Lihaveised kosuvad järvemuusika saatel


Lihaveised kosuvad järvemuusika saatel
“Herefordid sobivad suurepäraselt Lõuna-Eesti maastikke hooldama, sest nad on väga rahulikud ja vähenõudlikud loomad,” kiidab Tsura Talu OÜ tegevjuht Margus Keldo.Foto: Ingmar Muusikus

Parimaks lihaveisekasvatajaks tunnistatud Margus Keldo peab hereforde Valgamaal Tsura Talu OÜs, mis asub Leigo turismitalu naabruses, nii et kaunis järvemuusika naabritelt paitab ka loomade meeli.

“Oleme tõepoolest Leigo talu naabrid ja eks see Leigo järvemuusika kostab suviti ka meie karjamaadele,” tunnistab Margus Keldo muheldes. “Loomad ei kannata suurt müra, aga muusika teeb neile ainult head.”

Kas siis kontsertide või muu tõttu, igatahes on Tsura Talu OÜ herefordid prisked ja hea tervisega. “Kõik on puhtatõulised loomad,” kiidab ettevõtte tegevjuht Margus Keldo. Ta elab ise naabruses Anni talus ja töötab Tsura Talu OÜs 2004. aastast. Tsura Talu OÜ omanikuks on MM Grupp OÜ, mis koondab riskikapitali investeeringuid.

Õppinud mees

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eestvõttel on valitud parimat lihaveisekasvatajat juba viis korda. 2010. aasta tegevuse eest võitis selle tiitli Margus Keldo, kes kasvatab Neeruti külas karja samuti juba viis aastat. Kõrge tiitli tõid nii karja kui toodangu head näitajad, tõuaretus, aga ka heakord.

Margus Keldo on lõpetanud Olustvere Kõrgema Põllumajanduskooli agronoom-talujuhi erialal. Algul asus ta majandama Anni tallu. “Pidasime piimakarja ja kasvatasime kartuleid, talutöödel lõid maast madalast kaasa ka lapsed,” räägib pereisa, kes koos abikaasa Ailiga on üles kasvatanud kolm last – kõigil on nüüd kõrgharidus!

Seotud lood:

Keldo ise on täiendanud oma oskusi iga-aastastel erialastel kursustel, ka on ta töötanud Hollandi taludes. Konkursiga pääses Keldo õppima Taani ärikursustele, mis andsid hakkajale mehele lisaks heale inglise keele õppele ka avarama mõtteviisi ja oskuse näha maamajandamises uusi võimalusi.

Kui Keldo 2004. aastal Tsura Talus majandamist juhtima asus, otsustati Anni talus tegevus koomale tõmmata. Nüüd rendib ta oma maid Tsura Talu OÜ-le ja kasutab oma oskusi selle firma innovaatilisemaks edendamiseks.

Margus Keldo selgitab, et esialgu tõid omanikud Tsura Tallu lambakarja, et maastikke hooldada. Siis aga soovitas üks asjatundja, et mis te nende lammastega jändate, võtke parem lihaveised!

Nii ostetigi 2005. aastal Tsura Tallu esimesed herefordid. 15 mullikat saadi Eestist, need olid Rootsist toodud tõupuhaste lehmade järeltulijad. 2008. aastast hakati loomi tooma otse Taanist.

Tõupuhtad loomad

Ettevõtte valdustes olevad Palupera valla maad on heas korras – nõlvadel nosivad rohtu lambad, laugematel pindadel puhtatõulised herefordid – ammlehmad ja pullid eraldi. Maaliline maastik pakub ehedat silmailu, kokku on firmal haritavaid maid üle 400 ha ja majandatakse ainult mahedalt, loodusega kooskõlas.

“Herefordid sobivad suurepäraselt Lõuna-Eesti maastikke hooldama, sest nad on väga rahulikud ja vähenõudlikud loomad,” kiidab tegevjuht. Sest loomade abita oleks põldudele peale kasvavast võsast palju raskem võitu saada. Ta rõhutab, et just herefordid on väga head abilised kuppelmaastikul, kuna söövad rohumaad korralikult puhtaks ja nosivad lagedaks võsaääredki.

Hoolast peremehekätt on tunda igal sammul: renoveeritud on maakividest Saluala laut, kus toimub loomade poegimine, ehitatud uus kontorihoone koos töökojaga, soetatud tänapäevased söödatootmismasinad. Hoolikat tegevjuhti kiidavad ka kohalikud elanikud, sest suviti hoitakse korras teeäärsedki.

Praegu on ettevõttes hereforde 127, neist ammlehmi 85, pulle 13. Vasikaid sünnib aga järjepanu juurde.

“Meil on ainult puhtatõulised herefordid, see ongi meie äriidee, meie uuendus, et me pole orienteeritud lihaloomade kasvatamisele, vaid ikkagi tõuloomadele,” rõhutab Margus Keldo.

Tõupuhaste veiste eest makstakse tunduvalt rohkem ja nõudmine nende järele järjest kasvab. Heade tõuomadustega ammlehmi ja sugupulle soovitakse osta tootmiskarjadesse, et seal siis juurdekasvus paremaid tulemusi saavutada. Samas ei soovi paljud Eesti farmerid ise piiri taha loomi otsima minna, Tsura Talust saab aga maailmatasemel geneetika praktiliselt koju kätte.

Väärt loom maksab palju

Loe veel

“Puhtatõulisuse arvestamine on meil algusest peale otsekui nišitöö, sest enamik lihaveisekasvatajaid peab lihaveiseid ikkagi lihamüügi eesmärgil,” selgitab Keldo, kes käib Taanis uusi loomi valimas. Seal abistavad teda head äripartnerid. Eesmärk on tuua Eestisse heade tõuomadustega ja võimalikult erinevate põlvnemistega hereforde, et nende järglasi siis teistele farmeritele pakkuda ja ka oma karja täiendada.

Need loomad, keda ei ole võimalik tõuloomadeks müüa, on plaanis realiseerida MTÜ Liivimaa Lihaveis kaudu, mis on loodud just selleks, et pakkuda tarbijatele kvaliteetset, rohumaal kasvanud herefordi ja aberdiin-anguse tõugu lihaveise liha. Tsura Talu OÜ on ka MTÜ Liivimaa Lihaveis asutajaliige.

Lihaveiste kõrval peetakse Tsura Talus ligi poolt tuhandet valgepealist lammast.

“Ka lambakasvatust püüdsime hästi edendada, nüüd on Tsura Talu OÜ saanud lambakasvatuses aretuskarja staatuse,” räägib Keldo.

Sellest karjast on võimalik saada nii tõujäärasid kui ka -uttesid. Igal aastal ostetakse juurde mõni uus tõujäär vere värskendamiseks – talus on esindatud texeli jäär Saksamaalt, dorseti jäär Soomest ja dala jäär Norrast. Eelmisel suvel saabusid kaks beltexi jäära otse Belgiast.

Eluslambaid on müüdud Saksamaale, samuti Märjamaa ja Otepää lihatööstustele, vill on läinud viltimisvilla valmistajatele Saaremaal.

Tsura Talust ei puudu ka hobused. Praegu on neid kokku 18. Nendest neli on spetsiaalselt kariloomadega tegelemiseks aretatud ja välja õpetatud.


Kandidaat Margus Keldo
Tsura Talu OÜ

- Valgamaa, Palupera vald.
- Lihaveise-, lamba- ja hobusekasvatus.
- Puhtatõulisi hereforde 127, neist ammlehmi 85 ja pulle 13. Tõuloomade müük. Eesti valgepealist tõugu lambaid ligi 500. Tõu- ja lihaloomade ning villa müük. 18 hobust.
- Mahetootmine.
- Maad haritakse ca 400 ha, sellest omandis 250 ha, kõik on rohumaad. Rohusööda ja silo tootmine. Nüüdisaegne tehnika.
- 7 töötajat.


Ilmar Kallas, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu peaspetsialist

Margus Keldo on väga hea tõuaretaja ja kasutab kõrge aretusväärtusega häid pulle. Ta on hea suhtleja ja teadmisi on tal oma alal palju.

Ka on Tsura Talu ümbrus suhteliselt hästi korras, Margus on seal palju tööd ja vaeva näinud, nii et seal on päris ilus käia – aiad ja teeääred on korrektselt korda tehtud. Selline majandamine ja loomapidamine sobib sinna kuplite vahele, ei ole ehitatud sobimatuid hooneid. Oleme väliskülalisi Tsura Tallu viinud ja alati on firmajuht meile asjalikke selgitusi andnud. Eestis toimuvatel näitustel on Margus oma herefordidega sagedane külaline.

Lihatõugu puhtatõulisi veiseid on Eestis suhteliselt vähe ja sellepärast on nõudlus nende järele suur. Kui selliseid veiseid oleks rohkem, oleks neid võimalik ka eksportida. Puhtatõulise lihaveise väärtus on alati suurem kui lihaks müüdavatel loomadel.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare