Pruuli Puukooli peremees: Tulu toovad jõulupuud

 (4)
Pruuli Puukooli peremees: Tulu toovad jõulupuud
“Loodan, et majanduslangus saab mööda ja maastiku korrashoid tõuseb üha enam hinda,” on aednik Riho Pruuli lootusrikas.Foto: Bianca Mikovitš

Pruuli Puukooli peremees Riho Pruuli lootis aastaid tagasi rajada Põltsamaa metsade keskele veinitalu, nüüd on tal hoopis tarbetaimedega puukool.

“Rajasime algul siia Pauastvere külla musta- ja punasesõstra istanduse ja müüsime marju, inimesed aga tulid meilt hoopis õunapuu- ja ploomiistikuid küsima,” põhjendab Riho Pruuli, miks ta oma taluõue puukooli rajas.

Ta tunnistab, et kunagi oli tal unistus rajada veinitalu, nii nagu Kesk-Euroopas on veinimõisad, paraku see idee Eestis läbi ei läinud.

“Marjade või veiniga on väiketootjal raske läbi lüüa, nõudeid on palju ja talu oleks tulnud siis ka turismiketti lülitada, sest palja veini pärast inimene kohale ei tule,” tõdeb Pruuli.

Ka mahlamüügiga läksid nõuded nii karmiks, et Riho ja Leili Pruuli otsustasid: tarbetaimi, istikuid, ilupuid ja põõsaid on hoopis lihtsam ja kasulikum müüa, arvestades eestlase praktilist ja maalähedast loomust.

Nüüd on nende talu maadel üks suuremaid puukoole Eestis, mis kuulub kuue suurema viljapuudega tegeleva firma hulka. Aastas toodetakse ja turustatakse ligi 79 000 viljapuud, marjapõõsast, ilutaime. Kõigi nende puude ja taimede all on mitu hektarit maad ja tohutu töö, sest tegutsetakse peamiselt omal jõul peretaluna. Abiks on vaid kaks hooajatöölist, kes toimetavad aprillist novembrini.

Suvi pole puhkamiseks

“Ei, ärge praegu tallu tulge, meil pole aega ja aiand ei ole veel korras ka,” tõrjus Riho Pruuli suve hakul mitmeid kordi uudishimulikke ajakirjanikke. Aednik, kes peamiselt oma pere jõul mitmel hektaril mahukat puukooli peab, on suviti varavalgest hilisõhtuni rakkes nii oma aiandis kui ka istikute müügil eri laatadel.

“Aprillist jaanipäevani töötan ainsagi puhkepäevata 12–16 tundi ööpäevas, pärast jaanipäeva saan ühe puhkepäeva nädalas. See-eest on talvel aega puhata küll ja enda vormishoidmiseks saab sõidetud suusamaratone,” kirjeldab Riho Pruuli oma elurütmi. “Koos Eesti World-
loppeti klubiga oleme juba kuus aastat läbinud murdmaamaratone üle kogu maailma, kaugeim neist oli Jaapanis ja pikim Rootsi Wasaloppet – 90 km.” Riho Pruuli on kahekordne Worldloppeti meister.

Abikaasa Leili, kes on saanud EPAst õpetatud agronoomi diplomi, töötab Pruuli Puukooli osaühingus agronoomina. Ka peremees ise on õppinud Olustveres agronoomiks ja EPAs ökonoomikat.

Pruulide neli tütart – Tuuli (19), Birgit (18), Miina (16) ja Maia (12) – aitavad vanemaid jõudumööda.

“Minu lapsed on töökasvatust küll rohkem saanud kui keskmised Eesti lapsed,” nendib pereema Leili.

Karjamaale rajatud talu

“See siin oli karjamaa, kepp löödi maasse ja mulle mõõdeti 11 ha maad välja, kolm kivihunnikut oli ka siin maa peal,” meenutab Riho Pruuli, kuidas ta 1988. aastal otsustas Põltsamaa vallas Pauastvere külas talunikuks hakata. Algul oli tal ainult jalgratas, ise elas vanaema majas ja pani hakatuseks oma maatükile kasvama kurgi, kapsa ja tulbid.

Põhiline turg oli Venemaal ja suviti sai vooritud Leningradi turu vahet, nii et ööd olid magamata. “Aastas tuli umbes 20 turupäeva, seda kõike kolhoositöö kõrvalt.”

Tasapisi hakati 1990ndate keskel ka puukooli rajama.

Peremees on viimasel ajal investeerinud puukooli 1,7 miljonit krooni, üle 1 mln kavatsetakse veel investeerida. Jäneda Nõuandekeskuse majandusanalüüs näitab, et ettevõtte eelmise aasta rentaablus on 18,8%. Ehitatud on uus hoidla, rajatud mitu hiiglaslikku kasvuhoonet koos automaatsete niisutus- ja vihmutusseadmetega. Märkimisväärne uuendus Pruuli puukoolis on suurte konteinerpuude tilkkastmise süsteem.

Praeguseks on ploome 26, kirsse 27, pirne 13 ja õunapuid 60 sorti.

Peremees nendib, et inimesed paraku ei tunne õunasorte ega oska seetõttu näiteks ‘Karambat’ või ‘Kaarit’ küsida, ehkki neil on väga maitsvad viljad. “Näiteks Hansaplandi konkursil võitis õunasortidest ‘Kuldreneti’ ees esikoha ‘Kasper’, aga kui paljud tunnevad sellist õunasorti nagu ‘Kasper’?” küsib ta.

Tulu toovad jõulupuud

2004. aastal rajas peremees ka jõulupuude istanduse – seda 2,6 hektarile, nüüd kasvab seal kokku umbes 12 000 hariliku kuuse istikut.

“Jõulupuu kasvatamine võtab kuus aastat, enne kui hakkab tulu tooma.” Lisaks Eestile loodab peremees kuuskedele turgu ka Venemaalt.

Pruulid on eksportinud oma toodangut nii Soome, Lätti kui ka Leetu, suures osas astelpaju istikuid.

Loe veel

Lisaks teeb pererahvas ka haljastuse projekte ja pakub täisteenust maastiku haljastamisel oma istikutega. Ilutaimedest on pakkuda näiteks püramiidhaaba, mägimändi, pihlakat, tamme, aga ka kerapaju ja haruldast hõlmikpuud, samuti sireleid ja viirpuid.

“Eelmisel aastal haljastasime näiteks Kõrveküla kooli ümbruse, aga tänavu pole majanduslanguse tõttu ühtki suuremat tellimust tulnud,” räägib Pruuli.


Valdur Miller, Eesti Aiandusliidu tegevjuht

Riho Pruuli on edumeelne ja põhjalike teadmistega aednik. Aiandusliiduga on tal hea koostöö, ta on aktiivselt abiks aednike kutsetunnistuste andmisel, hinnates õpilaste praktiliste tööde oskust, kuna on ise tugev praktik.

Tavaliselt soovivad inimesed vanu lapsepõlve mälestuste sorte, näiteks õunapuudest ‘Kuldrenetti’, ‘Sügisjoonikut’, ‘Antonovkat’, aga Pruuli on uuenduslik. Kasvatades ise uusi õunasorte, näiteks ‘Kasperit’, püüab ta neid inimestele tutvustada.


RIHO PRUULI
Pruuli Puukool OÜ

- Jõgevamaa, Põltsamaa vald.
- Istikute tootmine ja turustamine: viljapuud, marjapõõsad ja haljastustaimed 79 000 tk.
- Jõulupuude kasvatus, metsakasvatus.
- Omandis on 73,9 ha, sh metsamaad 56,6 ha ja põldu 17,3 ha.
- Kilekasvuhooneid 1250 m2, istikuhoidla 500 m2.
- 2 palgatöötajat.


KONKURSS
Jõgevamaa esindajad

Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konkursi “Aasta põllumees” nominentideks on Jõgevamaalt 10 aasta jooksul tõusnud Maie talu peremees Toivo Kens, Härjanurme kalatalu omanik Aarne Liiv ja Reinu talu peremees Jaan Allingu.

Suurtootjatest on nominendid Ahto Vili Torma POÜst ja Jüri Smitt Adavere Agrost. Tänavu esindab Jõgeva maakonda lihaveisekasvataja Meelis Marmor OÜst Asberdeen Top Genetics ja Riho Pruuli Pruuli puukoolist.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare