Noppeid usutlustest aasta põllumehe kandidaatidega
Endel Albin - linn jõudis maale järele
Asume Tallinna Raekojast linnulennult 10 kilomeetri kaugusel ja viimastel aastate kinnisvarabuum tõi linna päris lähedale - farmi juurde tuleb nüüd lausa valgustatud kõnnitee. Kuidas muutused mõjutavad maakasutust, seda saab näha edaspidi.
Indrek Haamer - peretalu tuleb hobile kasuks
Saaremaa kehva pinnase süüks vähest saaki ajada küll ei saa. Kes väetisi kasutab ja ise pingutab, saab saaki küll. Kuna meil on peretalu, siis saan endale lubada ka sellist hobi nagu rallisõit, mis on küll natuke kulukas, kuid eeliseks on see, et võistlused toimuvad tavaliselt nädalavahetustel.
Sander Kannel - biodiislile ei mõtle
Oleks muidugi päris huvitav, kui ma rapsikasvatajana sõidaksin põllul traktoriga, mille kütteks on sellestsamast rapsist valmistatud biodiisel, kuid tegelikult ei oma minu jaoks mingit tähtsust, kuhu mu raps edasi läheb.
Sirje Kornel - lehmale nimi ja soe küljealune
Kui oleks minu teha, siis ma keelaksin külmlaudad meie riigis üldse ära. Soojas on inimestel ikka kohe teine asi töötada ja loomadel mõnus olla, see on juba nende nägudestki näha, et elu veereb nagu hernes.
Indrek Naudi - murrab iluga uksi lahti
Iluaiandus on tegijate endi jaoks küll osa põllumajandusest - kui inimestel on elamiseks ilus keskkond, siis on meel rõõmsam, parem elada ja asjad edenevad. Praegu murrame lahti ust Venemaale, kuhu Kesk-Euroopast pole teise vegetatsiooniperioodi tõttu võimalik taimi müüa.
Mati Nurm - tõusis tuhast rahvusvaheliseks meheks
Meie talu ajalugu algas 1991. aastal, alguses oli vaid elumaja ja vana ait. Võiks öelda, et oleme tõusnud tuhast, sest nüüdseks on Puide talu seemnevili jõudnud Rootsi, Lätti, Leetu, Valgevenesse, Venemaale ja Ukrainasse.
Reinu Saluoks - sai agronoomipisiku Eesti viljaaidast
Olen pärit Järvamaalt, mida on nimetatud Eesti viljaaidaks, ja seal oma talupidajatest vanemate kõrval tegin ka esimesed künnid, nii see pisik külge jäi. Tänaseks olen üle 45 aasta olnud agronoom ja ka minu poeg tegeleb põllumajandusega - nii et järelkasv ja järjepidevus on olemas.
Lembit Soots - annab valitsusele nõu
Talunikud on läbi tulnud rasketest aegadest. Eelmisel aastal tõusid viljahinnad, siis väetisehinnad kaks korda, siis viljahinnad kukkusid, nii et mina maksan praegu 3000 krooni hektarile peale. Kui selline aasta veel tuleb, kus poliitika ja põllumajandus on üksteisest nii kaugel, ei ela põllumees raskusi enam üle.
Ain Reigo - kõnnib kõmiseval maal
Ida-Virumaal vahel maa kõmiseb küll, kuid päris õõnsaks jalgealune veel läinud ei ole, kuigi jah, tänavused saaginumbrid on jutuks tulles nagu sool haavale. Aga jätkamiseks annab jõudu teadmine, et alati võib minna veel hullemini.
Avo Samarüütel - usaldab roboteid
Teadmised ja oskused on aastate jooksul arenenud suurte hüpetega. Olid ju ka ajad, mil saime saaki põllult kaks tonni hektari kohta, kuid nüüd on arvud hoopis teised ja talunik võib rahuliku südamega usaldada loomad laudas roboti hoolde.
Mart Uibokand - saadab toidu rahvale koju
Võrumaa viimastest uudistest olulisim on see, et loome praegu tootjatega ühiselt Lõuna-Eesti toiduvõrgustikku. Toiduring peaks tööle hakkama nii, et inimesed saavad Interneti vahendusel tellida endale vajalikku kaupa ja see viiakse neile koju kohale.
Aldo Vaani poeg Andres Vaan - kiidab oma hobuseid
Meie peamine sissetulekuallikas on teraviljakasvatus, seda küll mitte sellel aastal. Kasvatame ka tori hobuseid, sest milleks tuua sisse võõrast tõugu, kui meil on põline oma hobusetõug olemas. Tõsi küll, meie hobustest enamik läheb ekspordiks.