Pensionieas Endel Härm juhib moodsat talu

 (2)
Pensionieas Endel Härm juhib moodsat talu
“Oleme korraliku talupidamise üles ehitanud ja lapsed elavad ka siin Räpina kandis,” on Endel Härm praeguse elukorraldusega rahul.Foto: Sven Arbet

Tänavu 70 aasta juubelit tähistanud Endel Härm peab Põlvamaal perega üle sajapealist piimakarja, soetas lauta lüpsirobotid ega plaani talutöödest niipea kõrvale jääda.

“Teeme siin talus kõiki töid kolmekesi – mina, poeg Aivar ja üks palgatöötaja veel lisaks,” räägib Endel Härm. Ehkki soliidses eas peremehel on juustes hõbehalli, on tema rüht sirge, eluaeg füüsilist tööd teinud mees ei suudagi tööta olla ja oma sõnul ei plaani ta veel pensionipõlve nautida.

Praeguse talukoha Köstrimäe külas Räpina vallas ostsid Härmid juba 1984. aastal. “Alustasin kahe lehma ja kaheksa hektari maaga,” meenutab peremees. Nüüd on siinmail mitukümmend aastat tööd rügatud. Kõlliste talu laudas peetakse 112pealist lüpsikarja robotlüpsil, lisaks on veel 140pealine noorkari ja maid haritakse mitusada hektarit.

Kolmele inimesele on tööd-tegemist küllaga, aga peremees ei nurise. “Enam suuremaks piimakarjaga minna ei taha. Ainuke kartus on, et äkki jääme liiga väikeseks. Peaasi et suuremad tootjad meid välja ei sööks,” arutleb Endel Härm.

Mulk Räpina mail

Endel Härm on pärit Mulgimaalt Suure-Jaanist. Ta tuli kunagisse Lahmuse sovhoosi mehaanikuks ning hiljem töötas Räpina sovhoostehnikumis aastaid kombaineri-traktoristina.

Kui oli võimalus hakata talu pidama, saigi Härmist 1990. aastal Kõlliste talu peremees. “Juba kolme aastaga oli karjas 14 lehma, varsti ei mahtunud loomad enam talulauta ära, siis ostsin vana sovhoosi sigala, ehitasin ümber lehmalaudaks,” räägib Endel Härm.

Kõlliste talu süda on Köstrimäe külas, siin on korras elumaja, kuivati ja enamik talumaid. Lehmalaut asub seitsme kilomeetri kaugusel. Lauda ühes osas on noorkari, teises osas vabapidamisel lüpsikari.

Ehkki pere kasutab üle 400 ha maad, ei jaksa vanaperemees enam kõike ise harida. Nii ongi 200 ha antud poja firmale.

“Aivar on minu peamine abiline ja tugi, ta harib oma maid ja ka minu omi, kasvatame rapsi ja teravilja ning saagid on olnud päris head,” kiidab peremees oma poega. Eelmisel aastal saadi siit põldudelt rukki rekordsaagiks 9 tonni hektarilt, üle 6 t/ha on saadud peaaegu igal aastal. Ka nisu saagikus on üle 4 t/ha.

Pere on üles kasvatanud neli last, kes kõik elavad kodukoha lähedal ja tulevad hooajatöödel emale-isale appi. Peale nende sirgub Härmide peres kuus lapselast. Üks neist – pojapoeg Marken – omandab samuti põllumajandusharidust. Perenaine Viive enam igapäevase talutööga ei tegele. Peremees rõhutab, et ehkki abi on kõigist lastest, on poeg Aivar peamine talutööde jätkaja Kõlliste talus.

Kritiseerib robotlüpsi

Juba 2000. aastate keskel oli Endel Härmist saanud Räpina valla suurim talupidaja. Renoveeritud piimakarjalauda juurde ehitati lägahoidla, 2007. aastal monteeriti talulauta kaks DeLavali lüpsirobotit. Need lüpsavad nüüd 112 lehma.

“Meie lehmad lüpsavad kuni 8600 kg lehma kohta, aga 10 000-kilogrammist väljalüpsi ma taga ei aja. Peaasi et loomade tervis oleks korras,” räägib peremees.

Tema karjas lüpsavad lehmad ka kuuendal ja seitsmendal laktatsioonil, vabapidamisel on kari juba ammusest ajast.

Ehkki robotid on tunduvalt hõlbustanud laudatööd, pole Härm siiski praegu DeLavali robotitega eriti rahul. Ta meenutab oma kunagist 2 x 5 kalasaba-lüpsiplatsi, kus “lehmad olid lüpstud, plats oli puhas, läikis ja säras”.

Nüüd on aga Endel Härmi sõnul robotitega päris palju tegemist. Tema robotid lüpsavad juba viiendat aastat ja süsteemid hakkavad tasapisi siit-sealt üles ütlema.

“Robot lüpsab küll, aga kui tuleb mõni väike rike, näiteks öösel, siis annab robot kohe mobiili peale häire ja meil tuleb seitsme kilomeetri kaugusele lauta sõita, et vaadata, mis jälle viga on,” selgitab Härm. “Mõnikord polegi mingit suurt viga, näiteks lehm jättis sabaga sensorile jälje, pühid selle siis südaöösel lapiga ära ja jälle robot töötab, aga uni on rikutud!”

Samas on peremehe sõnul aeg-ajalt vaja ka mõni tehnoloogia osa välja vahetada. “Sellised nipet-näpet asjad, väikesed jupid, mis tuleb välja vahetada, on kallid ja tööseisakud takistavad lüpsi,” nuriseb peremees.

Ta lisab, et hea meelega palkaks ta robotlauta ööpäevase valve, aga talul nii palju jõukust ei ole, peab oma perega läbi ajama.

Põlvamaa Põllumeeste Liidul jagub selle talupere kohta vaid kiidusõnu.

Loe veel

“See pere on ehe näide maainimeste töötahtest, südikusest ja tarkusest. Härmide perekond on meie piirkonna au ja uhkus kohaliku ettevõtluse edendamisel,” iseloomustas Põlvamaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Karin Sepp Kõlliste taluperet, kui esitas Endel Härmi kandideerima tänavusele “Aasta põllumehe” konkursile.


Tanel Bulitko

Eesti Tõulooma­kasvatajate Ühistu juhatuse esimees

Kõlleste talu on hea näide tugevast peretalust, kus kaks põlvkonda majandavad käsikäes. Endel Härm on edumeelne põllumees – nende talus olid ühed esimesed DeLavali lüpsirobotid. Ka toodangunäitajatelt ja töökultuurilt on talu hea. Kari läheb järjest tõupuhtamaks. Lisaks piimatootmisele on nad müünud ka tõumullikaid ja pulle Türki.


KANDIDAAT

Endel Härm

Kõlliste talu

- Räpina vald, Põlvamaa.

- Piimakarjakasvatus, 112 lüpsilehma aasta­lüpsiga 8500–8600 kg lehma kohta.

- Noorkari 140.

- Maad haritakse 240 ha, sellest omandis 180 ha.

- Teravili, raps, rohumaad.

- Robotlüps, 2 DeLavali lüpsirobotit.

- 1 palgatöötaja.



Konkurss

“Aasta põllumees”

n Põlvamaa põllumehed on “Aasta põllumehe” konkursil esindatud pea igal aastal ja küllalt edukalt, sest aastate jooksul on sellesse maakonda tulnud koguni kaks võitjatiitlit. 2001. aastal kuulutati välja esimene aasta põllumees – Külmsoo talu peremees Raivo Musting Põlva vallast. 2002. aastal pälvis kõrge tiitli toonase Põlva POÜ juhataja Jaak Hinrikus.

n Mullu esindas konkursil Põlvamaad teraviljakasvataja Meelis Kokkmaa, varem on osalenud Zerna ökotalu peremees Vello Konsap, samuti Endel Härm, kes kandideerib ka tänavu. Konkursist on osa võtnud veel Sulev Peets Peri POÜst ja Avo Kruusla Kaska-Luiga talust.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare