Noortalunike juht: noored vajavad nõu, kuid nõuandesüsteem on nähtamatu nagu lumeinimene

 (4)
Noortalunike juht: noored vajavad nõu, kuid nõuandesüsteem on nähtamatu nagu lumeinimene
Kaja PiirfeldtFoto: Sven Arbet

MTÜ Eesti Noortalunikud juht Kaja Piirfeldt rääkis tänasel aasta põllumehe konverentsil noorte põllumeeste muredest nii enda kui ka teiste näitel.

Piirfeldt alustas oma ettekannet sõbra idüllilisema näitega põllupidajaks hakkamisel. Tema ise on aga neljandat põlve talupidaja, maal sündinud ja kasvanud ning mäletab peamiselt lõputuid suhkrupeedivagusid ja pidevat heinatööd. Talutööd hakkas ta armastama aastaid hiljem.

"Läksin põllumajandust õppima, aga mul ei olnud tunnet, et minust saab kõva põllumees," tunnistas ta. Praeguseks on ta lüpsikarjatalu vanematelt üle võetnud, lisaks õpetab ta Järvamaa kutsehariduskeskuses.

"Minu kui noortaluniku jaoks oli suurimaks väljakutseks see, kuidas teha ja kuidas teha paremini," rääkis ta. Noorele põllumehele on peamised nõuandjad sisendite müüjad. "Nad on head nõuandjad, kuid veidi kallutatud. Järjest suurem väljakutse on õige ja vale info eristamine," tõdes Piirfeldt.

"Maal elamine muutub järjest populaarsemaks," kinnitas ta lisades, et maale ei oodata ainult ettevõtjaid. Noored pered aitavad maal elamisega kaasa sellele, et seal on kogukond ja käib elu. Ettevõtjad vajavad nii spetsialiste kui ka lihttöölisi.

Ta rääkis, et rerve hulk noori läheb maalt ära, kuna maal ei ole tööd. Samas on terve hulk põllumajandusettevõtjaid kes ütlevad, et maal ei ole töötajaid. Milles asi? Piirfeldt soovitas tööandjatel olla natuke rohkem avatud mõtlemisega.

Seotud lood:

1981-91 sündinud Y-generatsiooni loetakse tasakaalukateks, kohusetundlikeks ja koostöövõimelisteks. Hiljem sündinute, Z-generatsiooniga on keerulisem.

"Nende puhul on peamine märksõna geniaalne, peamiselt nende endi arvates. Kogen seda pidevalt ka oma õpetajatöös," rääkis ta.

Tuleb mõelda, kuidas teha nende jaoks õppimine ja töö atraktiivseks. Tööandjad ütlevad aga, et neil pole aega noortel kätt hoida.

"Ütlen, et kui teil on tahtmine nende noortega tegeleda ja võtate selleks aja, siis nad on äärmiselt taiplikud, innovatiivsed ja neist võib väga palju kasu olla," lisas ta. "Tänapäeva noort ei motiveeri ainult raha. Kui ta ei ole tööl õnnelik, siis ta laseb jalga. Ma arvan, et mingis osas on võimalik noored ja tööandjad kokku viia, aga see nõuab pingutust."

"Küsin sageli noortelt, miks nad tulid kutsekooli põllumajandust õppima ja paljud ütlevad, et põhjuseks on see, et saada punkte noortaluniku toetuse saamiseks," rääkis ta. Noored ettevõtjad tunnistavad, et neil on puudu oskustest ja teadmistest.

Ühtlasi jagas ta kriitilisemaid sõnu nõuandesüsteemi kohta ning ütles, et eelkõige oleks vaja hoopis toimivat võimalust ettevõtete juures õppimas käia ehk mentorlust.

"Nõuandesüsteem on nagu lumeinimene - paljud on sellest kuulnud, aga keegi pole näinud," tõi Piirfeldt võrdluse.

"Meil on häid konsulente, aga nad on ülekoormatud. Kui alustasin lauda ehitust, siis kasutasin konsulendi abi toetustaotluse koostamisel. PRIAst tuli selle peale 13 järeleparimist. Kui ise tegin paar aastat hiljem, siis sain vaid kolm järeleparimist."

Nii et esialgu loobus ta laudast ja otsustas soetada vaid traktori. "Kui nägin seda, mida konsulent oli taotlusesse kirjutanud, siis sain aru, et ega ta ei ole neid pabereid lugenud küll," tõdes ta.

Vahel arvavad noored, et oluline on noortaluniku toetus kätte saada ja küll hiljem vaatab. "Tegelikult ei ole 40 000 eurone alginvesteering alustamiseks piisav," märkis ta. Küsimus on selles, kuidas alustav ettevõtja saab hakkama, kui see raha on otsas. Tegelik elu näitab, et noor ei oska sageli õigetesse asjadesse investeerida. Kaja Piirfeldi hinnangul oleks noortele vaja ettevõtjate tuge, nagu spetsialistilt spetsialistile.

Kriitikale vastas Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg:

"Eks nurin on õigustatud. Olen ise ka konsulent olnud ja tean kuidas see süstem tekkis ja kuidas on muutunud selliseks, et sellega võib-olla rahul ei olda. Konsulendid ongi hõivatud. Finantskonsulendid pole MES-iga liitunud, nad teevad seda turupõhiselt ning tihti sedasi nagu klient nõuab.

Öeldakse: "Tee äriplaan selline, et ma saaksin toetust." See on kliendi tellimus. Sellega ei ole võimalik panka minna, ega ka MES-i tulla laenu taotlema. Aga kui PRIA-st saab selle äriplaaniga toetuse ära tuua, see on kliendi soov ja see on püha. Kuna finantskonsulendid on eraldiseisvad äriühingud FIEdena, siis see on nende ärihuvi ja selles mõttes nad käituvad õigesti. Iseasi, kas see on aus kliendisuhe.

Loe veel

Mentorlusteenus on meile tegelikult täitsa olemas ning hüvitatav. Me pakume kõigile kogenud põllumeestele võimalust sõlmida meiega leping, kui tal on inmene, keda mentorluse kaudu nõustada. Probleem on sageli selles,et tegijatel ei ole aega. Kui kellelgi on aga vastav soov, siis võtke meiega ühendust, see toimib päris hästi."

Raul Rosenberg Foto: Sven Arbet

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare