Koit Kull on Saaremaa suurim lambakasvataja

 (5)
Kandidaat
Koit Kull on Saaremaa suurim lambakasvataja
“Meilt soovis üks Saksamaa lihatööstus talleliha, et saatku neile korraga 3000 talle – nii palju ei suuda ju anda,“ teatab Koit Kull, tunnistades, et oma 1600 lambaga jäävad nemadki Euroopa mastaabis väikesteks. Foto: Sven Arbet

Saaremaa Ökoküla ASi tegevjuht Koit Kull kasvatab rannaaladel ja Vilsandil 1600 lammast, hooldades rannakarja­maid ja kasutades lambakasvatuses uusimat tehnoloogiat.

Lahetaguse külas ürgse looduse rüpes avaneb idülliline vaatepilt – taamal loksuv meri, kaldajoonel kivimürakate vahel nosib rohtu lambakari.

“Kui ostsime 1999. aastal rannapiirkonda 40 hektarit maad, oli siin kinnikasvanud vana rannakarjamaa. Siis tekkiski idee, et jaotame maa ära – ühelt poolt söövad lambad selle rannaala puhtaks, teisele poole rajame Lääne-Saaremaale arhitektuuriliselt omase vana rannaküla,” räägib Koit Kull, kes juhatab Saaremaa suurimat lambakasvatusettevõtet.

Nii ongi Lahetaguse külas praegu lammaste karjamaa, sinna kõrvale metsastunud alale aga on rajatud ökoküla, kus Saaremaa Ökoküla AS on omavahenditega ehitanud välja taristu ja paar arhailist rookatusega palkmaja. Suviti üüritakse siin turistidele Niidi, Väe ja Koogu talu. Osa krunte ja maju on müüdud ka omanikele suvekodudeks. Kinnisvarast saadud raha on investeeritud põllumajandusse.

Aretab tumedapealist karja

“Olen palgatöötaja, omanike ringi ei kuulu,” selgitab Kull. Küll on ta kogenud lambakasvataja, iseõppija, kes omandanud teadmisi nii kohalikelt lambakasvatajatelt kui ka Taanist ja Saksamaalt. Tema innustusel on loodud Saaremaale ainulaadne majandamiskompleks, mis hõlmab mahepõllundust, rannaalade keskkonna taastamist ja ökoturismi.

Saaremaa Ökoküla AS asutati 1999. aastal. Juba enne seda oli Koit Kull proovinud kätt lambakasvatusega. Esimesed 25 utte ostis ta kohaliku tuntud lambakasvataja Leida Krummi käest. Siis omandati rannakarjamaad Lõmala ja Lahetaguse külas. Hiljem hakati karjamaid ka kokku ostma ning rentima.

Lambafarmi keskus on Lümandal, kunagise sovhoosi piimafarmis. Praeguseks on hooned renoveeritud lambalautadeks. Siin ladustatakse ka lambavilla.

Lambakarjad on suviti laiali rannaaladel, samuti Vilsandil. Juba üle kümne aasta on Saaremaa Ökokülas aretatud eesti tumedapealist lambakarja. Praegu on põhikarja suurus ligi 1000 utte, koos noorkarjaga ca 1600 lammast. Tõukarja aretuseks on ostetud suffolki tõujäärasid ja uttesid Taanist.

“Puhtatõuliste lammaste ristamine tagab tootmiskarjade kõrge kvaliteedi,” teab Koit Kull. Sel kevadel osteti ka Lätist üheksa tumedapäist tõujäära, kellega soovitakse suurendada karja tootlikkust. Nii omakasvatatud kui ka imporditud tõuloomi müüakse teistele lambakasvatajatele Eestis ja Lätis.

Alates 2001. aastast on firma sertifitseeritud mahepõllumajanduslik tootja. Mahevilja ostetakse lambakarjale Lõuna-Eestist Valgjärvelt.

Koit Kull võtab firma arendamisel eeskuju taanlastelt. Sealsetes farmides õppides sai ta innustust nii tõuaretuseks kui uusima tehnoloogia kasutuselevõtuks. Ka söödaratsioonid on koostatud koostöös Taani kolleegidega. Nende kontaktide läbi on Saaremaa Ökoküla AS Eesti tõusnud Baltimaade juhtivaks lambakasvatustehnoloogia tutvustajaks.

Liha Eestisse, vill Hiinasse

Saaremaa Ökoküla kasutab ise ja müüb ka huvilistele Uus-Meremaa tootja Prattley kogumisaedu, lambakaale, jagajaid, samuti TrueTesti kaalusüsteeme ja Inglismaa tootja Rappa mobiilseid aiasüsteeme. Ilma kaasaegse tehnoloogiata Kulli meelest nii suurt lambakarja majandada ei saakski.

Oma tegevusega kummutab Saaremaa Ökoküla lambakasvatus väite, justkui oleks lambakasvatus Eestis kängunud majandusharu. Siin firmas on ülima täpsuse, tõuaretuse ja söödaratsioonidega parandatud loomade lihaomadusi nii, et selle firma maitsvat mahetalleliha nõutakse võrdselt nii Saksamaal kui Eestis.

“Meilt soovis üks Saksamaa lihatööstus talleliha – saatku me neile korraga 3000 talle. Nii palju ei suuda ju anda,” nendib tegevjuht. Väiksemates kogustes on Saksamaale tallesid lihaks läinud küll.

Saaremaa Ökoküla müüb oma lambaid ja tallesid elusloomadena. Enamik läheb müüki TÜ Eesti Mahe kaudu, osa lambaid müüakse lihaks Saaremaa lihakombinaati.

“Meie lihaletis on lambaliha siiani nišitoode, sest Eesti inimesed pole eriti harjunud lambaliha sööma, enamik lambalihast läheb Eestist välja,” nendib ettevõtja.

Loe veel

Samas möönab ta, et ka eestlaste huvi talleliha vastu suureneb. Nii on Rakvere Lihatööstus tänavu alustanud koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe talleliha mahekäitlemist. Osa mahetallelihast ongi Saaremaa Ökokülast. Nimelt hinnatakse selle firma lambaliha kvaliteeti väga heaks. Mahe-talleliha on müügil oma brändi all tallepraest kaelakarbonaadini.

Ökoküla lambaid pügavad kohalikud lambapügajad ja aastas saadakse umbes kolm tonni villa. “Villa müüme kokkuostjatele, meie vill läheb praegu läbi Iirimaa Hiinasse,” ütleb tegevjuht. Tema sõnul nõutakse Hiina tekstiilitööstuses Euroopa villa seetõttu, et Austraalia lambakasvatus väheneb.

“Oleme õige tunde kätte saanud, kuidas ökomajandust arendada. Tahame jõuda tulevikus 2000–2500 lambani, hooldada üha rohkem rannaalasid ja anda ka turistidele elamuse oma rannaküla taludes,” ütleb Koit Kull.



KOMMENTAAR

JEKATERINA NÄÄLIK
Saarte Nõuandekeskuse taimekasvatuskonsulent

Koit Kull on väga avatud inimene ja igale uuele asjale aldis. Nõustan teda juba mitmendat aastat. Ta on vajanud nii mahe- kui keskkonnaalast nõuannet, samuti nõu taimekasvatuse alal.
Ta peab väga oluliseks rohumaade uuendamist,
et saada lammastele vajalikku saaki.

Lisaks on Koit Kull väga täpne. Dokumendid on tal alati korras, mis on põllmeeste juures haruldane. Oma lambaid peab ta mahedalt ja hooldab neid karjatades ka poollooduslikke kooslusi.

Näiteks Vilsandi saarel on tal tohutud alad lammastega hooldada. Selle jaoks on inimestega vaja kokkuleppeid sõlmida. Kullil on kokkulepete sõlmimine alati õnnestunud, sest ta on hea suhtleja.



KANDIDAAT

KOIT KULL
Saaremaa Ökoküla AS

- Salme vald, Saaremaa.

- Lambakasvatus, eesti tumedapealine lambakari.

- Põhikari ligi 1000 utte, koos noorkarjaga üle 1600 lamba.

- Sertifitseeritud mahe­põllumajanduslik tootja.

- Maad kasutatakse 1003 ha, sh rendimaa 797 ha.

- Lammaste karjatamisega rannaalade keskkonna taastamine.

- Tallede ja lammaste müük tõuloomadena ja lihaks, villa müük ligi 3 tonni aastas.

- Ökoturism, majutusteenus rannakülades.

- Lambakasvatuses kasu­tusel uusim tehnoloogia.

- 7 töötajat.



KONKURSS

“Aasta põllumees”

- Pea igal aastal on “Aasta põllumehe” konkursil esindatud ka saarlased.

- Nii on varasematel aastatel jõudnud konkursi nominendiks piimatootjad Raimond Ellik, Tõnu Post, Toomas ja Indrek Haamer, Väino Tarkmeel, Liilia Eensaar ja Ülar Tänak.

- Konkursi valdkonda on laiendanud ka jaanalinnukasvataja Elmet Erik ning lihaveisekasvatajad Lea ja Andrus Sepp.

- Maakarjakasvatajaid on esindanud Liia Sooäär ja Urmas Lehtsalu, teravilja­rekorditega on andnud mandrimeestele silmad ette Kaido Kirst.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare