Õunakasvatustalu peremees Kalmer Kasvand: Eestlase lemmikõun on 'Kuldrenett'

 (9)
Õunakasvatustalu peremees Kalmer Kasvand: Eestlase lemmikõun on 'Kuldrenett'
Halika Õunatalu aedades on tööl kogu Kasvandite pere. Vasakult: Lauri, pereema Ille, peremees Kalmer ning Alari ja Henri.SVEN ARBET

Halika õunatalu peremees Kalmer Kasvand on rajanud koos perega Räpina valda tänapäevase õunaistanduse, kus 22 hektarilt jõuab kodumaisele turule üle saja tonni lauaõunu.

"Eestis on õuntele turgu küll, me ei jõua nii palju toota, kui nõutakse," kinnitab talu peremees Kalmer Kasvand. 

Räpina vallas Halika õunatalus on rohkem kui kümnele hektarile rajatud uus istandus, kus põhisordid sirgetes ridades kasvamas - nii kaugele, kui silm ulatub. 

Istandikke on OÜ Halika Õunatalu rajanud nelja kohta, sealhulgas taastanud kunagise Räpina aianduskooli Kuuksi aia. Nendes aedades on aasta ringi tööd kogu perel. 

"Peame investeerima viis aastat ette. Kui uue õunasordi katsetusele võtame, peame ette hindama, kas turg võtab selle vastu või mitte, muidu on see uppunud investeering," sõnab Kalmer Kasvand. Ta selgitab, et õunakasvataja peab lisaks puude hooldamisele, uudsele lõikusele, korjamisele ja säilitamisele tegelema ka tarbija maitse-eelistustega. 

"Eestlase lemmikõun on 'Kuldrenett', kuid väga head sordid on ka näiteks 'Ligol', 'Lobo', 'Orlik', 'Liivika'," rõhutab peremees, kes väsimatult võtab katsesse uusi ja huvitavaid õunasorte, et proovida, mis on parima säilivusajaga ja maitsevad kõige paremini. 

Praegu katsetab ta, kuidas Soomes ja teistes Euroopa riikides aretatud õunasordid Eesti tingimustes kasvavad ja kohanevad, sest tema suur unistus on kaasajastada Eesti õunakasvatus ning viia see taas tõusuteele.

Seotud lood:

Teistmoodi õunaaiad

Kui Kasvandite pere otsustas hakata elatist teenima õunakasvatusega, uskusid selle äri edusse vähesed, sest heal saagiaastal läheb paljudes koduaedades õunasaak lihtsalt kompostiks. 

Ometi on see pere kümne aastaga tõestanud, et visa töö, uuenduslike võtete ja pideva enesetäiendamisega tuleb ka edu. 

"20 aastat oleme otsinud sobivat tootmisharu: pidasime sigu, kasvatasime maitsetaimi ja lausa 15 aastat maasikaid. Otsisime, kuidas siin Põlvamaal ellu jääda ja tööd leida, lõpuks jõudsime õunakasvatuseni," räägib Kalmer Kasvand. Just õunakasvatuses leidis peremees lõpuks südamelähedase ala, kus sai ühendada töö ja hobi. 

"Õunakasvatuses on tohutult võimalusi areneda," räägib Kasvand. Halika õunatalu istandikes hakkavad silma teistmoodi puuvõradega, tiheda istutusega ja traaditoestusega õunapuude read, otsekui oleks sattunud kuhugi Kesk-Euroopa istandusse. Puud on madalamad, ei kasva kõrgusesse, oksad painduvad allapoole. Nii saavad õunakorjajad redeli abita viljad kergesti kätte. 

Massilist oksalõikust tegi Kasvand viimasel aastal elektrikääridega, käsitsi läks nii suures aiandis raskeks. Suurtel pindadel on välja töötatud konveierlõikus, kus jagub tööd kogu perele.

"See on Eestis uudne õunakasvatusmeetod, rakendasime seda esimesena 2003. aastal," selgitab peremees. Moodsamad puuvõrade lõikamise võtted on ta omandanud koolitustel Euroopa õunaaedades. 

Uues aiandis kasvab ühel hektaril 1600 puud. Siia istutatakse üha uusi sorte, et testida nende tootlikkust, samuti säilivusaega külmhoones. 

Eraisiku käest rendile võetud Räpina aianduskooli vanas õunaaias nähti viis aastat vaeva, et unarusse jäetud aed noorendada ja tootma panna. Oskusliku lõikusega ongi see õnnestunud. 

Vanas Kuuksi rendiaias on ilusa lauaõuna protsent liiga väike ja seepärast kasvab seal peremehe sõnul rohkem mahlaõunu. Plaanis ongi hakata ka mahla tootma. 

Kuuksi aias kasvab seitsmel hektaril umbes 3000 puud. Siin on traditsioonilisemad sordid: 'Sügisjoonik', 'Kuldrenett', 'Antonovka', 'Talvenauding', 'Valge klaarõun', 'Tellissaare' jmt.

Aiatööl kogu perega 

Pereema Ille on diplomeeritud aiandusagronoom. Pereisa Kalmer töötas varem traktoristi-masinistina, ent nüüdseks on ta omandanud koolitustel kõige moodsamad puuviljanduse võtted. 

Kolm poega on õunakasvatuses jõudumööda abiks. Lauri on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja töötab Halika õunatalu juhatajana. Alari omandab maaülikoolis bakalaureusekraadi ja juhib aiandustalust eraldunud firmat OÜ Fruitec Mets. Henri on lõpetanud Miina Härma gümnaasiumi ja õppinud kitarrimängu, plaanib küll minna mõneks ajaks oma bändiga Soome, aga kitarrimängu kõrvalt lööb aianduses innukalt kaasa. 

Loe veel

"Juhendan kõiki oma poegi. Olen ise väga palju õppinud ja ennast täiendanud. Neid vigu, mida ise omal ajal tegin, ei tohi pojad korrata," teatab peremees. 

2001. aastast käivad siin õppe-ekskursioonidel ja praktikal ka Räpina aianduskooli õpilased. 

Talus, kus usinalt töötab koos kogu pere, ei mürgitata õunu liigsete tõrjevahenditega. 

"Taimekaitse on minimaalne, me ei pritsi valmivaid õunu, vaid kaitseme vajadusel varakevadel õiepungi ja viljaalgmeid," selgitab perenaine Ille. 

Talu on MTÜ Piiriveere Liider toetusega rajanud ka moodsa mahlaõuna ja mahla säilitamise kambri. Pere plaanib soetada LEADERi abiga ka mahlavalmistamise agregaadid. Halika Õunatalu mahl peaks tulema müüki 2015. aastal. 


KANDIDAAT 

KALMER KASVAND, OÜ Halika Õunatalu

- Räpina vald, Põlvamaa
- Õunakasvatus 22 hektaril, umbes 50 õunapuusorti.
- Uute õunasortide testimine Eesti tingimustes.
- Aastatoodang 100 t õunu, millest 75% on kvaliteetne lauaõun.
- Õunamüük Tallinnas Nõmme turul ja Tartu Taluturul ning laatadel, eraettevõtetele, restora­nidele ja koolidele.
- Nüüdisaegne mahlaõuna ja mahla säilitamise külmkamber.
- Kasutusel ainulaadne õunapuude lõikamise stiil, mis tagab iga-aastase saagikandvuse ja vähendab taimekaitsetöid.
- Pereettevõte, üks palgatöötaja.


KOMMENTAAR

LEO KÜTT, Räpina Äriabikeskuse juhataja

Kalmer Kasvand ja kogu Halika talu pere tegutsevad omakeskis ega pöördu väga tihti abi saamiseks Räpina Äriabikeskuse poole. 

2001. aastal olid nad keskuse tihedamad külastajad, kuna vahetasid ettevõtlusvormi ning said vajaliku kohta kiirkursuse. Räpina Äriabikeskuse poole pöördusid

Kasvandid taas 2012. aastal, kui sooviti esitada taotlus kohalikku LEADERi meetmesse, et saada toetust õunamahla tootmise alustamiseks tarviliku inventari ja ruumide sisustamiseks.
Esitatud taotlustele sai OÜ Halika Õunatalu PRIA jah-sõna ning tulevikus on Halika õunatalult oodata Räpina vallas toodetud õunamahla.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare