Põllumeeste “Oscar” ootab tahtjaid



Põllumeeste “Oscar” ootab tahtjaid
Raivo MustingFoto: Raivo Tasso

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad juba 15. korda aasta põllumeest. Põllumehed leiavad, et see on ikka väärt üritus, eriti praegusel keerulisel ajal.

Esimest korda valiti taasiseseisvunud Eestis aasta põllumees 2001. aastal, kui selle tiitli pälvis Külmsoo talu peremees Raivo Musting Põlvamaalt. Selle konkursi ideest – tunnustada pealinnast kaugemal elavaid maaettevõtjaid – on kasvanud maamajanduse üks tippsündmusi, kui võitjale antakse aasta põllumehe tiitel.

Tänavu leiavad põllumehed, et konkurss “Aasta põllumees” ongi üks väheseid positiivseid väljundeid nende tunnustamiseks, sest majandusraskustes põllumehed on jäetud üksi oma raskustesse rabelema.

“Oleme 100 protsenti selle poolt, et neid sanktsioone Venemaale oli vaja. Aga kahjuks läks nii, nagu kriisi algul oli arvata, et kastanid tuleb tulest välja tuua ainult põllumeestel, ülejäänutel on täiesti ükskõik,” teatab esimene aasta põllumees, Külmsoo talu peremees Raivo Musting.
Esimene tiitlivõitja, Külmsoo talu peremees Raivo Musting leiab, et sellise konkursiga tuleks kindlasti jätkata. Musting kritiseerib, et praeguse piimakriisi raskus on jäetud täielikult põllumeeste kanda, top-up’i ei anta, ka valitsus ei toeta eriti põllumeest, piimatootjatele jäeti eraldamata varem lubatud 2,8 mln eurot.

Seotud lood:

Tunnevad end tõugatuna

“Kui ka viimane lehm on piimakombinaati viidud, siis tarbija isegi ei märka seda,” kritiseerib Raivo Musting. Ega siis piim poest ära kao! Seda enam on tema meelest teretulnud see, et ühe konkursiga püütakse põllumehi esile tõsta.

2001. aastal oli Külmsoo talu laudas 110 lüpsilehma, praeguseks on neid üle 200. Uus lüpsilaut kerkis tallu 2005. a, lisaks on rekonstrueeritud vanu lautu. Talu plaanis uue noorkarjalauda ehitust, aga nüüd on see määramata ajaks edasi lükatud.

“Praeguse piimahinna juures ei ehita midagi. Piimahind on 5 senti allapoole tasuvuse piiri, see on 245 eurot tonn ja tasuvuspiir on 300. Ma maksan iga päev 5 senti piimaliitrile peale,” rõhutab Raivo Musting. Lisades, et mitte ainult tema – kõik piimatootjad maksavad praegu oma tootmisele peale.

Ka kritiseerib Musting lahendust, et rajagu piimatootjad oma tööstus. Seda on juba korra proovitud ASi Põlva Piim rajamisega, aga lõpptulemusena libises jäme ots ikkagi tootjate käest piimatöötlejate kätte.

“Meie piimatootjatena ei näe neid garantiisid, et see jäme ots jääks lõpptulemusena meie kätte. Me võime uue tööstuse teha, aga oleme kahe aasta pärast sama tulemuse juures kui nüüd, et jäme voolik on piimatöötleja käes. Need on argumendid, miks TÜ Laeva Piim ei ole nõus olnud oma tööstust rajama,” viitab Raivo Musting.

“Kogu tähelepanu meie probleemide suhtes on kuidagi hajunud,” teatab eelmise aasta tiitlivõitja Ilmar Teevet Vändra OÜst. Teevet leiab, et “Aasta põllumehe” konkurss mõjub just tänavu positiivse impulsina, juhtides tähelepanu põllumeeste raskele olukorrale, sest praegu kipub kogu tähelepanu hajuma.

“Iga valitsuse ajal peaks põllumajandusministri koht olema eri partei käes, mitte nii, et ministriportfell on kogu aeg ühe partei käes ja teised parteid ei tule kaasa,” rõhutab Teevet. Ta toob esile, et nii ei peaks valitsuses kogu aeg selgitama, mis on top-up ja miks põllumeestel on toetusi vaja, et nad pankrotti ei läheks.

Teistele eeskujuks

“Siiani on kogu aeg räägitud, et teeksime küll, aga Reformierakond on vastu. Kui põllumajandusministriportfellid vahelduksid, kaoks asjatu kemplemine ära,” lisab aasta põllumees 2014 Ilmar Teevet.

““Aasta põllumehe” konkurss tõstab esile põllumehe tähtsat ametit ja igapäevast tööd, mis on oluline kõikidele tarbijatele ja ühiskonnale.

Just need inimesed kindlustavad meie toidulaua ja kujundavad igapäevase põlluharimisega Eestimaa väljanägemist,” räägib põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Sõrmus tõdeb, et põllumajandustootmine on tihedas seoses looduse ja keskkonnaga, mistõttu on oluline tootmises rakendada keskkonnasõbralikke, efektiivseid ja uuenduslikke lahendusi.

“Konkursile võiks esitada põllumajandusettevõtjaid, kes väärtustavad nii oma tööd, ümbritsevat looduskeskkonda kui ka inimesi,” rõhutab Sõrmus.

Igal aastal oleme valinud aasta põllumehe, tehes seda ikka koostöös kõigi maakondade põllumeeste liitude ja taluliitudega, samuti teiste põllumajandusorganisatsioonide toel.

Ootame põllumeeste aktiivset konkursist osavõttu ka tänavu, et kohalike liitude juhid oma inimesi tunnustaks, ja esitaks kandidaate konkursile.

Soovime aktiivset osavõttu kõigist maakondadest, nii väiksemate kui suuremate tootjate hulgast, ja erinevatest tootmisvaldkondadest. Hea koostööpartnerina toetab konkurssi Nordea Pank.

Kandidaatide esitamise viimane päev on 20. mai. Kandidaate saavad pakkuda põllumajandusega seotud liidud, ühingud, seltsid ja organisatsioonid. Kõiki konkursil osalejaid tutvustame Maalehe veergudel ja žürii valib nende seast võitja, kes pälvib aasta põllumehe tiitli.

Aasta Põllumehe ankeedi saab alla laadida SIIT.


Aasta põllumehed

2001 Raivo Musting, Põlvamaa
2001 Peeter Kibe, elutööpreemia,Järvamaa
2002 Jaak Läänemets, Lääne-Virumaa
2002 Jaak Hinrikus, Põlvamaa
2003 Johannes Valk, Harjumaa
2004 Andres Härm, Tartumaa
2004 Aavo Mölder, Tartumaa
2005 Arvo Kuutok, Järvamaa
2006 Kalle Reiter, Harjumaa
2007 Ermo Sepp, Lääne-Virumaa
2008 Mati Nurm, Valgamaa
2009 Mart Timmi, Võrumaa
2010 Madis Ajaots, Tartumaa
2011 Avo Samarüütel, Tartumaa
2011 Eino Härm, elutööpreemia, Tartumaa
2012 Raivo Külasepp, Tartumaa
2013 Tõnu Post, Saaremaa
2013 Leino Vessart, elutööpreemia, Raplamaa
2014 Ilmar Teevet, Pärnumaa

Allikas: Maaleht

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare