Piimakarjast loobumine tõi rekordilise viljasaagi
Sulev Matto on temperamentne ja mõjukas mees. Mingit diplomaatilist ilukõnet tema suust ei kuule, see mees räägib otse ja ilustamata, kui ränk elu on praegu hiidlastest piimatootjatel. Ta ei tee vahet, kas kõneleb ministri, riigikogulase või lihtsalt naabrimehega.
“Ärgake üles! Piimakarjad on vähenenud, millegi muu kui loomadega pole meil enam võlgu maksta!”
Samas Matto pikalt ei hädalda, sest tegu on laia haardega ja äärmiselt ettevõtliku noore mehega, kes tahab veel aastakümneid Hiiumaal majandada ja saare põllumajandust edendada. “Kõigil läheb Hiiumaal raskelt, niisuguseid mehi ei olegi, kel raskelt ei lähe,” ütleb Sulev Matto.
Sel mehel on Hiiumaal mitmeid ettevõtteid: Matto Maad tegeleb metsa- ja põllumaadega, osutades ka vastavaid teenuseid. OÜ Pihla ja FIE Sulev Matto on väikesed põllupidajad, OÜ Matto Maakorralduse ja Kinnisvarabüroo on tegelnud juba 15 aastat maamõõtmisega. Hiiumaa Agro OÜ on spetsialiseerunud karjakasvatusele ja OÜ Mardi maaharimisele.
“Abikaasa Hanneli tegeleb meie ettevõtetes raamatupidamisega ja hoolitseb noorkarja eest,” räägib Matto. Peres sirgub kaks tütart: 9aastane Anette ja 12aastane Johanna, seega 38aastasel pereisal on mõtteainet palju, et ettevõtete suund neil kesistel maadel ikka perspektiivikas oleks. Ehe ja unikaalne loodus ju üksi ei toida.
“Ega siin rohkem nooremaid piimakarjakasvatajaid ei olegi, peale minu on veel Olav Ellermäe, ülejäänud on vanemad.”
Suurejoonelisel plaanil kriips peal
Kui “Aasta põllumehe” konkursi žürii suvel Sulev Matto majapidamist külastas, vajusid žüriiliikmete näod pikaks, kui kuulsid nii madalast piimahinnast – 1 kroon ja 90 senti piimakilo eest.
Ning kui Matto näitas veel pooleliolevaid hooneid, kuhu ta oli plaaninud ehitada nii uue lauda kui ka lüpsiplatsi, oldi sõnatud. Alles hiljuti oli Matto ostnud Vene firmalt Agro Piim piimakarja ja nüüd peab ta madala piimahinna tõttu oma suurejoonelistele karjapidamise plaanidele kriipsu peale tõmbama.
“See on uskumatu, see on hullumeelsus,” ütles seepeale Lõuna-Eestist pärit tänavune aasta põllumees Mati Nurm, nähes, kui ränkades tingimustes hiidlased majandavad – iga piimaliiter tiksub mandritootja omaga võrreldes topeltkahjumit, samas on nad seni hakkama ka veel saanud.
“Iga päev räägitakse Riigikogu infotunnis hiidlastest, et neil on seal nii raske, et peab kiiresti reageerima ja lahendusi leidma. Ja kui iga päev seda juttu kuuled, siis mõtled, et kurat, järsku tulebki mingi lahendus!” ütleb ettevõtja ise.
Tegelikult loodab see mees vaid iseendale. Kui aasta algul langes järsult piimahind, vähendas Matto aasta keskel oma 118pealise piimakarja 50 lehmani. Seni suurim Hiiumaa piimatootja on sel moel oma sõnumi avalikkusele öelnud.
“Hiiumaa hinnad langevad alati esimesena ja tõusevad viimasena, saarelisuse tõttu oleme isoleeritud,” tõdeb ettevõtja asjaolu, et hiidlased pole saanud kunagi sellist piimahinda kui mandritootjad.
Rõhub teraviljakasvatusele
Nüüd on Sulev Matto võtnud sihikule teraviljakasvatuse, pannes suuremat rõhku taliviljadele. Teravili kasvab tal umbes 600 ha-l: nisu, oder, raps, rukis ja mais. Osadest rendimaadest ta loobus, keskendudes oma maadele.
Seejuures kavatseb Matto põllumaad vähendada ja rõhuda kvaliteedile. “Püüan igal aastal koguda sama koguse saaki, aga järjest vähematelt hektaritelt.”
Nii rassibki ta Hiiumaa kehvadel maadel, kus osa maid on olnud aastaid harimata, nii et umbrohust on raske lahti saada. Ometi on ta suutnud tänavu ühelt nisupõllult saada 5,3 t/ha, mis on Hiiumaa tingimustes tõeline rekordsaak, ülejäänud põldudelt saab ta vilja umbes 3 t/ha.
“Ärge unustage, et see kõik on säästuvili. Väetada sain põlde vaid oma loomade sõnnikuga, väga minimaalselt panin mineraalväetisi. Kevad oli väga külm ja võrsumine vilets, nii et vili ei ole selline, nagu oleks tahtnud.”
Piimakarjast Matto täielikult loobuda siiski ei kavatse, seda juba sõnniku pärast, sest põlde on ju vaja väetada. “Õpin järjest tundma oma põldusid, ja mida on väga raske harida, nendega rohkem ei tegele, jätan rohumaaks.”
Hiidlaste eestkõneleja
Sulev Matto polegi põlishiidlane, ta on saarele läinud pärast ülikooli lõpetamist, sinna jäänud ja juurteni hiidlaseks saanud.
Maaülikooli lõpetas ta maakorralduse erialal ja on täiendanud oma teadmisi Saksamaal. Nüüd ei otsustata Hiiumaal ühtegi olulisemat põllumajandusküsimust ilma Matto arvamuseta. On ta ju suurim põllumajandustootja saarel.
Matto sõnul on väga tähtis, et saarel põllumajandus jätkuks, sest harimata maastikul ei saa ju ka turismi edendada.
“Senikaua kui tunneli lõpus tundub olevat mitte rong, vaid valgus, toodame ikka edasi,” ütleb Sulev Matto.
KOMMENTAAR:
PEETER VIILEesti Maaviljeluse Instituudi põllumajandustehnika ja -tehnoloogia osakonna
vanemteadur
Sulev Matto on kaasaegne noor põllumees. Ta on otsiva vaimuga ja oma põldudel tubli eksperimenteerija. Tema ettevõtmised pole mõeldud mitte üksnes tänasele päevale, vaid ka järgnevatele aegadele. Tänavu on Matto saanud suvinisu üle 5 t/ha – see on Hiiumaa rekord ja Hiiumaa oludes väga tubli tulemus.
Hiiumaa mullad on ju, võrreldes teiste regioonide muldadega, ühed kehvemad – väga rähksed ja põuakartlikud. Et sellistelt põldudelt korralikku saaki saada, nõuab oskuslikku tegevust. Matto on seda suutnud. Tema tegevus oma põldudel on tõesti muljetavaldav, ka maisikasvatusele on ta jalad alla saanud.
Hiiumaa oludes on Sulev Mattol ka teraviljakasvatajana kindlasti perspektiivi. Väga muljetavaldav on ka see, et ta on suutnud võrdväärselt edendada nii piimakarja- kui teraviljakasvatust.
OÜ Mardi, Hiiumaa Agro OÜ
- Hiiumaa, Pühalepa ja Käina vald.
- Piimakarjakasvatus, 50 lehma keskmise aastalüpsiga 7000 kg, ligi 100 noorlooma.
- Teravilja- ja rapsikasvatus 600 ha-l, ülejäänud on rohumaad. Keskmine saagikus 3 t/ha, kõrgeim saagikus 5,3 t/ha.
- Tööd annab põllumajanduses 7 inimesele.
