Margus Muld juhib Kaiust kolme piimafarmi


Margus Muld juhib Kaiust kolme piimafarmi
“Tänapäevasesse suurlauta pole kastroboteid enam vaja, pigem võiks sihtida karussellroboteid,” arutleb Kaiu laudas Margus Muld, kes vastutab kogu Trigon Grupi piimatootmise arendamise eest.Foto: Bianca Mikovitš

Trigon Dairy Farmingu loomakasvatusjuht Margus Muld plaanib piimakarju kõikjal oma farmides suurendada.

“Olen Trigoni loomakasvatusjuht, ei tegutse ainult Kaius,” teatab Margus Muld, kes esitati tänavu “Aasta põlllumehe” konkursile tootmise arendamise eest osaühingus Kaiu LT.

Tegelikult ongi tal ainuüksi Kaiust keeruline rääkida, sest tema haare on märksa laiem. Ta juhib ka Kärla põllumajandusühistut Saaremaal ning Dobrutši farmi Pihkva oblastis Venemaal.

Tublid eesti mehed

Kui investeerimispankuri Joakim Heleniuse juhitav Trigon Agri ostis 2006. aastal Kaiu ja Kärla farmid, võeti ettevõttesse tööle ka loomaarsti haridusega Margus Muld.

Mõistagi on taganud väliskapital ettevõtlusele avarad rahalised võimalused, aga ainult rahast edukaks majandamiseks ei piisa. Ega muidu oleks Trigon Agri suuromanik Joakim Helenius nii varmas kiitma just eesti meeste oskusi ja kogemusi põllumajandusettevõtete juhtimisel.

AS Trigon Agri on Stockholmi börsil põhinimekirjas noteeritud firma, mille valduses on 170 000 ha maad Venemaal, Ukrainas ja Eestis. Praeguseks on kontserni piimatootmine koondatud Trigon Dairy Farmingusse, mille peakorter on Eestis. Margus Muld on siin juhatuse liige, lisaks ka OÜ Kaiu LT ja Kärla põllumajandusühistu juhatuse liige.

Seotud lood:

Hõivatuim farmijuht

36aastane Margus Muld on küllap kõige hõivatum põllumajandusjuht Eestis, sest tal on kolmekordne töökoormus.

“Teeme kõigile kolmele farmile eelarve ja selle piirides on kõigil vabad käed,” selgitab Muld ja lisab, et igakuiselt jälgitakse väga täpselt eelarvete seisu, et kulud ei ületaks tulusid. Samas korraldatakse kõik suuremad hanked ühiselt – söödad, raps, mais, mineraalid, energiasöödad ... Eestist Venemaale sööta ei osteta, Venemaal majandatakse enamasti selle riigi piires. Aga näiteks tehnika ostmine on Eestis 30% odavam kui Venemaal, ka hooldusteenindus on tema sõnul Eestis parem.

Võrdlusi Eesti ja Vene põllumajandusest tuleb tal kui käisest. Ta teatab, et Venemaal saab praegu kõrgemat piimahinda, umbes 42 eurosenti kilost, Eesti keskmine on 33−34 senti.

Oma toetuste süsteem on ka Venemaa farmimajanduses. Riik toetab näiteks väetiste ja taimekaitsevahendite ostmist.

“Dobrutši farmis lüpsavad meie lehmad 6500 kg lehma kohta aastas ja see on kõva sõna, meil on seal kõik seinad aukirju ja -märke täis, sest Pihkva oblasti keskmine piimatoodang on 2500−3000 kg,” räägib Muld.

Moodne eurolaut Kaiusse

Margus Muld meenutab aega, kui Kaiu põllumajandusettevõte osteti. Siis oli praeguse suurfarmi asemel neli väikest lauta, kõik piirkonnas laiali. Et kõik laudad läbi sõita, kulus 25 km.

Kaiu valda otsustati ehitada moodne laudakompleks, mida kohalik rahvas nüüd eurolaudaks kutsub. 2007. a juunis löödi kopp maasse ja 2008. a 15. jaanuariks olid esimesed loomad sees.

Praegu uhkeldab kunagiste vanade lautade asemel ligi 40 mln krooni maksnud moodne laudahoonete kompleks. Pealaudas on üle 600 lüpsilehma, keda lüpstakse kolm korda päevas paralleellüpsiplatsil. Korraga saab lüpsta juba 40 lehma.

Eraldi hoones on tiined loomad ja kuni 4kuused noorloomad. Peakompleksist 15 km kaugusel on noorkarjalaut. Lisaks laudahoonele on sellele 4hektarilisele ehituspinnale kerkinud puistesöödahoidla, lägahoidla, tuletõrjeveehoidla ja silohoidlad.

“Kui oma ettevõtmistega siin alustasime, lüpsid lehmad 6500 kg aastas, nüüd lüpsavad ligi 10 000 kg,” nendib loomakasvatusjuht rahulolevalt.

Moodne Kaiu suurfarm elab otsekui omaette tulevikuelu keset vaikset külaidülli. Aastas tuleb varuda loomadele 10 000 tonni silo. “Põud mõjutab suuresti silotegu, nii peame tänavu tegema rohkem teraviljasilo kui mullu,” arutleb firmajuht. Ta lisab, et kui vaja, tuleb juurde osta ka maisi.

Sihikul karussellrobotid

Muld raputab robotijutu peale pead. “Ei, neid kastroboteid pole tänapäevasesse suurlauta enam vaja!” teatab ta.

Saksamaal jäid talle hiljuti silma DeLavali robotid karussell-lüpsiplatsil.

“See on karussell, kus ühele lüpsiplatsile on monteeritud 4–5 robotit, ma arvan, sellel on jumet, tulevikku!” arvab ta. Esimesed DeLavali karussellrobotid peaksid Euroopas müüki tulema 2012. aastal ja Mulla sõnul on suurfarmides tulevikku just sellistel lüpsirobotitel.

Loe veel

Loomakasvatusjuhil on selge siht kõiki Trigon Dairy Farmingu piimafarme suurendada. Nii on ka Kaiu suurfarm ehitatud põhimõttel, et vajaduse korral saab lauda mahtu ja piimakarja kahekordistada.

“Meil on kõik võimalused laienemiseks – hooned suuremaks, piimajahuti kõrvale saab teise panna,” vaatab loomakasvatusjuht tulevikku.

Tema sõnul laiendatakse kõigepealt piimakarju Venemaal ja alles siis võetakse ette Eesti farmid.

Nüüdseks juba aastaid väliskapitalil põhinevas firmas töötanud Margus Muld arvab, et pole vahet, mis kapitalil põllumajandusettevõte tegutseb.

“Meie farmid nii Kaius kui ka Kärlas on väga heal tasemel ja edendavad ju kohalikku põllumajandust,” rõhutab Muld. “Teadmised ja kogemused jäävad ju Eestisse.”


Rein Riga, põllumajandusfirma OÜ Rever omanik Harjumaalt

Margus Muld alustas minu juures farmijuhataja ja loomaarstina pärast EPA lõpetamist. Meie koostöö kestis kolm aastat ja selle ajaga arenes see noor mees nii jõudsalt ja kiiresti, et mul polnud lõpuks võimalik talle väärilist tööd pakkuda.

Muld on tõepoolest väga andekas loomaarst ja samal ajal ka väga hea organisaator. Juhiomadused lõid tal välja juba meie firmas töötades.

Nii jõudiski see mees farmijuhatajast firmajuhatajaks. Noortele tuleb alati luua nende võimetele vastavaid tingimusi, mina küll igati julgustasin ja innustasin teda.

Nüüdseks on Margus Mullast saanud võimekas põllumajandusjuht.


Kandidaat

MARGUS MULD
OÜ Kaiu LT
Kaiu vald, Raplamaa

- Piimakarjakasvatus, 630 lüpsilehma aastatoodanguga 9859 kg. Noorkari 600.
- Maad haritakse 1791 ha, sellest 705 ha on omandis, 1086 ha on rendimaad.
- Teraviljakasvatus: raps, oder, nisu. Keskmine saagikus rapsil 2 t/ha; oder, nisu, tritik 3 t/ha. Rohumaad, silo tehakse 10 000 t aastas.
- 37 töötajat.
- 2008. a valmisid vabapidamisega laudakompleks, silohoidlad, puistesööda-hoidlad.
- Nüüdisaegne põllutehnika.


Konkurss “Aasta põllumees”

- “Aasta põllumehe” konkursi kontseptsioon on juba 11 aastat olnud enam-vähem sama − tiitel antakse tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Lisaks on võistlusel osalejatele ette antud kriteeriumid, millele kandidaat peaks vastama. Nii kehtis 2009. aastani ka nõue, et konkursil osaleva põllumehe tootmine baseeruks Eesti kapitalil või Eesti kapitali enamusosalusel.

- Nüüd juba teist aastat ei tähtsustata konkursil rahvuskapitali, võrdväärselt saavad osaleda kõik põllumehed, kes majandavad Eestis. Seni pole väliskapitalil põhinevas ettevõttes tegutsev põllumees veel kõrget tiitlit pälvinud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare