” meenutab Kaptein.
Praeguses Ranna talus on 270 lihaveist, põllu- ja karjamaid kasutada 500 hektarit, piimakarjast on ammu loobutud.
Paari lehma pidajast juustumeistriks
Talupidamist alustasid Sirje ja Tõnu Kaptein 1989. aastal paari lehmaga. Kohe alustas pererahvas ka lüpsilauda ehitust. Algul plaaniti see ehitada viiele lehmale, hiljem valmis laut juba 15 lehmale.
“Kümme aastat püüdsime tõestada, et ka Hiiumaal saab piimakarja pidada. Juba 1994 valmistasime oma talus esimesed piimatooted, algul tegime juustu, siis kohupiima ja jogurtit,” meenutab Tõnu Kaptein.
Põhjalik ja teadmisaldis pererahvas tegi koostööd Eesti Maaviljeluse Instituudi teadlastega, kes Hollandi kogemuste najal aitasid toona käivitada talumeiereisid. “Tegime tooteid pastöriseerimata piimast ja olime uhked, et meie juustu müüdi ka Tallinnas.” Aga kogused jäid väikeseks ja müügiga oli palju tegemist.
“Kolm päeva nädalas pidime piimatooteid üle Hiiumaa laiali vedama, ülejäänud ajal oli talu- ja laudatöö, enam ei jõudnud,” meenutab Tõnu Kaptein. Ka müük ei läinud eriti hästi. Nii tõmbasid nad 2001. aastal meiereile ja kogu piimatootmisele kriipsu peale.
Toona tundis ta uhkust oma rajatud väikese meierei üle, praegu suhtub aga skeptiliselt ka Hiiumaale uue meierei rajamisse, mida juba üle aasta püüavad käima lükata kohalikud piimatootjad.
“Hiiumaal pole tootjate hulgas piisavalt üksmeelt, et asja korralikult käima saada,” kritiseerib Kaptein. Tema sõnutsi pole paljud piimatootjad suutnud investeerida korralikult teadmistesse, hoonetesse, tehnikasse – kvaliteetse piima tootmisse.
Tulundusühistu Hiiumaa Meierei juhatuse esimees Priidu Ratnik on teist meelt ja lubab, et Emmaste meierei stardib sügisel.
Rannaniite kaitseb mõistlik majandustegevus
Tõnu ja Sirje Kaptein loobusid piimatootmisest ja alustasid lihaveiste pidamist 2001. aastal. Nüüd on nad nii kõvad lihaveisekasvatajad, et otsivad parimaid tõupulle piiri tagantki.
Paar kuud tagasi toodi aberdiin-anguse pull OÜ Adoranna karja otse Rootsi kuninga veisefarmist. Selline kuninglik ost sai teoks rahvusvahelise Väinamere projekti kaudu, mille abil püütakse säilitada olemasolevaid pärandkooslusi nii rannaniitudel kui karjamaadel.
Kaptein ise on MTÜ Väinamere Pärandkoosluse Säilitajad juhatuse liige. Perenaine Sirje selgitab, et Rootsist said nad ka oma esimesed šoti mägiveised, samuti anguse tõupulli. Hiljem šoti mägiveistest loobuti ja hakati aretama simmentali ning aberdiin-anguseid. Praegu on karjas peamiselt kahte tõugu lihaveised – aberdiin-angused ja simmentalid.
“Rootsi kuninglik farm, kellega meil on nüüd kontaktid, kasutab samamoodi simmentali ja anguse ristandeid,“ räägib Kaptein, kui liigume Käina lahe Kassari maastikukaitsealale, kus Kapteini loomad rannaniitudel rahulikult rohtu nosivad. Kõige keskel troonib uhke kuninglik anguse pull.
“Rannarohumaade väärtuseks peame seda, et need on liigiliselt hästi mitmekesised, mineraaliderohked alad ja loomadele väga sobilikud,“ selgitab Tõnu Kaptein.
Paraku ei mahu Tõnu Kapteinile hinge see, et siiani ei osata tõelist maheveiseliha väärtustada ega selle eest korralikku hinda maksta. Tema jaoks on väga tõsine töö anda loomadele mitmekesist mahedat sööta aasta ringi.
Mahetootmine ei tule kergelt
OÜs Adoranna valmistatakse 1500 tonni silo aastas, rohumaid väetatakse oma loomade sõnnikuga ja uuendatakse kolme-nelja aasta tagant. Loomad ei ole aastaringselt väljas, vaid veedavad ligi 200 päeva laudas.
“Mõni ütleb, et väetist enam ei osta ja olengi mahetootja. See ei ole nii, ka mahepõldu tuleb väetada, et sealt saaki saada. Mahetootmine on hiigeltegevus, mitte tegevusetus,” on Tõnu Kaptein oma valitud alale jäägitult pühendunud.
“Mahesööt peab olema väga mitmekesine, alles siis saame tõelise maheliha,“ ütleb Ranna talu peremees.
AASTA PÕLLUMEES 2010 KANDIDAAT TÕNU KAPTEIN
Ranna talu, OÜ Adoranna
- Hiiumaa, Käina vald.
- Mahetootmine, lihaveisekasvatus, 270 lihaveist: aberdiin-angused ja simmentalid. Veiseliha toodetakse 25 tonni aastas.
- Maad kasutatakse ligi 500 ha, sellest omandis 240 ha, rohu- ja karjamaad.
- Kaasaegne põllutehnika.
- Lihaveiste karjatamisega Käina lahe Kassari maastikukaitsealal hooldatakse umbes 300 ha rannaniitusid.
KOMMENTAAR
LIA ROSENBERG
MTÜ Arhipelaag Väinamere projekti koordinaator
Meie partnerlus sai alguse 1999. aastal, kui Maailma Metsiku Looduse Fondi Rootsi organisatsioon algatas Eestis Väinamere projekti. Eesmärgiks oli taastada ja säilitada rannikualade looduslik mitmekesisus.
See andis Kapteinidele tõuke hakata tegelema lihaveiste kasvatamisega. Adoranna tallu saabusid esimesed lihaveised 2000. aastal. Kohe algusest peale oli näha, et selles talus loomadest hoolitakse väga ja nende heaoluga arvestatakse.
Sellist loomalauta, nagu Adoranna talus, annab otsida. Tehakse kõik, et loomad oleksid ilusamad ja kari ühtlasem ning loomaliha kvaliteetsem ja maitsvam.
