Maamajandus

Lembit Paal: meie ei virise, vaid tegutseme



“Pajusi külaelu on mulle väga südamelähedane,” teatab Lembit Paal, kes põllumajanduse kõrvalt peab oma restaureeritud Loopre-Lepiku talus ka hobuseid, et võimaldada noortele talu maneežis ratsutamisõpet.
“Pajusi külaelu on mulle väga südamelähedane,” teatab Lembit Paal, kes põllumajanduse kõrvalt peab oma restaureeritud Loopre-Lepiku talus ka hobuseid, et võimaldada noortele talu maneežis ratsutamisõpet.Anni Õnneleid

Tänavu presidendilt Valgetähe teenetemärgi pälvinud Lembit Paal peab Jõgevamaal tuhandepealist piimakarja, taastab Pajusi vallas ajalooväärtusega hooneid ja edendab külaelu.

“Meie majapidamine on nagu suur talu, kus tuleb kõike teha. Kui vaja, sorteerid loomi, lõikad metsa või ehitad karjaaedu. Rakendame inimesi paindlikult, vastavalt nende võimetele,” teatas Lembit Paal, kes annab Pajusi vallas tööd 43 inimesele.

Laia haardega põllumehel on firma kontori seinal suur kaart, kust ta kujukalt näitab, kus koplis on noorkari, kus lihaveised ja kuidas jooksevad tema hallatava maa piirid.

Meil on meeskonnatöö, on mõttekaaslased, mina üksi ei tee siin midagi.

See mees mõtleb suurelt, enne kui midagi tegema hakkab. Mille ette võtab, viib perfektselt lõpuni.

Paal juhib ainuomanikuna Pajusi ABFi ja majandab firmadega OÜ Pajusi Mahetootmine ja Pajusi Lihaveise Kasvatuse OÜ, kus omanikena on kaasatud ka Lembitu tütar ja poeg.

Töö käib kui kellavärk

“Meie ettevõtte on kui kell. On suuremaid-väiksemaid hammasrattaid ja mina olen võib-olla see vedruke, kes natuke tagant keerutab, et kell ikka õiget aega näitaks,” iseloomustas Lembit Paal oma ettevõtet. Valla suurim tööandja rõhutas: “Meil on meeskonnatöö, on mõttekaaslased, mina üksi ei tee siin midagi.”

Seotud lood:

EPAst agronoomi diplomi saanud Lembit Paal tuli Pajusi kolhoosi peaagronoomiks 1980. aastate lõpul. 1993. aasta kevadel asutati kolhoosi ühe osakonna erastamisel aktsiaselts Pajusi ABF. Paal meenutas, et kolhoosi baasil moodustatud kolmest ettevõttest on nemad ainsana püsima jäänud. Aegade jooksul peeti firmas sigu, kasvatati kartuleid, praegu on spetsialiseerutud ainult piimatootmisele.

2001. aastal osteti Kalana suurfarm, mis oli väga halvas seisukorras. Alates 2012. aastast asuti järjest vanu laudahooneid rekonstrueerima, ühtaegu laiendati maad ja suurendati piimakarja. 2012. aasta lõpus valminud uuendatud Kalana farmikompleksis peetakse praegu üle tuhande lüpsilehma.

Firmajuht selgitas, et viimase nelja aastaga on AS Pajusi ABFi ja temaga seotud ettevõtetesse kokku investeeritud 9,6 mln eurot koos toetustega.

Praeguseks on kõik Pajusi ABFi omandis olevad farmihooned kas rekonstrueeritud või uusehitised.

“Kõik meie lüpsilaudad on soojustatud. Ehituslikust maksumusest tähtsam oli meile eelkõige loomade ja nendega tegelevate inimeste heaolu,” selgitas Paal.

Lehmi lüpstakse 2 × 16 kalasaba-lüpsiplatsil ja holsteini tõugu lehmade keskmine piimatoodang on üle 9000 kg lehma kohta. Paal leiab, et peale töötulemuste on väga oluline ka ettevõtte üldine heakord. Kõigi tootmishoonete ümbrus on suurepärases korras.

Ettevõte piirneb suures osas Põltsamaa jõega, mille kalda-alad on tihti üle ujutatud ja seetõttu tavatootmiseks sobimatud. Sellest tulenevalt otsustati 2009. aastal luua Pajusi Mahetootmise OÜ, mis kasvatab ligi paarisadat lihaveist.

“Meie eesmärk oligi võtta mõned lihaloomad, kes hooldaksid neid muidu kasutuna seisvaid rohumaid. Peale karjatamise oleme viimasel paaril aastal suurt tähelepanu pööranud lihaloomade tõuaretusele, et oleks võimalik tõumullikaid ka müüa.”

Tänavu on firmal teravilja all 860 ha maad. Teravilja ja maisi, mis on 300 ha-l, kasvatatakse eelkõige oma loomadele söödaks.

“Kui tavaliselt pole liigniiskus meie paestel maadel probleemiks, siis sel aastal on osa põlde tugevate vihmasadude tagajärjel nii pehmeks läinud, et koristada tuleb valikuliselt kõrgemate kohtade pealt,” rääkis Paal.

Piima müüb Paal TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu ja TÜ E-piima kaudu, praegu saab ta piimahinnaks 20 senti liitrist.

“Olen suur ühistufänn, usun väga ühistegemise jõudu ja kasulikkusesse, mistõttu pole põhjust ise kombinaatidega läbi rääkida,” rõhutas Lembit Paal.

Siiani pole suurt muret ka tööjõu saamisega, sest palk ja töötingimused on korralikud. Lisaks lauda- ja põllutöödele pakutakse tööd ka näiteks vana mööbli ja tehnika restaureerimisel ja mõisahoonete taastamisel.

Ajaloohuviline pillimees

“Ajaloohuvi ja rahvamuusika – need lähevad mulle väga korda. Ise olen lõõtspillimängija ja löön aktiivselt kaasa ka Viljandi lõõtspilliklubi tegemistes,” tõi esile Lembit Paal, kes leevendab tööpingeid pillimänguga. Kirgliku pillimehena annab ta ka noortele lõõtspilli algõpet ja aitab korraldada lõõtspillipäevi.

Palju rõõmu on Lembitul ka oma perest. Koos abikaasaga on nad üles kasvatanud kolm last. “Olen sellest aastast ka uhke vanaisa, mul on nüüd tore tütretütar,” tunneb ta uhkust.

Mees lisab, et väga südamelähedane on talle ka Pajusi küla ja selle korrastamine.

On imetlusväärne, millise innu ja huviga on see mees aastate jooksul kogunud ja restaureerinud vanavara unikaalseteks muuseumikogudeks, et säiliks meie taluajalugu. Paal on taastanud Loopre-Lepiku talu nüüdisaegseks ratsataluks, kus peetakse hobuseid ja ratsamaneežis saavad ümbruskonna noored õppida ratsutamist. Taluhoones on väljas eestiaegsed aukirjad, ajaloolised dokumendid-fotod, restaureeritud on talumööbel.

Lembit Paal oli aastaid Pajusi valla volikogu esimees, praegu on ta volikogu liige. Ta on Pajusi külaseltsi tegemiste üks eestvedaja. Üheskoos on korrastatud mõisapark ja Pajusi küla, ehitatud külaseltsile oma maja, Põltsamaa jõe äärde supelrand. Pajusi küla on pälvinud ka aasta küla tiitli. Põllumajanduse kõrvalt korraldas Paal viimased viis aastat eelkõige kooliõpilastele suunatud ajaloolisi rehepeksupäevi, tänavu peeti tema eestvedamisel esimest korda vanatehnikapäeva.

Paalakalda OÜ kaudu on Lembit Paal restaureerinud Pajusi mõisa ait-kuivati, mis on saanud kogukonna oluliseks kultuurinautimise kohaks. Ait-kuivati pälvis muinsuskaitse seltsilt aastapreemia 2015. aastal.

“Kui inimesed näevad, et küla areneb, ja seda ka väljastpoolt märgatakse, siis see motiveerib ka külaelanikke oma kodukandi heaks jätkuvalt pingutama,” ütles Lembit Paal.

Loe lisaks värskes Maalehes ilmunud lugusid!

Loe lisaks Liitu uudiskirjaga
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare