Metstaguse Agro pääses kännu tagant välja
Otse Järva-Jaani külje all endistel kolhoosimaadel juhib põllumajandusfirmat neljakümnendates eluaastates Teet Kallakmaa. Tänaseks on ta ettevõtte juhataja ametit pidanud juba paarkümmend aastat.
EPAst omal ajal agronoomidiplomi saanud, tuli Kallakmaa noore mehena kodukanti tööle tagasi. 1993. aasta reformide käigus moodustas ta kunagise kolhoosi osakonna baasil koos töötajatega oma firma, mis tegutseb praeguseni.
Firmas ongi kõrvuti vanad hooned uutega. Üks uuemaid on 2005. aastal ehitatud moodne vabapidamisega laut 400 lehmale. Sinine hoone paistab üle väljade kaugele ja sellest ongi saanud kogu tootmise süda.
Hiiglaslikes vanades küünides puhub aga tuul kohati katuseräästast läbi. Firmajuhi sõnul pole veel jõutud nendega tegelda, sest on kiiremaid asju, mis vaja renoveerida.
Firma juhataja Teet Kallakmaa on ise ka kiire mees – nii sammult kui mõttelennult. Lendab ühelt objektilt teisele, loetleb vanade hoonete puudused ja uute voorused, lisab arve ja majandusnäitajaid ning sõnastab kohe ka kogu ettevõtte visiooni – loomade koondamine ühte farmikompleksi, vana ja uue tehnoloogia ühitamine.
“Tahtsin juba aastaid jõuda sinna, et kõik meie loomad on ühes kompleksis. Ja nüüd ongi 900 looma koos, neist piimalehmi 500. Varem olid meil loomad mööda territooriumi laiali,” ütleb ta.
Kallakmaa rõhutab, et logistika korrastamine on andnud tuntavat kokkuhoidu nii inimeste liikumise kui söödaveo pealt. Ühes kompleksis kulub vähem kütust, elektrit, tööjõudu jne. Nüüd toimib kogu kompleks tehnoloogiliselt nii nagu peaks.
Kogu tegevus käib siin firmas täpsete kalkulatsioonide kohaselt. Seda kinnitavad ka aukirjad kontori seinal: 2011. aasta Järvamaa väikeettevõtete
2. koht või kõrge koht Äripäeva edetabelis.
“Neid top’e tehakse töötajate arvu, käibe ja rentaabluse järgi, ju siis meie majandamine on olnud efektiivne,” kommenteerib firmajuht lühidalt aukirju seintel.
Uus laut tõi uue hingamise
“Suured asjad koosnevad paljudest väikestest,“ räägib Teet Kallakmaa. Ta meenutab, et kui uus laut valmis sai, ei läinud alguses majandamine nii hästi, nagu nad lootsid – uus tehnoloogia tõi uued probleemid.
“Loomade arv alguses vähenes. Võtsime asja tõsiselt käsile. Tellisime sigivusauditi, tõime probleemsete loomade paaritamiseks pulli, ja lõpuks kõige tähtsam – vahetasime loomaarst-seemendaja välja. Põhiliselt nende ümberkorralduste tulemusena suutsime paari aastaga jõuda oma karja baasil 320 lehmalt 500ni,” toob Kallakmaa esile.
Suurt tähelepanu pöörati ka tõuaretusele ja õigele söötmisele. Selle tulemusel on toodang aastatega kõvasti kasvanud. Praegu lüpsavad Metstaguse Agro lehmad ligi 9000 kg piima lehma kohta aastas.
“Saime lauda 2005. aastal küll valmis, aga algul oli meie tegevus kui kännu taga kinni. Küll püüdsime igas suunas, lisaks karjaaretusele investeerisime ka tehnikasse ja tehnoloogiasse. Viimase kolme-nelja aasta jooksul on aga kõik meie teod hakanud vilja kandma,” räägib Kallakmaa.
Piimatoodangu suurenemine ja piimahinna tõus on aidanud vee peale jääda. Ka teravilja ja rapsi müügist on hakanud rohkem raha tulema.
Samamoodi nagu karjaaretuse, on Kallakmaa võtnud tähelepanu alla ka silokultuurid, et saada loomadele kvaliteetsemat ninaesist. Nii on suurendatud valgurikaste kultuuride (ristik, lutsern, hernerikas teravili) kasvatamist siloks.
“Oleme söödaratsiooni suhteliselt odavana hoidnud, äriinimesena püüan saada võimalikult väikeste vahenditega head tulemit,” selgitab Kallakmaa.
Tema sõnul on nad kokku hoidnud pea igal sammul. Ka lauda ehitusega pole suurt priisatud, näiteks laudaesine asfalt on veel kolhoosiaegne, sest peab vastu küll.
Suutis rasked ajad üle elada
Kõige suuremat heameelt tunnebki Teet Kallakmaa selle üle, et Metstaguse Agro suutis majanduslikult kõige raskemad ajad aastatel 2007–2009 üle elada ja ligi 30 töötajaga firma on ellu jäänud.
“Oleme hirmsat vaeva näinud. Kunagi olid meil sead, aga nendega kippusime jääma kahjumisse. Siis lõpetasime sigadega ära, aga hõljusime ikkagi aastaid kuskil keskpärasuses,” räägib Kallakmaa.
Ehkki uue lauda ehituse ja eri tootmissuundade koondumise tulemusel muutus majandamine efektiivsemaks, tuli kogu aeg vanu võlgu maksta.
Ometi otsustas Kallakmaa kõigest hoolimata investeerida igal aastal uude tehnikasse. Tänavu osteti uus kuuemeetrine Väderstadi külvik, lisaks taimekaitseprits.
“Kogu tehnika on meil välja vahetatud, raskustest hoolimata pürime edasi,” ütleb ta.
Samas rõhutab Kallakmaa, et tema ei kannata mingeid skeemitamisi toetustega. “Skeemitajad pole me kunagi olnud, et kui antakse toetusi noortele, siis mängime noorte peale, ja kui antakse väikestele, siis teeme väikese firma kõrvale. Mina ei pea seda õigeks,” rõhutab Teet Kallakmaa.
Ta ei ole rahul ka praeguse toetuste süsteemiga: bürokraatianõuded toetuste saamiseks on nii ranged, et vähimagi näpuvea või eksimuse tõttu võib rahast ilma jääda.
“Toetused võiks ka olemata olla, aga makske see raha piima- ja viljahinnale juurde, siis tunneks põllumees ennast palju paremini, kui praegu toetusi vastu võttes,” ütleb Kallakmaa.
KOMMENTAAR
ALAR LUGU
Pärnumaa Nõuandekeskuse konsulent
Teet Kallakmaa on väga uuendusmeelne firmajuht. Ise on ta kõrgharidusega agronoom, ent ei karda küsida ka taimekasvatusalast nõu. Olen Metstaguse Agrot nõustanud nii taimekasvatuse kui finantsmajanduse alal. Koos oleme läbi arutanud mitmeid investeeringuplaane ja projekte, sest Teetu huvitab alati ka teiste arvamus.
Metstaguse Agro juhataja on edukas majandaja. Uue lauda ehitas ta ajal, mil paljud tootjad seda teha ei julgenud. Nüüdseks on Metstaguse Agro heale järjele jõudnud, keskmine piimatoodang lehma kohta ja kultuuride saagikus on üle Eesti keskmise.
Lisaks kõigele sellele leiab Teet aega vallavolikogu töös kaasa löömiseks ja aktiivseks sportimiseks nii jooksu-, ratta- kui suusarajal.
KANDIDAAT
TEET KALLAKMAA
Metstaguse Agro OÜ
- Järva-Jaani vald, Järvamaa.
- Piimatootmine. 500 piimalehma, 400 noorlooma.
- Aastalüps 8800 kg lehma kohta.
- 2005. aastal ehitatud vabapidamisega laut 500 lehmale.
- Maad haritakse 1656 ha, sh 1000 ha rendimaad.
- Teravilja- ja rapsikasvatus.
- Keskmine saagikus 4 t/ha, rapsil 3 t/ha.
- 29 töötajat.
“Aasta põllumees”
- Kõige rohkem on konkursil läbi aastate olnud piimakarjakasvatajaid.
- Ka tiitel on 11 konkursiaasta jooksul läinud kõige enam piimatootjatele.
- 2011. aastal tunnistati aasta põllumeheks OÜ Männiku Piima juhataja Avo Samarüütel Tartumaalt.
- Varem on tiitli saanud kuus meest, kel põhitegevuseks piimatootmine: 2001 Raivo Musting ja Peeter Kibe (elutööpreemia), 2002 Jaak Hinrikus, 2004 Andres Härm ja Aavo Mölder ning 2005 Arvo Kuutok.
- Ehkki Järvamaad peetakse üheks tugevamaks põllumajanduspiirkonnaks, pole aasta põllumehe tiitel sinna veel jõudnud.
