KONKURSS AASTA PÕLLUMEES | Hiiumaa soistel põldudel oli ka põuaga kõike parasjagu
Harju talu peremees Toomas Remmelkoor on hoolsa maaparandusega muutnud oma põllud kõige viljakandvamaks Hiiumaal.
“Mul on tänavuse põua kohta mõnel põllul üllatavalt hea saak,” teatas Harju talu peremees Toomas Remmelkoor. Nimelt sai ta otra neli tonni hektarilt, mis on Hiiumaa kesiste maade kohta väga tubli tulemus. “Kõige suurem teraviljakasvataja ma hektarite järgi Hiiumaal pole, küll aga olen suurim saagikuse poolest,” on mees ise rahul.
Koos pojaga harib ta Partsi küla ümbruses nii oma kui rendimaid. Ettevõtmiste keskus on ajaloolises Pihla talus ja peremees tunneb uhkust, et talitab põlistel talumaadel, jätkates esivanemate traditsioone. “Poeg on mu põhiline abiline ja tulevikus plaanin talu talle üle anda,” ütleb peremees.
Korralik saak liigniiskelt põllult
Toomas Remmelkoore maad on põllulappidena laiali viie kilomeetri raadiuses.
Märkimisväärne on see, et ta on osanud kivistel ja väheviljakatel muldadel kasutusele võtta just sellise agrotehnika, mis on viinud parima tulemuseni. Ta kasutab otsekülvi, et kiviklibust mulda mitte liiga palju ringi keerutada ega kuivatada, oskuslikult annab põldudele ka väetist. Kõige enam uhkust aga tunneb mees selle üle, et on liigvee kraavitussüsteemidega oma soistelt põldudelt minema suunanud.
“Olen kurja vaeva näinud nende põldude kuivendamisega. 2012. aastast hakkasin lahtist kraavitust tegema, et saada liigvesi põllult ära õigel ajal, nii et saaksin paremal ajal külvama,” lausus Remmelkoor.
Ta lisas, et nüüd ei vii liigvesi põllu pealt enam toitaineid ära. Kui varem oli tema põldude saagikus keskmiselt kaks tonni hektarilt, siis maaparandusega on see tõusnud poole võrra.
Remmelkoor tõi ka esile, et mahetootja ta pole: “Sellest kesisest põllupinnast pole midagi võtta, vaid tuleb toitaineid kogu aeg juurde anda,” ütles ta.
Kui teistel oli tänavu liiga kuiv, siis Remmelkoore talu soistel ja liigniisketel põldudel oli kõike parasjagu, nii tulidki korralikud saagid.
Graafika: Ats Nukki
Sõltub rohkem börsist kui põuast
Üle 30kraadised ilmad on vilja niiskusesisaldust kõvasti vähendanud, nii et tänavu huugavad kuivatid väiksema võimsusega ka Harju talus.
“Tuul on ka siin vahepeal nii kõva, et kuivatab vilja päris ära,” rääkis peremees, kuidas ta kõva tuulega nisu koristades sai selle niiskuse protsendiks vaid 13,2.
“Ei osanud aimata, et põud tuleb ja hinnad nii üles lähevad. Nüüd ma kaotan üle 20 000 euro,” rääkis mees.
Ta lisas, et põuakahjude puhul kõneldakse nüüd saagikindlustusest, aga teraviljakasvataja on ikkagi eelkõige börsihindade kütkes ja sealt võivad tulla hoopis suuremad kaotused kui otseselt põuakahjudest.
Hiidlasest põllumees arvas ka, et Hiiumaal võiks liigniiskeid alasid palju rohkem kasutusele võtta. “Hiiumaal on väga palju selliseid soostunud maid, mis oleks tänavuse põuaga andnud väga head saaki – nii heina- kui viljasaaki. See on uus potentsiaal – pange oma niisked maa-alad ühiskonna heaks tööle!” innustas Toomas Remmelkoor.
