Lassi-Uuetoa talust noored linna ei põgene

                     
Lassi-Uuetoa talust noored linna ei põgene
Kalev Taueri trumbiks on kogu pere koostöö. Peremehe selja taha taluväravasse on kogunenud vasakult Andris (6a), Olari koos oma naise Gerly ja poeg Olgeriga (4a), Janely ja Andras ning nende poeg Gregor (4a) ja perenaine Krista Tauer.
Foto: Ingmar Muusikus

Lassi-Uuetoa talu peremees Kalev Tauer Lääne-Virumaalt ei pea töökäsi juurde palkama, sest talu arendatakse ja kõik tööd tehakse ära oma perega.

“Meil on talus viis palgatöötajat, kõik oma pere liikmed,“ muheleb Kalev Tauer rahulolevalt. “Mina ise, abikaasa Krista, pojad Olari ja Andras ning minia Gerly. Teine minia Janely on praegu lastega kodune.”

Oleme Viru-Nigula aleviku külje all Aasukalda külas. Siinsed talumaad käivad otse vastu alevikku, nii et Viru-Nigula kirikutorn paistab taluõue ära. Siinsamas lähedal on ka kurikuulus Padaorg, kuhu teelised talvise tuisuga kinni jäid.

“Suur osa tritikust läks paksu lumega välja, aga küll me hakkama saame,“ räägib peremees.

Talu lähedal karjamaal nosib piimakari ja pererahvas valmistub siloteoks.

Varem FIEna Lassi-Uuetoa talus tegutsenud Kalev Tauer on oma ettevõtmise nimetanud ümber OÜ Aasukalda Farmiks ja juhib ainuomanikuna vägesid. Vanamoodsalt siin tööd ei tehta, pereliikmed on ametlikult tööle vormistatud ja saavad osaühingult palka.

Neli põlvkonda koos

Osaühingus Aasukalda tegutseb ettevõtlik pererahvas ja maamajandamine edeneb. Sellest annavad aimu korras ehitised ja masinad. Kaugele kiiskab halli plekk-katusega Rootsi punane tootmishoone – masinakuur koos kuivatiga, mis valmis 2006. aastal, selle vastas on samuti Rootsi punaseks värvitud vanem kuivati.

Majandushooned on elumaja lähedal. Aiaga eraldatud siseõues on kordatehtud taluhoone – ülipikk talumaja, kuhu koguni neli põlvkonda elama mahub.

“Elame koos abikaasa Kristaga juba kolm aastat endises laudas,“ naerab peremees. Vana talumaja laiendati nii, et kunagine laut renoveeriti avaraks elutoaks koos kööginurgaga ning toad tulid ka ülakorrusele, kus elab pere pesamuna, 12aastane Liise.

Vana talumaja ühes osas elab vanaperenaine Olga, kes saab varsti 85. Samasse majja on elama mahtunud ka perepoeg Olari koos naise Gerly ja nelja-aastase Olgeriga. Teine perepoeg Andras elab küll Viru-Nigulas korteris koos naise Janely ja kahe poja – Andrise ja Gregoriga, aga päevad veedab ikka kogu perega isatalus toimetades.

Selleks et tänaseni toimivat elujõulist piimatalu pidada, on see pere ränka vaeva näinud.

“Kui me 1990. aastate algul talupidamisega alustasime, oli talupidajaid siinkandis nii palju, et meil oli isegi Viru-Nigula taluselts. Nüüd on kogu valla peale alles vaid kolm loomapidajat,“ nendib peremees.

Lassi-Uuetoa talu on Kalevi lapsepõlvekodu. Siit läks ta omal ajal Kundasse, kus elas perega aastaid ja töötas Kunda tsemenditehases. Krista oli poemüüja.

Kalev Tauer, kes on õppinud tehnik-mehhaanikuks, on lahtiste kätega iga masina peale. 1989 tuli ta tagasi lapsepõlvekoju, oli kohalikus kolhoosis paar aastat töökoja juhataja ja hakkas 1991. aastast talupidajaks.

“Emal oli siin laudas kolm lehma ja pukipiimamajandus, meie hakkasime karja laiendama. Saime algul 13 hektarit maad ja kolhoosist mõne lehma juurde,“ meenutab peremees.

Krista pidas algul ka Viru-Nigulas poemüüja ametit, aga lõpuks jäi tallu tööle, hakkas ämma kõrval lehmi lüpsma. Nüüd lüpsab ta laudas koos miniatega.

“Kõik on siin lehmi lüpsnud, nii mina kui Kalev, aga lõpuks läksime masinlüpsile,” räägib perenaine.

Praegu harib pere 280 ha maad, kasvatab teravilja ja rapsi, teeb rohumaadel rullsilo. Uue lauda 44 lehmale ehitas pere 2001. aastal. Piima müüakse läbi TÜ Rakvere Piimaühistu selle asutamisest peale – nii saab korralikku hinda ja soetada soodsamalt tarvikuid.

“Mina oma peret suurt ei näegi, kõik on laiali oma tööde peal, mees on mul ju väga töökas, pojad samuti,” naerab särtsakas perenaine.

Kõigil käed-jalad tööd täis

Naised tõusevad siin talus kell kolm hommikul ja esimene lüps algab pool neli. Kella viie paiku ärkavad mehed, et minna põllutööle. Kalev Taueri peale on jäänud paberimajandus ja üldine asjaajamine, samuti viljakülv. Vanem poeg Olari on kombainiroolis, tema käe all on põllupidamine. Noorem poeg Andras, kes on õppinud Türi tehnika- ja maamajanduskoolis põllumajandust, vastutab loomapidamise eest, jälgib laudatööd ja juhendab lüpsmist.

“Loomulikult teeme suuremaid töid kõik kolm meest koos,” teatab pereisa ja lisab, et ajutiselt on võetud abiks ka töökäsi väljastpoolt talu.

Siin talus on osatud targu oma töid ja asju ajada. Aastatega on soetatud viis traktorit ja kombain. Lisaks muretseti kivikoristuskombain, kuna siinsetel paekivistel pindadel on muidu raske põlde harida.

Peremees toob esile, et ta pole siiani ühtki hoonet saanud ehitada investeeringutoetuste abil. Kõik on oma jõududega ehitatud, toetusi on ta saanud vaid masinate ja seadmete ostuks.

Ei jaksanud robotlauta rajada

Vahetult enne masu pidas Taueri pere tõsist plaani ehitada uus laut kahe robotiga 150 lehmale, aga majanduslangus tõmbas sellele kriipsu peale. Raskel ajal oli tal piisavalt talupojatarkust, et oma ettevõtmisi mitte suurte laenude alla matta.

“Uue lauda projekteerimine juba käis, aga tollal tundus nii suure investeeringu tegemine meile üle jõu käivat ja me ei hakanud riskima,“ räägib peremees. Ning lisab, et tagantjärele ta seda otsust ei kahetse, sest nii mitmedki, kes toona hoogsalt ehitasid, on nüüd suurtes raskustes.

“Siis oleksin võib-olla praegu Soomes tööl ja talu pankrotis,“ arvab peremees. Küll noored kunagi teevad, on Tauer kindel.

Viimase aja suurema investeeringu tegi Kalev Tauer hoopis ühistaotlusena koos kahe naabrimehest maaettevõtjaga. Naabrid soetasid kaks traktorit, rulooni­pressi ja mürgipritsi, Taueri poole paigaldatakse kaks teravilja hoiupunkrit.

“Praegu ju toetatakse ühistegevust, nii saime ühistaotlusega ka investeeringutoetust ja kõiki masinaid kasutame ühiselt,” selgitab Tauer.

Kõige tähtsama – ühistöö oma perega – jätab ta aga sõnastamata. On ju niigi selge, et Lassi-Uuetoa talu suurim trump on kokkuhoidev pere, kelle kõigi mure on, et talumajapidamine jätkuks.


Kandidaat

OÜ Aasukalda Farm

- Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa.

- Piimatootmine, teraviljakasvatus.

- 44 lüpsilehma, 40 noorlooma.

- Aastatoodang 8100 kg lehma kohta.

- Maad kasutatakse 280 ha, sellest omandis 147 ha.

- Teravili ja raps 170 ha-l, rohumaad 110 ha-l. Teravilja keskmine saagikus 3,3 t/ha, raps 1,8 t/ha.

- Uus viljakuivati koos masinakuuriga, viis traktorit, kaks kombaini.

- Viis palgatöötajat.


Arvo Aller, Ida-Virumaa Talupidajate Liidu direktor-konsulent

Kalev Tauer kuulub oma piirkonnas Lääne-Virumaal aktiivsete tegutsejate hulka. Lisaks oma ettevõtmistele Lassi-Uuetoa talus on tal oluline osa maaettevõtluse edendamisel laiemalt.

Tauer on avatud uuendustele ja tema tegevus on kindlasti heaks eeskujuks noortele. Tal on ju Lassi-Uuetoa talus abiks noored, kes on valmis ettevõtlusega jätkama ja edasi arenema.

Oma ettevõtmiste juures on Kalev Tauer kasutanud ka meie nõuandekeskuse abi, küsides nõuandeid nii taimekasvatuse kui raamatupidamise alal, samuti projektide kirjutamisel.

Lassi-Uuetoa talu peremehe tugevus ongi see, et ta on olemasolevate võimaluste juures leidnud kõige optimaalsemad lahendused, suutnud ennast vee peal hoida ja ka edasi minna.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.