Lüpsirobotitega Metsamaa tahab piima välismaale müüa
Jaan Metsamaa on üks neist põllumeestest, kellele majanduslangus on paraja matsu andnud.
Suurejooneline plaan - ehitada 8 robotiga lüpsilaut 600 lehmale - on tänaseks päädinud hiigelhoonega, millest üks pool nelja robotiga on valmis, teises pooles on aga tööd nn masu tõttu seisma pandud.
Lauda kogumaksumus koos robotitega on umbes 45 miljonit krooni. "Kui lauta ehitama hakkasin, maksis ehituslik osa 29 miljonit, seadmed 15-16 miljonit, aga roboteid saab ju liisida ja ehitus on ka praegu odavamaks läinud," ei oska Metsamaa täpset hinda öelda.
Laudaehitusse on läinud peamiselt aktsionäride raha ja omakapital.
Metsamaa pole aga mees, kes alla vannuks. Mullu novembris asutas ta koos mitme suurema piimatootjaga tulundusühistu EPIKO, et olla piimatööstustega hinnaläbirääkimistes võrdväärne partner.
Kui Eestist korralikku hinda ei saa, tahetakse toorpiim hoopis välismaale saata.
"Jaan Metsamaa on kõva ärimees, tugeva närviga ja väga visa," räägib Kehtna Mõisa OÜ juhataja Märt Riisenberg, kes on ühtaegu ka EPIKO nõukogu esimees.
Selgituseks lisab Riisenberg, et kui Metsamaa on suutnud linna külje alla (Keilasse 3 km ja Tallinnasse 15 km) suurejoonelise põllumajandustootmise rajada - seda vaatamata sellele, et tööjõud on linna lähedal kallim ja surve kinnisvarale suur -, siis peab ikka väga hea vaistuga ärimees olema.
EPIKO jumekad plaanid
EPIKO plaane avades räägib Riisenberg tootjate laiemast eesmärgist saada endale ükskord oma piimatööstus. "Praegu jaguneb piimatootmise kasum kaubanduse, tööstuse ja tootja vahel ikkagi ebaõiglaselt," nendib Riisenberg, rõhutades, et praegu umbes kümmet tootjate ühistut üle Eesti koondav EPIKO alles kogub jõudu.
EPIKO nõukogu liige Jaan Metsamaa lisab, et praegu toimub suurtootjate vahel infovahetus. "Püüame piimalepinguid ühtlustada, et kõigil tootjatel oleks üks piimahind ja võrdsed tingimused.
Samas otsib EPIKO Metsamaa sõnul piimale intensiivselt ka välisturgu. "Müüksime igale poole - nii Venemaale, Soome kui Lätti -, peaasi et keegi ostaks ja hind oleks normaalne!" rõhutab Metsamaa.
Samas mõistab ta ka tööstusi. "Ka töötlejal on madalseis, peamine, et mõni piimatööstus pankrotti ei läheks."
Suurima robotlauda omanik
Lüpsirobotite arvu poolest on Metsaküla Piim Aravete Agroga ühel pulgal.
"Aravetes on kaheksa robotiga laut valmis, minul on pool lauta nelja robotiga valmis, teine pool ootab raha ja paremaid aegu," räägib Metsamaa.
Metsaküla Piima aktsiaseltsis on vaid kolm aktsionäri ja Metsamaa on ise suuromanik, nii et kogu seda hiiglaslikku ettevõtmist võib ka ühe mehe üksikürituseks nimetada.
Praegu lüpsab lauda ühes pooles neli DeLavali lüpsirobotit 240 lehma. Lauda teises pooles on betoonpõrand valamata, piirded tegemata.
"Me ei ole mõtet maha matnud, et laut ükskord valmis saab, püüame olla positiivsed," räägib Metsamaa.
Ise on ta hariduselt ökonoomik - ei raiska liigseid sõnu, vaid tegutseb iga sammu täpselt arvestades. "Kui varem lugesin ainult plusse, siis nüüd ainult miinuseid."
Nüüd, mil AS Tere maksab piimakilost ainult kolme krooni ringis ja sedagi 60päevase viivitusega, kulub Metsamaal ökonoomiku kaine arvestus marjaks ära. Ta lisab napisõnaliselt, et ei kuulu ühtegi parteisse ja poliitikaga ei tegele.
Aastakümneid on Metsamaa põllumajanduses rassinud - brigadirist tegevdirektorini välja, on toonud ettevõtlusse kunagise Ranna sovhoosi lagunenud laudad, majandades neis keskkonnasõbralikult.
Sest Keila ja Tallinna lähistel teisiti ei saagi. Tal on kolmes vallas - Harku, Keila ja Saue - harida 1400 ha maad.
"Meie lautade ja Keila vahele jääb Keila jõgi, mis käib üle kallaste. Kolmandik haritavatest maadest on sellised, mis võivad igal aastal jääda vee alla, nii et jõuame ainult esimese niite teha," ei karda Metsamaa, et üleujutuste tõttu neid rohumaid keegi kinnisvaraarenduseks tahaks.
Poolel pinnal kasvatab Metsamaa teravilja ja rapsi, ülejäänu on rohumaad.
Piimatootmise kõrval paneb Metsamaa rõhku ka pullvasikate müügile: igal aastal müüakse välismaale 170 pullvasikat.
"Riskide hajutamiseks on veiseliha tootmine väga tähtis. Tulevast aastast ei saada ma enam elusloomi Euroopasse, vaid müün lihana Eesti turule," räägib firmajuht.
Kolm miljonit jääb puudu
Poolik laut on Harjumaa põllumehel kui veskikivi kaelas. Aga mees ei nurise, vaid püüab väljapääsu leida.
Metsamaa arvates võiks PRIA tootjatele raskes seisus appi tulla - praeguste reeglite järgi maksab PRIA investeeringutoetuse välja siis, kui laut on juba valmis, aga lauta ei saa ju valmis, sest raha pole enam kuskilt võtta.
"Mul on praegu kolm miljonit puudu, et ehitis käigus oleks. PRIA võiks ju vastu tulla ja tootjatele investeeringutoetuse lõpposa varem välja maksta, nii ei takerduks majandamine," kritiseerib Metsamaa.
Ometi ta ei raevutse, vaid on rahu ise, kerge naeruvine näol.
Kui see majanduskriis ükskord läbi saab, stardib ta otse suurlinna külje all kaheksa roboti ja 600 lehmaga tehnoloogia viimase sõna järgi rajatud laudas.
Vello Ilves, Harju taluliidu nõuandekeskuse juhataja
Mulle meeldib Jaan Metsamaa juures kõige rohkem see, et ta kalkuleerib väga täpselt iga võimalust, et tootmine oleks jätkusuutlik. Ettevõttes on raamatupidamine korras ja lüpsifarmi ehituseks võetud eraldi mees.
Olen teinud Metsamaale finantsanalüüse. Kui ta oma aruanded ära saadab, siis on tal kõik läbi mõeldud ja analüüsitud, konsulendilt tahab ta vaid oma mõtetele kinnitust, et milline on riski piir ja kui kaugele võib minna.
Kahjuks jäi ta farmi ehitamisega ühe aasta võrra hiljaks. Aga siiani on Metsamaa suure visadusega ennast kõigest läbi närinud, sest valdab põllumajandusökonoomikat läbi ja lõhki ega lähe kunagi mütsiga lööma.
Aktsiaselts Metsaküla Piim
- Harjumaa, Harku vald.
- Piimatootmine, 8 robotiga lüpsilaudast on pool valmis. 370pealine piimakari, neist 240 robotlüpsilaudas (aastalüps 7606 kg lehma kohta), noorkari 350. Kokku 5 lauta, kaasaegne tehnoloogia.
- Annab tööd 18 inimesele.
- Maad harib kolmes vallas 1400 ha, enamik lepingutega riigi- ja eraomanike maad, ASi ja aktsionäride omandis 100 ha. Teravilja- ja rapsikasvatus, rohumaad.
- Pullvasikate müük Euroopa Liidu riikidesse.