Zürii esimees on Are Selge Maaülikoolist. Žüriisse kuuluvad Kalev Kotkas (Riigikogu maaelu komisjon), Raul Rosenberg (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Katrin Rannik (Põllumajandusministeerium), Jaan Sõrra (Eesti Põllumeeste Keskliit), Ivo Eenpalu (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Kalle Reiter (Aiandusliit), Raivo Külasepp (Aasta põllumees 2012), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Aivar Viidik ja Silja Lättemäe (Maaleht) ja Milvi Aun (Keskkonnaameti keskkonnaosakona veemajanduse koordinaator).

Raplamaalt on esitatud kandideerima nii aasta põllumeheks kui elutöö preemiale legendaarne lihaveisekasvataja Leino Vessart OÜ Karitsu Rantšost.

Vessart oli esimene lihaveisekasvataja, kes 1990. aastate algul nägi selles valdkonnas suurt tulevikku. Oma järjekindla ja visa tööga on Leino Vessart suuresti kaasa aidanud lihaveisekasvatuse kujunemisele tõsiselt võetavaks majandusharuks.

Praegu on Eestimaal lüpsilehmi umbes 100 000, samas on PRIAS arvel 1572 lihaveisekasvatajat ja lihaveiseid ligi 60 000. Nii võimsaks on tõusnud kunagine põllumajanduse kõrvalharu. Eesti vabariigi algaastatel uskus vaid mõni üksik entusiast, et lihaveisekasvatus on tulus ettevõtmine.

„Meil peetakse juba 13 eri tõugu lihaveiseid, Vene ajal oli vaid üks peamine tõug - hereford,“ on Leino Vessart rahul. Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud konkursi žürii tutvub Leino Vessarti majapidamisega Kaius, uuritakse nii limusiinide kui heleda akviteeni karju, samuti vesteldakse põllumehega, kes on oma tegevuse eest pälvinud ka Valgetähe V klassi ordeni.

Pärnumaal tutvutakse Mätiku talu peremehe Aivar Pikkmetsa talupidamisega Oidremaa külas.

Aivar Pikkmets on tuntud mahetootja, kes propageerib juba aastaid maheviljelust. Läänemaalt on esitatud kandideerima Aldo Vaan, kes tunnistati aasta parimaks lihaveisekasvatajaks. Parima lihaveisekasvataja tiitli pälvinud Aldo Vaan harib koos perega üle 800 hektari ümberkaudseid maid Topi talus Läänemaal, peab lihaveiseid, tori hobuseid ja mesilasi.