Mart Timmi: Töökultuur on osa rahvuskultuurist


Tänavune aasta põllumees on köögivilja- ja seakasvataja Mart Timmi Võrumaalt Navi külast.

“See on väga suur üllatus,” oli Jaagumäe talu peremees Mart Timmi algul kohmetu, kui kõrgel Toompeal Riigikogu konverentsisaalis tema nimi välja hõigati ja ta 14 kandidaadi seast ette astus, et aasta põllumehe tiitlit ja “Külvaja” kuju vastu võtta.

Aga võitja kogus end kiiresti. 43 aastat põllumajanduses rüganud mees on end tunduvalt raskematest olukordadest läbi murdnud kui nüüd kaamerate valgusvihus kõrget tiitlit vastu võttes.

“Eelkõige tahan öelda suure tänu oma töökollektiivile, sest paljuski on nende mõtted ja teod aidanud Jaagumäe talu luua selliseks, nagu see täna on. Teeme Navi külas meeskonnatööd,” ütles värske tiitlikandja.

Tõepoolest, Maalehe ja põllumajandus-kaubanduskoja korraldatud aasta põllumehe konkursi võit oli ühtaegu ka väikese Navi küla võit – kui Mart Timmi hilisõhtul kodukülla jõudis, võtsid külaelanikud teda vastu ilutulestiku ja šampanjaga otsekui olümpiavõitjat.

On ju suuresti tänu Mart Timmile Navi küla üks heakorrastatumaid ja kaunimaid Võrumaal. Jaagumäe talu peremehe abiga ehitati siia esimene uus seltsimaja taasiseseisvunud Eestis ja rajati külakeskus lõkkeplatsiga. Võru maavanem Ülo Tulik on Timmit nimetanud kogukonna sädeinimeseks, kes lisaks talutootmisele tõmbab ka külaelu käima.

Samas on Timmi suurim talupidajast tööandja – alalist tööd saab tema talus umbes 40 inimest, hooajatöödel kuni poolsada.

Töörügamise kõrval on tähtis ka töökultuur

Mart Timmi kannab endas tõelise taluperemehe põhimõtet, et tööd tuleb teha korralikult ja hästi ning töökeskkond peab olema korras. “Tootmine käib meil 30 hoones, neist 12 on uusehitised. Ka põllud peavad olema korralikult haritud, vaod sirged. Sest töökultuur on osa rahvuskultuurist, seda solkida ei või,” kinnitab Jaagumäe peremees.

EPA agronoomi haridusega Mart Timmi tegutseb praegu endise Väimela näidissovhoosi maadel. Juba 70. aastate lõpul sai ta toonase sovhoosi osakonnajuhataja ja agronoomina Eesti kõrgeima söötühikute saagi hektarilt.

Talupidamist alustas ta väikestel pindadel, tõustes aastatega Kagu-Eesti suurimaks köögivilja- ja seakasvatajaks, kes harib maid neljas vallas.

Ettevõtte tugevuseks on kogu pere koostöö, kus pojad juhivad eri talusuundi. Tarmo on köögiviljakasvatuse juht, Tarvo tegeleb kaubanduse ja müügiga, abikaasa Urve juhib seakasvatust ja tütar Maive peab arvet.

Teravili ja raps on ligi 600 ha-l, kartul ja köögivili 150 ha-l, moodsates sigalates kasvab üle 3000 sea aastas. Jaagumäe talu toodab hapukapsast, kooritud kartulit ja köögivilja üle 2000 tonni aastas. Enamiku toodangust müüb Timmi omarajatud kaubanduskeskuses Võrus.

“Miks köögivilja- ja kartulikasvatust nii madalalt toetatakse, see annab ju poole toidust meie rahva lauale?” kritiseerib Timmi, lisades, et väga raske on niimoodi konkureerida lõunapoolsete ELi riikidega. Ometi jätkab ta ise köögiviljarindel ning innustab teisigi. Vaatab avali pilguga homsesse, analüüsib protsesse, mis põllumajanduses toimuvad. Ja kannab vastutust selle eest, et kohalikel inimestel oleks edaspidigi tööd.

Jaagumäe talus järjepidevus ei katke

“Minu kutsumus on ikkagi see, et põllul peab midagi inimeste tarbeks kasvama,” rõhutab aasta põllumees. “Agronoomi ramm on põllumehe ramm.”

Timmi ütleb, et sai lapsepõlvekodust kaasa kaks suurt väärtust – austuse maa ja leiva vastu. Ta meenutab, kuidas isa haris kirka ja kirvega ihu­üksi 2 hektarit metsa põllumaaks. “Mul on raske vaadata, kuidas lastakse maid hävida. Olen õnnelik, et pojad mind aitavad ja kannavad talu järjepidevust edasi,” on Timmi rahul.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare