KONKURSS AASTA PÕLLUMEES | Uulu mesinikud võitlevad võltsmee vastu

Puusepa mesindustalus Uulus tegeleb pere­rahvas suure pühendumusega mesindusega ja on pälvinud parima alternatiivtalu tiitli.

false

“Meil on praegu 160 taru, rohkem ei saagi võtta, sest meil pole palgatöölisi,” teatab perenaine Maarika Puusepp, kes on koos abikaasa Suleviga pidanud mesilasi juba 25 aastat. Eelmisel aastal tunnustas Eestimaa Talupidajate Keskliit Puuseppade peret parima alternatiivtalu tiitliga.

Peremees Sulev selgitab, et mesitarud on 11 kohas laiali rohkem kui 100 km raadiuses, enamik neist Nigula looduskaitsealal.

“Aastate jooksul on karud meie mesitarusid rünnanud mitu korda, nüüd on tarude ümber elektrikarjused ja see on aidanud,” räägib peremees. Suviti on mesinikel tööd varahommikust hilisõhtuni. Peremees sõidab läbi pea 100 kilomeetrit päevas, sest korjeajal tuleb tarudel pidevalt silm peal hoida, raame lisada ja vahetada. Kodutööstuses aga käib kibekiire mee vurritamine, pakendamine, sest rahvas nõuab värsket mett. Abiks on ka peres kasvavad kolm tütart.

Aasta põllumees

Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 18. korda.

Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.

Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.

Veerandsada aastat mesindust

Maarika ja Sulev Puusepp on kogenud mesinikud, kes on sel alal tegutsenud juba 25 aastat. Sulev alustas mesindusega oma vanemate kõrval. 1993. aastal ostsid Puusepad endise kolhoosi laguneva mesindusehoone Uulus, asudes omaette toimetama. Aastatega on mesila renoveeritud tänapäevaseks tootmiskeskuseks, hoone teisel korrusel elab talupere. Senine elumaja on renoveeritud külalistemajaks, sest pere hakkab pakkuma kodumajutust ja tegelema ka taluturismiga.

Tootmishoones on Saksamaalt toodud seadmed, tigu­press soetati Soomest.

Kaanetusliinil lõigatakse kärjed lahti, need liiguvad tigupressi alla, kus mesi pressitakse välja, vaha liigub eraldi liinile. Raamid pannakse vurri, kus mesi vurritatakse selitusvanni, läbi mitme vanni selitatakse lõpuks puhas mesi välja.

Pere valmistab lisaks ka meepõhiseid tooteid õietolmu, suira ja piparmündiga. Mee müüb pere Pärnus oma loodustoodete kaupluses Mesilind, samuti laatadel ja Tallinna Lillepaviljonis meepäevadel.

false

^{Graafika: Heleri Kuris}

Soovivad ausat konkurentsi

Puusepa mesindustalu on registreeritud FIEna Maarika Puusepa nimele ja kuulub Eesti Meetootjate Ühendusse. Ühenduse eesmärk on hoida ja propageerida hea Eesti mee maitset ja selle missiooni on võtnud südameasjaks ka Puuseppade pere. Nende tarud on PRIAs kirjas ja nad tegutsevad veterinaarametnike kontrolli all.

Maarikat teeb murelikuks see, et osa mesinikke tegutseb igasuguse kontrollita – nad peavad mesilasi oma tarbeks, samas müüvad turgudel hoopis rohkem mett, kui ise toodavad, mis viitab sellele, et kodumaise pähe müüakse ka importmett.

Järgmisel aastal peaksid mesinikud saama esimest korda mesitarude toetust. Puusepa pere hinnangul võiks aga toetust maksta eelkõige nendele mesinikele, kes on oma tegevuse ametlikult registreerinud ehk on tunnustatud mesinikud, kelle üle peab järelevalvet veterinaar- ja toiduamet.

“Nõuded toiduainetele peaksid olema ühised, pole ju vahet, kas müüd seda 10 või 100 kilo,” toob esile Maarika Puusepp. Ta selgitab, et ka toetuste maksmisel võiksid nõuded olla kõigile mesinikele ühised. “Igale tarule pole mõtet toetust anda, toetama peaks ikkagi neid, kes maksavad riigile makse.”

Perenaine kinnitab, et pettusega ehk mee võltsimisega kaua vastu ei pea. Mesindusele pühendunud pererahvas teeb igal aastal oma mesilas profülaktilist ravi varroalesta jt haiguste vastu, et mesilased püsiksid terved. Siis saab ka tarudest värsket puhast Eesti mett.

“Rahvas on hakanud meie Eesti meest lugu pidama, inimesed on aru saanud, kui kasulik see on,” ütleb Maarika Puusepp.

Muret teeb pererahvale aga see, et mee müük muutub üha keerulisemaks, kuna turul liigub väga palju importmett, samuti segatakse mett, mis viib hea Eesti mee maine alla.

KOMMENTAAR

ANDRES TAMLA, MESi nõuandeteenistuse mesinduse konsulent

Tublid ja toimekad mesinikud

Puusepa mesindustalul on pikaajalised kogemused, pere jätkab esivanemate traditsioone. Mesilasperede korjealaks on Nigula looduskaitseala piirkond, toodanguks peamiselt kanarbiku- ja metsaõite mesi. Pere loodustoodete kauplusest Mesilind saab ka teiste tublide mesinike head Eesti mett soetada.

Koostöös Eesti Mesinike Liiduga on Maarika Puusepp seisnud mesilaste heaolu eest, osalenud mesinduse ümarlaudadel ja mesindusprogrammi hindamiskomisjonis. Ta on eeskujuks paljudele mesinikele.