Kuidas hindate põllumajanduse hetkeseisu?

 (2)
Kuidas hindate põllumajanduse hetkeseisu?
Foto on illustratiivse tähendusega.Foto: Sven Arbet

Kuidas hindavad praegust põllumajanduse olukorda varasemad Aasta põllumehe tiitlivõitjad.

RAIVO MUSTING
Külmsoo talu, 170 lüpsilehma, 320 ha

Kui poest sai aasta tagasi piima osta 3 krooniga, viis see Eestis kümnete karjade likvideerimiseni ning tõi meile nii suured võlad kaela, et maksame siiamaani neid miljoneid. Paljud piimatootjad on viimase aastaga oma tegevuse lõpetanud – see on masendav, kui tõufarmid likvideeritakse.

Ja nüüd öeldakse, et põllumees on see, kes paneb rahvale ja pensionäridele paela kaela, kuna poes pandi piima hinnale 2 krooni juurde!

Rahva mälu lühike, seda ei mäleta keegi, et kaks aastat tagasi maksis kilepiim poodides 12.50. Aga siis sain mina ja teised põllumehed oma tootmisse investeerida, meie jaoks oli piima hind siis 5.20. Maaülikooli teadlased arvutasid juba paar aastat tagasi välja, et toorpiima hind 5.20 ongi see miinimum, millest põllumehel on võimalik investeerida. Aga kahe aastaga on ju elektri ja väetiste hind tuhandeid kroone tõusnud!

Kui kõrgem piimahind jääks püsima, saaksime oma võlgadest lahti ja Eestimaal jääks rohkem piimakarju alles.

AAVO MÖLDER
AS Tartu Agro, 1200 lüpsilehma, 3900 ha

Meil on päris head tugevad majandid, aga eelmine aasta tegi piimandussektorisse suure augu, maksame eelmise aasta võlgu. Tartu Agros on viimase aasta madala piima- ja teraviljahinna tõttu kahjum peaaegu 5 miljonit, hädasti oleks vaja taastusravi perioodi, et võlgadest jagu saada.

Miks viiakse sead Venemaale, pullvasikad Euroopasse, noorveised Türki ja toorpiim Lätti–Leetu? Sest siseturul praeguse hinnaga müües ei ole võimalik ots otsaga kokku tulla – odava importtoidu osa on liiga suur. Seda on teinud ebavõrdsed ELi toetused. Loodame, et 2013. aastast lähevad toetused Eesti põllumeestele võrdsemaks ja väheneb kõlvatu konkurents ELi ühisturul.

Odava importtoidu sissetung pärsib mitte ainult põllumajandusettevõtete, vaid ka töötlevate tööstuste arenguvõimalusi.

ARVO KUUTOK
Takkasaare talu, 100 lüpsilehma, 320 ha

Kõik hinnad tõusevad. See on loogiline, et siis peab toorpiima hinda ka tõstma, ei saa ju tootjad lõputult oma arvelt tootmisele peale maksta.

Meie talupere oli aastaid üksiküritaja oma piimamüügiga, aga tänavu kevadel astusime Eestimaa Piimatootjate Ühistu liikmeks ja nüüd läheb piim müüki läbi tulundusühistu EPIKO.

Piim läheb ikka samasse kohta, aga läbi EPIKO saame natuke kobedamat piimahinda.

JAAK LÄÄNEMETS
OÜ Avispeamees, 800 ha

Saagid olid Eestis tänavu keskmised, aga turg kõigub. Euroopa Liitu astudes lubati meile stabiilsust, aga sellest hetkest, kui ELi astusime, on olukord muutunud kardinaalselt ebastabiilsemaks. Just stabiilsus on see, mille poole põllumajanduses peaksime püüdlema, et oleks võimalik oma tegevusi paremini planeerida.

Tuleb säilitada meelekindlus ja usk iseendasse. Et oleks vähem tõmblemist. Inimesed peavad aru saama, et iga päev ei ole võimalik võita. Praegu on näiteks teraviljahinnad kõrged ja kõik tahavad saada maksimaalset hinda, aga kui hinnad lähevad põhja, siis keegi selle põhjahinnaga ei lepi.

Koos toimetades elame turukõikumised paremini üle. Tulundusühistul Kevili on 150 liiget ja haritavat pinda 80 000 ha, kindlasti on Kevili teraviljaühistutest suurim Eestis. Aga meil on varem lepinguid ette tehtud, kindla peale kaubad müüdud ja me ei suuda praegu teraviljast maksimumhinda pakkuda. Nüüd tuleb lepingut austada. Kui põllumehed suudaks käituda kord kokku lepitud reeglite järgi, oleks kõigi elu natuke lihtsam. Ja mitme aasta keskmisena oleksime ikkagi võitjad.

ERMO SEPP
Sepa talu, 2600 siga, 700 ha maad

Praegust olukorda põllumajanduses ma ei kiida, sest sigade kokkuostuhinnad olid madalad ja pangad ei andnud laenu.

Poolikud asjad olen siiski saanud ära lõpetada – teha korda nuumikuteploki ja sõnnikuhoidla, kuid suuremad investeeringud ootavad paremaid aegu.

Eelistaksin müüa siseturule, kuid seni, kuni hinnad on siseturul madalamad kui Venemaal, tuleb sinna müüa.

Aeg ei ole kerge, aga tulevik on helge, sest maa toidab inimesi, inimeste nõudmised toidule suurenevad ja see on põllumeestele turg.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare