Noor põllumees tahab Lustiverre luua killukese Šotimaad

 (4)
Noor põllumees tahab Lustiverre luua killukese Šotimaad
Foto: Raivo Tasso

26aastane Meelis Marmor Jõgevamaalt kasvatab aastas 12 000 siga ja peab aberdiin-anguste karja. Omakasvatatud sea- ja veiseliha müüb ta Kaavere Agro OÜ-le kuuluvates Põlt­samaa ja Mäe­küla kauplustes.

“Tööd on tohutult, näiteks tootmishooneid pole veel suutnud korda teha, aga küll jõuab,” kummutab Meelis Marmor müüdi, et kõik noored pagevad maalt linna. Jutt on tal lühike ja konkreetne, aga tegutsemishaare tohutu.

Noormees paneb autole hääled sisse ja näitab oma valdusi — tema hallata on mitukümmend kunagise Lustivere majandi lauta, sigalat, kuivatit ja muid hooneid. Meelis Marmor on tegevjuht ja üks omanikke OÜs Kaavere Agro ning tegevjuht ja tulevane omanik isale kuuluvas OÜs Aberdeen Top Genetics (ATG).

Tegevjuhina korraldab Meelis Kaavere Agros igapäevatöid nii põllul kui sigalates. Südamelähedasem on talle aberdiin-anguste kasvatamine ATGs. Igal aastal käib ta Šotimaal rahvusvahelistel tõupullide näitus-oksjonitel ja sealsetes farmides, et tõuaretuses tegija olla.

“Meie jaoks on anguse võlu selles, et teda on lihtne mahetootmises pidada, ta väärindab rohusööta hästi ja poegimised on kerged. Samas on anguse liha väga hõrk ja maitsev.”

Meelisele on ettevõtmistes suureks toeks agronoomist isa Rünno ja Tartu ülikooli majandusharidusega abikaasa Piret. Lisaks tuleb kahe firma peale ligi 30 töötajat.

Parim lihaveisekasvataja

Süsimustade lihaveiste aberdiin-anguste juures on ilmselgelt näha, millist uhkust noormees haruldaste tõuloomade üle tunneb. Loomad on prisked, karv läigib ja vasikaid sünnib jõudsalt.

Anguseid kasvatatakse kolmes laudas Neanurme, Tõrenurme ja Sulustvere külas. Tõuaretus ja -veisekasvatus koondub OÜsse Aberdeen Top Genetics.

Lihaveiste pidamiseks on kasutusel 645 ha rohu- ja karjamaid. Maad on haritud, rohi niidetud, loomad saavad vaid koresööta. See tähendab, et suvel on kõik loomad karjamaal, talvel saavad vabalt nii silo, heina kui põhku. Mürke ega väetisi ei kasutata.

Marmorite trumbiks ongi see, et 2007. aastal lihaveisekasvatusega alustades ostsid nad Šotimaalt Anguse maakonnast 37 mullikat ja 3 pulli. Järgmisel aastal toodi veel 30 mullikat juurde. Kõik loomad on ostetud Šotimaa ühest hinnatumast Rosemounti aretuskarjast. Nüüd on Marmoritel puhtatõuline aberdiin-anguste kari, mis on Eestimaa suurimaid.

Mõne aastaga on OÜ Aberdeen Top Genetics tõusnud tipptõufarmiks. Ainsa Eesti ettevõttena on ATG võetud Šoti aberdeen-anguse tõuühingu liikmeks.

Tipptasemel tõuaretus tõi Meelis Marmorile tänavu parima lihaveisekasvataja tiitli, mida annab välja Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Innustunult räägib Meelis Marmor, kuidas nad tahavad Lustiverre luua killukese Šotimaad, olla aberdiin-anguste eesliiniks Ida-Euroopas. Äsja ostsid Marmorid tõumaterjaliks šoti tipp-pulli spermat. “Enam ei pea Valgevenest või Venemaalt sõitma tõuloomi ostma Inglismaale, võib tulla meie juurde. Tahame seda puhast Šoti liini hoida ja tõumaterjali müüa ka väljapoole Eestit.”

Hiljuti ostsid valgevenelased Marmoritelt 38 tõumullikat. Tõupulle ja vasikaid on müüdud ka Eestisse, turgu püüavad nad laiendada Soome ja Lätti.

Alati müügil värske liha

Aastas kasvatatakse Kaavere Agros umbes 10 000 siga Rakvere Lihakombinaadi jaoks, mitu tuhat omakasvatatud siga läheb otsemüüki kahte Kaavere Agrole kuuluvasse kauplusesse. Nii saab osta värsket sea- ja veiseliha Põltsamaal ja Mäekülas asuvatest Kaavere lihakarnidest.

Meelis Marmor selgitab, et suuremas koguses müüakse sealiha ja selle tooteid. Kuna lihaveiseid üritatakse müüa tõuloomadeks, saab lihana müüki saata vaid paar looma kuus. “Huvi anguste vastu on nii suur, et pool lihalooma on juba enne tapmist müüdud, ökoinimesed ostavad ja kiidavad. Sellest kevadest püüame tagada ka anguse liha pideva valiku meie poodide müügilettidel.”

Firmal on sertifitseeritud tapamaja Lustiveres, kus tapetakse ainult sigu. Anguste tapmine ostetakse teenusena.

Värske liha läheb kauplustesse, kus rümbad tükeldatakse kohapeal ning tehakse ka pooltooteid: hakkliha, šašlõkki, maitsestatud grill-liha. Anguste lihast teenusena tehtud poolsuitsuvorstid tulevad Kehtna Mõisa lihatööstusest.

Ostke Iiri veiseliha asemel tõuloomi

Loe veel

Nii ongi Marmorid uue suuna rajajaks: selle asemel et vedada Iirimaalt veiseliha rümbad Poola, seal töödelda ja müüa Eestis, on nemad toonud tõumaterjali Eestisse. Nii saavad meie põllumehed ise kodumaal väärt lihaveiseid üles kasvatada ja kohapeal värsket liha müüa.

Suurtes kogustes veiseliha müügi edusse Meelis Marmor siiski veel ei usu. “Praegu ei ole meie lihaveisekasvatajatel eriti turustamisvõimalusi, enamik müüb lihaveise tavaveise hinnaga maha, võib-olla mõne krooni kilost saavad rohkem,” teab ta karjakasvatajate muresid hästi.

Seetõttu peabki noor ettevõtja ülioluliseks, et põllumees haldaks ise kogu ketti, alates kasvatamisest kuni turustamiseni. Vaid nii on võimalik tagada kvaliteet. Suurlinnade restoranid ja kaubaketid võtaksid Marmoritelt veiseliha küll, aga nemad tahavad suurtes kogustes sisefileed, mida ühest 300kilosest loomarümbast saab vaid 50 kg. Nii veetaksegi lihaveiste liha suures koguses Iirimaalt Eestisse.

KOMMENTAAR

ILMAR KALLAS
Eesti Tõulooma­kasvatajate Ühistu lihaveise­kasvatuse peaspetsialist

Meelis ja Rünno Marmor on oma firmas Aberdeen Top Genetics anguste aretuse poolest absoluutne tipp Eestis, nende pullid on väga heade tõuomadustega. ATG loomi eksporditi hiljuti Valgevenesse ja sealgi hinnati Eestis kasvatatud anguseid kõrgemalt kui Ungari loomi.

Marmorite aretus orienteerub Šotimaale, sealt tõid nad ka hiljuti spermat, et hakata parimaid loomi seemendama tipp-pullide spermaga.

Meelis Marmor on tõsine töömees, kes teeb rohkem kui räägib. Ta uurib, mis toimub mujal maailmas ja on omandanud väga palju teadmisi Šotimaa lihaveiste kasvatusest. Marmorid on väga tõsiselt karjakasvatusega tegelenud, omandanud palju praktilisi võtteid, õpivad juurde ja jagavad teadmisi ka teistega.



AASTA PÕLLUMEHE KANDIDAAT MEELIS MARMOR

OÜ Aberdeen
Top Genetics

- Põltsamaa vald, Jõgevamaa

- Aberdiin-anguste kasvatus, 75 ammlehma, 60 noorpulli, 15 mullikat, 24 vasikat. Mahetootmine.

OÜ Kaavere Agro

- Seakasvatus 12 000 siga aastas, teraviljakasvatus 1000 ha. Keskkonnasõbralik tootmine.
- Maakasutus kahes firmas 1900 ha, omandis 500 ha.
- Tõuloomade müük, sea- ja veiseliha müük. Teravilja ja rapsi müük.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare