Maamajandus

Nopri Talumeierei hoiab Tsiistre nurgal hinge sees

 (11)

Nopri Talumeierei hoiab Tsiistre nurgal hinge sees
Tiit NiiloFoto: Ingmar Muusikus

Nopri talu peremees Tiit Niilo Võrumaalt rajas Misso valda Kärinä külla talumeierei koos kauplusega ja on aastatega tõusnud tuntud talupiimatoodete müüjaks Eestis.

Kes ei tunneks endist riigikogulast Tiit Niilot. Suurematel maarahva üritustel on ta ikka kohal, linastes rõivastes, kaabu peas, naeratus näol ja pakub Tsiistre nurgas valminud toitu — kohupiima, võideid, jogurtit, sõira, juustu ja muid puhtaid talutooteid.

Aga selle särava fassaadi taga on uskumatult visa ja sihikindel töö ning armastus oma talu ja Tsiistre nurga vastu, sest seal on tema juured.

Mis on Tsiistre nurk? Selle teeb peremees kohe selgeks. See on ajalooline killuke vana Võrumaa Vastseliina kihelkonnast, praegusest Misso vallast, kus Eesti piir saab kokku Läti ja Venemaaga.

“Elame Kärinä külas ja siit on nii Lätti kui Venemaale 15 kilomeetrit,” näitab Nopri piimamees Tiit Niilo käega lõunasse ja itta. Tsiistre nurga moodustab 6 küla ja 70 inimest. Kärinä ongi üks nendest küladest.

Nüüdseks on vaikne Kärinä küla Eesti viimses kagunurgas tundmatuseni muutunud. Kui enamik talumehi peab talu, siis selle mehe kohta võib küll öelda, et tema peab küla. Riigi äärealal kahekümnele inimesele töö pakkumine on jõukohane vähestele.

Ettevõtlik Nopri talu peremees on ehitanud muljetavaldava talumeierei, kus allkorrusel on toidutööstus ja hoone teisel korrusel kohalik talupood ning kooskäimiskoht kaheksakümnele inimesele. Avaral platsil poe ja meierei ees on pidevalt autosid — uudistatakse eluga rahul olevat lehmakarja, ostetakse kohalikku toitu ja käsitööd, tehakse pilti koos loomade ja lilledega.

Alustas nelja lehma ja kümne seaga

Tiidu esivanemad on viis põlve siinkandis talu pidanud. Talu sünniajaks nimetab peremees aastat 1859.

“Me tõesti soovime, et kunagi saaksid meie lapsed öelda, et toimetavad siinkandis juba seitsmendat põlve,” räägib peremees Nopri pere unistusest.

Energeetikuks õppinud Tiit Niilo alustas Nopri talus nelja lehma ja kümne seaga talupidamist 1989. aastal. Koos abikaasa Vilvega toimetati aastaid vanaisaaegses laudas, enne kui 1994 kerkis taluõue 20kohaline lüpsilaut lootuses, et sellest jagub ka järeltulevale põlvele. Juba mõne aasta pärast ehitati sama lüpsilaut ümber töötlemisettevõtteks, nii et 1998. aastal avati meierei, kus Niilod hakkasid piima töötlema ja toodangut müüma.

Nopri talu tegevus on innustanud teisigi maaettevõtjaid mõtlema tooraine väärindamisele. Niilo on olnud Eesti Piimakäitlemistalude Liidu asutaja ja esimees 12 aastat.

“Misso vallas puuduvad looduslikud eeldused efektiivse põllumajanduse viljelemiseks. Siin elamiseks ja sissetuleku tagamiseks on vaja otsivat vaimu ja leidlikkust. Lisaväärtuse jätmine oma külas jagamiseks on meie nurga elus hoidnud,” räägib Tiit Niilo perioodist, mil asendas toorpiima müügi jogurti- ja kohupiimatootmisega. Ettevõtlik Võrumaa taluperemees jõudis vahepeal käia ka Toompeal, töötades Riigikogus aastatel 2003–2007. Tollest ajast kutsutakse teda mõnes seltskonnas ka “Toompea talunikuks”.

Piimakari kosus aastatega paari­kümnest sajani. Praegu on talus 170pealine kari aastalüpsiga üle 9000 kg. Uus 200kohaline lüpsilaut valmis 2005. Peagi hakati rajama lauda kõrvale Eesti moodsaimat talumeiereid.

Talumeierei uus tootmishoone avati 2009. aasta 1. märtsil ja see läks maksma 13 miljonit krooni, pangalaenu tagasimaksmiseks on antud aega 12 aastat.

Piimatooteid müüakse üle Eesti

Meierei kaasajastamisele järgnes agroturismiteenuse käivitamine. Nopris käivad ekskursioonid nii Eestist, Lätist kui Venemaalt, uudistamaks, kuidas töötab piimafarm, valmib talujuust, sõir, kohupiim ja koorekaramell.

Meiereitöö ise on korraldatud kaasaegsel moel, vajalikke protseduure juhib arvuti. Kõige tähtsamat rolli mängivad aga ikka kohalikud inimesed, nende hulgas tehnoloogist abikaasa Vilve.

“Alustasime koduköögis, esimesed tooted tegime pliidil suures pajas. Nüüd on meil unistuste meierei,” on perenaine rahul.

Uhkusega näitab ta koorelahutajat ja võimasinat, juustukatelt ja pakkimismasinaid. Meiereil on ka juustutootmisseadmeid, mis võimaldavad toota eri tüüpi juuste. Peremehe sõnul on juustude tootearendus veel lapsekingades, põhjuseks eestlaste tagasihoidlik juustutarbimiskultuur ja enda vähesed oskused juustumeistrina.

Meierei valmistab piimatooteid vastavalt tellimustele. Nopri talumeierei kohupiimad, jogurtid, juustud ja võided jõuavad mitmesajasse müügikohta üle Eesti. Lisaks oma talupoele ja Võru müügikohale ka Selveri, Rimi, Kaubamaja, Prisma, ETK ja Stockmanni müügilettidele.

“Oleme praegu suurim tööandja Misso vallas. Siin saab tööd 20 inimest, lisaks oma pere, praktikandid ja suvilised,” räägib peremees.

Tiit ja Vilve Niilo on üles kasvatanud 5 last: Gerli, Gerda, Karli, Joonase ja Lisette. Suviti on kõik viis last kodus ja vanematel talu- ning meiereitöödel abiks.

Tütar Gerda lõpetas maaülikoolis piimanduse bakalaureu­seõppe ning jätkab tööd oma meiereis. Talujätkajana paneb Tiit suurimad lootused poeg Karli peale, kes õpib praegu maaülikooli II kursusel ettevõtlust ja ökonoomikat, kuid jõuab osaleda kõigis talu tegemistes.

“Karl on pere keskmine laps, vanim poeg, seega talutraditsioonides täpselt õige tegelane jätkama. Ka tütar Gerli tuli Tallinnast tagasi maale kaugtööd tegema, aga just Karlile soovin juba varsti talu üle anda,“ räägib Tiit Niilo.

Ta näeb, et poeg kibeleb ettevõtjaks hakkama. Kui esivanemate talu ei paku põnevat eneseteostusvõimalust, sissetulekuallikat ja sobivat elukeskkonda, leiavad noored endale väljakutse mujal, seetõttu ei soovi Tiit olla sel teel piduriks, küll aga abiks.

Talus peaks veel enne lume tulekut valmima kaasaegne noorkarjalaut, kus kohti üle 200. Lähiaastatel plaanib Nopri laiendada olemasolevat lüpsilauta, ehitada silo- ja koresöödahoidlad ning masinakuurid. Kuna praegu müüakse 40% talus toodetud piimast toorpiimana, on arenguruumi ka toodete osas piisavalt.

“Me ei tegutse lühiajalise kasumi nimel, soovime pakkuda inimestele usaldusväärset toitu ka põlvkondade pärast. Eesmärk on ehtne vähetöödeldud traditsiooniline talupiimatoode,“ rõhutab Tiit Niilo.

Nopri talu,
Nopri Talumeierei OÜ

- Misso vald, Võrumaa.
- Piimakarjakasvatus ja piima töötlemine.
- 170 lüpsilehma aastalüpsiga 9200 kg lehma kohta, noorkari 180 looma.
- Maad haritakse 390 ha, sellest omandis 160 ha, metsa 45 ha.
- 2009. a valminud talumeiereis töödeldakse aastas 800 t piima, millest valmib 24 eri toodet: kohupiim, võided, jogurtid, juust.
40% müüakse toorpiimana Valio juustutööstusele.
- Agroturismiteenus.
- Nüüdisaegne põllutehnika.
- 9 palgatöölist talus, 11 meiereis.

OLAVI SÜLLA
Pärnumaa Talupidajate Nõuande­keskuse juhataja

Nopri talu peremees Tiit Niilo on ärgas talumees, kes kogu aeg mõtleb arenemisele. Tal on küll laenukoormus päris suur, aga kes ei riski, see ei suudagi midagi. Ma arvan, et Niilo tuleb oma laenudega toime ja samal ajal suudab ka uusi projekte arendada.
Sel aastal on mul Nopri taluga kokkulepe, et aitan Niilot projektikirjutamisel, kuna ta plaanib rajada uusi tootmishooneid. Olen ka varem Niilot nõustanud, aidanud mõned asjad selgemaks mõelda. Näiteks on tema talupidamine FIEna päris suureks läinud ja nüüd oleks tal vaja seda äriimpeeriumi üksusteks jagada. Konkurss “Aasta põllumees”
- Vähesed piimakarjakasvatajad on suutnud rajada oma meierei. Aastate jooksul on neist osalenud “Aasta põllumehe” konkursil mahepiimatoodete valmistaja Juhan Särgava Harjumaalt, Vello ja Aigar Brett Tartumaalt, Vello Eensalu Harjumaalt, Gunnar Aug Hiiumaalt ja Arvo Veidenberg Viljandimaalt. Tänavusest konkursist võtab osa Tiit Niilo, kes teeb kohupiima, jogurteid, võideid ja juustu Võrumaal Nopri talumeiereis.
- Konkursi “Aasta põllumees 2011“ võitja selgub 25. oktoobril Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis peetaval konverentsil.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare