Maamajandus

Marko Pomerants: Põllumajanduse jalajälg looduses suureneb

 (11)

Slovakkia presidendi visiit Eestisse
Foto: Andres Putting

"Eesti vete seiretulemustele tuginedes võib öelda, et paraku põllumajanduse jalajälg suureneb," sõnas keskkonnaminister Marko Pomerants Aasta põllumehe konverentsil.

"Fakt on see, et saagid suurenevad ja sisendid nendega käsikäes," jätkas minister.

Väetiste kasurtamine suureneb ning inimtekkelisest lämmastikukoormusest on 60-70% pärit just põllumajandustootmisest, sellest ligi 40 protsenti moodustab fosfori koormus. Samas on olmereovee koormus aastati oluliselt vähenenud seoses puhastite töö paranemisega.

2010-2014.a perioodil hinnatud 750 veekogumist on 66-l sel perioodil seiratud veekogumist halva seisundi põhjus just lämmastiku või fosfori liig.

Halveneb ka nitraaditundliku ala põhjavee seisund, rõhutas minister. Laias laastus võib nitraaditundliku ala jagada kaheks: Pandivere ja Adavere, kusjuures probleemseim on Adavere piirkond.

Keskkonnaministeerium
Seotud lood:

Kasvav probleem põhjavees on taimekaitsevahendite jäägid. 2015. a seire tulemusega leiti 32 seirepunkti vees, neist kuueteistkümnes üle põhjavee kvaliteedi piirväärtuse 0,1 µg/l

Värskest, 2016 I-III kvartali uuringust selgus, et seire käigus leiti 37 seirepunkti veest 10 erineva taimekaitsevahendi jääke, neist 8 üle põhjavee kvaliteedi piirväärtuse, mis tähendab, et jäägid on jõudnud ka sügavamatesse kaevudesse.

Mis muutub ja miks?

13.oktoobril saadeti Riigikogule veeseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Olulisemad muudatused, mis seotud muuhulgas Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusega:

  1. Väetiste (vedelsõnniku) laotamise ajale varasem keeld, so 1. novembrist kuni 20. märtsini – jõustub 2018. aasta 1. detsembril.
  2. Täpsem arvepidamine väetiste kasutamise üle ning väetamisplaani koostamine
  3. Vedelsõnniku paisklaotamise keeld 20. septembrist kuni 20. märtsini.

Vastavalt Läänemere kaitse tegevuskavale on Eesti kohustus vähendada lämmastikuheiteid 1800 tonni võrra. Seni on see eesmärk saavutamata.

Põllumajanduse veekaitse raames on lämmastikukoormuse vähendamiseks kavandatud mitmeid meetmeid, nagu:

  • Ministrite deklaratsiooni kohaselt on püstitatud eesmärk alates aastast 2018 juurutada ettevõtetes lämmastiku ja fosfori kasutamisel väetiste bilansi arvutamine, et vähendada lämmastiku ja fosfori ärakannet vette ja parandada Läänemere seisundit.
  • Lähiajal on algatamisel nn sõnnikustandardite projekt, et liikmesriikide vahel ühtlustada sõnnikus leiduvate toitainete arvutamise meetodid.
  • Lisaks on kavas kaasajastada HELCOMi põllumajanduse veekaitse juhendit, et tõhustada püstitatud kaitse eesmärkide saavutamist.

Maa-amet ja maareform

Maakatastri andmetel on 01.04.2016 seisuga Eesti maismaast reformitud 97,4%. Reformimata maad on veel 2,6% ehk ligikaudu 111 500 ha. Seni reformimata maa koosneb valdavalt väikeste pindaladega maaüksustest ja era- või munitsipaalomandisse vormistatavatest maaüksustest, mille õiguslike probleemide keerukuse aste on kõrgem.

Täna on maa-ameti valduses on ca 25 000 ha maaüksusi, valdavalt põllumaad. Neist on praeguseks rendile antud 17 726 ha ja müüdud 802 ha.

2017. aastal suunab maa-amet enampakkumisele ca 1300 kinnisasja kogupindalaga 4300 ha. Ligi 2/3 müüki suunatavatest maadest on maatulundusmaa, millest ligukaudu pool on põllumaa.

Metsa- ja põllumaa reservina säilitamine riigile

1) Riigimetsamaa maakasutuse optimeerimiseks ning piiride korrastamiseks vajalik maa ja RMK maadest lahus paiknevad metsad, mis omavad metsamajanduslikku väärtust, kuni maa RMK majandamisele andmiseni.

2) Põllumajanduslikult kasutatav kõrge boniteedi ja mullaviljakusega mineraalmuldadel paiknev haritav maa, mille põllumajandusliku kasutuse jätkumine on riigile oluline ning mille kasutusse andmine on majanduslikult või sisejulgeoleku tagamiseks otstarbekam kui võõrandamine.

3) Maakorralduse ja ümberkruntimise läbiviimiseks vajalik maa, mida on võimalik kasutada eraõiguslikelt isikutelt riigi vajadusteks võõrandatava maa kompenseerimiseks, kuni selgub konkreetne vajadus.

Riigi ettepanekud riigimaa tsiviilkäibesse suunamisel

Kasutamiseks antakse, arvestades maa omadusi ja kasutamise võimalusi põllumajandusmaad (valdavalt haritavat - ja rohumaad sisaldavad maad), millel on vajalik tagada põllumajandusliku kasutuse järjepidevus, et säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maad.

Võõrandamisele kuuluvad järgmiste omadustega riigile mittevajalikud maad:

  • Segakõlvikulised maatulundusmaad, mille põllumajanduslik osa on killustunud ja millest moodustavad olulise osa mittepõllumajanduslikud kõlvikud.
  • Põllumajanduslikust kasutusest välja langenud maa, mille põllumajandusliku tootlikkuse taastamine eeldab suuri kulutusi.
  • Maa, millel paiknevad maaparandussüsteemid vajavad korrastamist, mistõttu maa väärtus võib langeda või kõrval kinnistutele võib kaasneda kahju, mis põhjustab riigile ettenägematut kulu.

Keskendume võimalustele:

Märksõnaks oleks viljakas koostöö põllumeeste ja keskkonnaametkondade vahel meie kõigi ühise eesmärgi nimel, et keskkonnaseisund paraneks ja põllumajandus edeneks.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare