“Avalikkusele oli esialgu harjumatu, et tippsportlaste, -poliitikute ja -haritlaste kõrvale kerkib ka tipp-põllumees, kelle rekordid sünnivad laudas või põllul,“ kirjutas Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe 2004. aastal ilmunud kogumiku “Aasta põllumees” esimese osa eessõnas. Esimene osa koondas aastatel 2001–2004 ilmunud artiklid maaelu edasiviijatest.

Nüüd on kogumik saanud järje, mis tutvustab viimase kuue aasta tugevamaid tegijaid põllumajanduses.

Kogumik annab pildi kümne aasta arengust

Kui 2001. aastal esimest korda aasta põllumeest valiti, kandideeris sellele tiitlile 23 inimest. Tiitlikandjaks sai Põlvamaa Külmsoo talu peremees Raivo Musting. Eestit ei olnud siis veel Euroopa Liitu vastu võetud ja Musting tunnistas, et maamees ootab euroliitu kui messiast. Ootab sellepärast, et siis saaks ka meie põllumehed sellist tuge nagu sakslased ja soomlased.

Kümne aasta jooksul on aasta põllumehe kandidaadiks esitatud suur- ja väiketootjaid, nii osaühingute juhte kui talupidajaid. Esitajateks on olnud kodukandi inimesed, aga ka põllumeeste esindusorganisatsioonid.

Kui arvestada, et põllumajanduses ongi praegu ligikaudu tuhatkond aktiivsemat tegijat, siis kümnendikuga nendest saab aasta põllumehe kogumike kaudu tuttavaks.

Ettevõtlikke põllumehi leidub igas kandis ja maainimeste leidlikkusel pole piire. Tartumaa Vara valla Nurga talu peremees Ülo Enno rakendas hanekarja kartulipõllul umbrohtu tõrjuma. “Näete, lähevad vaovahet pidi alla ja kõik umbrohu peale maltsa ja puju söövad ära,” kiidab peremees.

Loomakasvatajad on mitmes loos muretsenud tööjõupuuduse pärast ja kardavad, et selle otsa Eesti põllumajandus ükskord sureb, kuid aastate jooksul on nad siingi väljapääsu leidnud – toonud lautadesse lüpsirobotid.

Aasta põllumeestest kirjutatud artiklid näitavad, kuidas kümnendiga on põldudele tulnud kõige kaasaegsem tehnika ja traktori liikumist aitab juhtida taevasatelliit GPS.

Noored võtavad põllupidamise üle

Aasta põllumehe lugudest näeme, et oma elutöö teinute asemele astuvad noored. “Väga hea meel on mul sellest, et ka minu lapsed hakkavad taluga tegelema,” ütleb Ida-Virumaa Tiigi talu peremees Tiit Lepik.

Viljandimaal sai 19aastaselt Pihlamäe talu peremeheks Sander Kannel, kui vanaisa kirjutas talu tema nimele. Raplamaa Lepiku talu peremees Kaupo Kauri alustas isa kõrval talupidamist 21aastaselt.

Eestis on üritanud põllumajandustootmisega tegelema hakata ka välismaalased. Osa neist pole suutnud Eesti oludes läbi lüüa, aga mõned on edasi jõudnud. Aasta põllumehe kandidaatide sekka jõudis soomlane Arto Auer OÜst Kure Mõis Tartumaal. Auer tuli Eestisse 12 aastat tagasi, sest siin on võimalus põllumajandust laiemalt arendada.

Maalehe Raamatu välja antud “Aasta põllumees 2006–2010” annab värvika pildi Eesti põllumeeste tegevusest. See on osake meie maaelu ajaloost. Näeme põllumeeste visa võitlust selle eest, et üle saada okupatsiooniaastate tehnilisest ning tehnoloogilisest mahajäämusest ja jõuda naabrite tasemele euroliidus.

Kes tahab maaelu silmapaistvate tegijatega lähemalt tuttavaks saada, sel tasub kogumikku lugeda.