Veel mõni aasta tagasi kogus peremees Andrus Sepp kuulsust kui tuntuim Lääne-Eesti talumeeste õiguste eest seisja. Just see mees võitles PRIAga kohut käies välja talumeestele õiguse saada toetusi ka puiskarjamaadel loomi karjatades.

Siis ei pidanud PRIA Metsa Johani talu puiskarjamaid toetusõiguslikuks. Nüüd aga nosib üle saja lihaveise nendelsamadel karjamaadel ja kohtus õigust saanud peremees saab oma maade pealt samamoodi toetusi nagu iga teinegi põllumees.

“Vaidlesin puiskarjamaade asja Riigikohtuni ja lahend oli eestlaslik – ma tunnen nüüd, et olen õige, aga ma ei saanud sellest rikkamaks. Sain tagasi oma hingerahu,” räägib Andrus Sepp.

Üle saja aasta talupidamist

Nüüd on need raskused unustatud ja pererahval uued ideed. “Kui seda talukohta taastama hakkasin, oli see minu jaoks suure emotsionaalse väärtusega. See väärtus on säilinud, aga talu ei saa pidada ainult nagu mingit üllast asja. Talu ei saa pidada, kui selle pidamise pealt ei teeni,” rõhutab peremees.

Metsa Johani talukoha ostis Andruse vanavanaisa 1903. aastal ja sellest ajast on see nende pere käes olnud. Kui Andrus oma vanavanemate talu tagasi sai, olid hooned juba kümme aastat tühjad olnud ja kokku varisemas. 1991 läks Andrus Talupidajate Liidu kaudu talupraktikale Rootsi. Välismaal teenitud rahaga hakkaski ta talus toimetama.

Lea ja Andrus abiellusid 1994. Nüüd sirgub peres kolm tütart ja abikaasa Lea on Andrusele parim abiline ning mõttekaaslane kõigis ettevõtmistes. “Ametlikult on Lea ainuke palgatöötaja minu talus,” muheleb peremees.

Kõigepealt võeti tallu lihaveised, aga et nende käive on aeglane, soetati ka sead. Parimatel aegadel kasvatati üle kahesaja nuumiku aastas.

Kui kodus loomi enam tappa ei tohtinud, jäädi lihaveiste peale. “Meil on madala boniteediga põllud, siin on palju looduslikke karjamaid ja luha-alasid, mis on sobilikud vaid lihaveiste karjatamiseks,” räägib Andrus.

Pakuvad herefordivorsti

Talus on 120 herefordi. Perenaine räägib, et nad on hakanud neid nüüd ristama simmentali pulliga. “Karja üks osa on herefordid, teine simmentali ristandgrupp,” selgitab Lea. Sellega parandatakse loomade lihaomadusi: simmentalid on kogukamad ja kiirema kasvuga.

Viimasel ajal on Sepad hakanud oma lihaveise lihast vorsti müüma. Igas kuus saadavad nad mõne looma Saaremaa lihakombinaati, vastu saavad kaht suitsuvorsti: juustuga ja juustuta poolsuitsuvorsti. Tootest saab ka ise valmistada vinnutatud vorsti, mis on nagu täissuitsuvorst.

“Vorsti on hoopis kasulikum müüa kui liha,” teab Andrus Sepp. Suur osa vorstist on juba ette müüdud. Peremees veab tahtjatele vorsti kohale, tullakse ka koju järele ja osa vorste on müügil kohalikes külapoodides. Igas kuus turustatakse niimoodi umbes 500 kg vorsti.

Lea lisab, et puudust tunnevad nad õigest pakendamise ja hoiustamise kohast. Nii plaanitaksegi kunagisse sigade taparuumi rajada veel sel aastal moodne vorsti pakkimis- ja hoiuruum.

“Vorsti on vaja hoida õigel temperatuuril, et külmaahel ei katkeks. Praegu tuleb meil samal päeval vorst edasi müüa,” selgitab Lea. Metsa Johani veiseliha prae- või suitsulihana on võimalik saada ka ümberkaudsetest turismitaludest.

Müüakse ka elusloomi. Päris palju lehmmullikaid on läinud meestele, kes alustavad Saaremaal talupidamisega ja ostavad loomi maade hooldamiseks.

Kasvatavad jõevähke

Paari viimase aastaga on Sepad ehitanud laudale juurdeehitise koos joogiveesüsteemiga, laiendanud masinaparki ja ehitanud remonditöökoja. Peremees ja perenaine osutavad rullisiloteenust ka naabritele, talvel lükkab Andrus lund ja pakub kogenud jahimehena jahiturismiteenust.

Nüüd on Metsa Johani talu pererahvas ellu viinud ka oma ammuse unistuse – rajanud vähitiigid, kuhu on pandud kasvama Gotlandilt toodud jõevähid.

“Vähid on minu pensionisammas,” teatab Andrus Sepp muheldes, läheb jalgupidi tiiki ja õngitseb sealt ühe pruunikarvalise isendi sõrgupidi välja. Jõevähke peab kasvatama viis aastat, praegu on nad kasvanud kolm aastat.

“Vähk on täpselt nagu iga teine loom, talle on vaja kasvutingimusi. Meil on nad looduslikes tingimustes: vähk sööb rohtu, vahel harva viskame mõne kala juurde,” räägib peremees. “Vähk on nagu lihaveis, peaasi on kasvatuskulud madalad hoida.”

Nii ongi Metsa Johani talu sammuke teistest eespool. Andrus Sepp on isepäine mõtleja, kes ei käi kunagi mööda tallatud rada, pigem on teerajaja. Mees, kes saab oma uudsetele mõtetele kinnitust abikaasa Lealt.

“Meie ei tee kunagi asju, millest inimesed üldiselt vaimustuvad, me teeme seda, millest ise vaimustume ja siis võib-olla pärast vaimustuvad teised ka,” on peremehe elutõde.


Veeve Kaasik, Saarte Nõuandekeskuse taimekasvatuse konsulent

Metsa Johani mahetalu pererahvas Lea ja Andrus Sepp on toredad ja töökad inimesed. Neil on talus puhtatõuline lihaloomade kari, üle saja looma ja tulevikus plaanivad nad karja suurendada kahesaja loomani. Kõrvalharuks on Sepad võtnud vähikasvatuse. Olen nõustanud Metsa Johani talu peret taimekasvatuses, võtnud silo- ja sõnnnikuproove, sest nad on loomade söötmises väga täpsed, tahavad, et sööt oleks kontrollitud ja kvaliteetne.

Sepad on altid rohumaid uuendama, praegu kasvab neil külvikorras olevatel maadel põldhein. Nüüd arutame läbi, millised rohumaasegud sobiksid nende maadele kõige paremini.

Metsa Johani talu on väga palju investeerinud oma ettevõtmiste arengusse, neil on kaasaegne masinapark ja pererahvas käib kahekesi ka teistele silo tegemas: üks niidab, teine rullib.

Nii et tegu on väga tublide ja töökate inimestega.


Kandidaat Lea ja Andrus Sepp
Metsa Johani talu

- Saare maakond, Kaarma vald, Laadjala küla.
- Lihaveisekasvatus, 120 veist, herefordid ja simmentalid.
- Poolsuitsuvorsti, liha ja elusloomade müük.
- Vähikasvandus 14 600 m2.
- Maad kasutatakse 265 ha, sellest omandis 100 ha, haritav maa 52 ha, metsamaa 30 ha.
- Üks töötaja.
- Kaasaegsed tootmishooned ja põllutehnika.


Konkurss “Aasta põllumees”

- Konkursist “Aasta põllumees“ on 11 aasta jooksul osa võtnud ka mõned kala- ja vähikasvatajad. Nii on konkursil osalenud Härjanurme kalatalu omanik, vähi- ja forellikasvataja Aarne Liiv Jõgevamaalt. Eelmisel aastal konkureeris tiitlile OÜ Simuna Ivax omanik Hans Kruusamägi, kel on lisaks teraviljakasvatusele ka viis kalakasvandust, kus kasvatatakse peamiselt forelli ja paaliat.

- Vesiviljelus (kalade, karpide, vähkide kasvatus) on meie põllumajanduse üks osa, kõige rohkem kasvatatakse vikerforelli ja karpkala, samuti jõevähki. Samas pole siiani veel ükski kala- või vähikasvataja pälvinud aasta põllumehe tiitlit.