Üle 30 aasta on ta Laatres piimandust edendanud, algul zootehnikuna ja alates 1993. aastast, kui asutas AS Laatre Piima, firma juhatajana.

Majandite lagunemise aegu 1990. aastail hoidis Edda Vahtramäe piimakarja hävimast. Nüüd on Laatre Piim Tõlliste valla ettevõtetest suurim tööandja ja ka masuajal pole üle 50 inimesega firmas ühtki töötajat koondatud.

2005. aastal ehitati just siia ettevõttesse taasiseseisvunud Eesti esimene karussell-lüpsiplats. Ettevõtet eristab paljudest teistest ka eesti punase karja järjekindel aretus, nii et viimaste aastatega on lehmade aastalüps tõusnud mitme tuhande kilo võrra.

Valgamaa piimanduse lipulaeva juhitakse osavalt ja oskuslikult läbi majanduskaride ning firma rentaablus on aastatega ainult tõusnud.

Mitu tööd korraga käsil

Kui Maaleht püüab Laatre Piima juhatajaga jutule saada, on tippjuhil parasjagu mitu asja korraga käsil. Laual on paberkuhilad ja käib arvutamine, et PRIA-lt
toetust saada, spetsialistid tiirutavad kabinetis, mobiil tiriseb kogu aeg ja naisel tuleb anda telefonitsi igasugust nõu kuni isiklike murede lahendamiseni välja. Kõige selle juures suudab ta sujuvalt ka ajakirjaniku küsimustele vastata.

“Tänu meie inimeste nutikale toimetamisele on meil siiani hästi läinud, kedagi pole koondatud, palka pole vähendatud ja kasumit pole omanikud ka välja võtnud,” selgitab Edda Vahtramäe. Tulu on investeeritud nii masinate ostuks kui vanemate lautade renoveerimiseks.

Laatre Piima juhatajal on põhimõte: ei mingit hädaldamist! Seda sünergiat suudab firma juhataja üle anda ka teistele, nii et tööd laabuvad. Laatre Piimas töötavad Tõlliste, Õru ja Hummuli valla inimesed, siia sõidetakse tööle ka Valgast. Silomajandust korraldab Edda abikaasa Heino Vahtramäe, teravilja ja rapsi eest vastutab Priit Kukk.

Mõni aasta tagasi ühines AS Laatre Piim Õru ja Tõlliste vallas teravilja kasvatava OÜ Lotamõisaga, samas kuulub firma koos Kesa Agro OÜga kontserni AS Maasu. Ühiselt majandades on hõlpsam riske hajutada ja paremini tehnikat kasutada.

Nädal on täis sebimist, nädalavahetuse aga veedab Edda lapselapsega. “See on puhkus,” naerab ta ise.

Eelistab punast karja

Kui lehmad 2005. aastal karussell-lüpsiplatsiga lauta koliti, hakkas tasapisi ka piimatoodang tõusma. Praegu on 860pealise karja keskmine aastalüps 8006 kg. Laatres peetakse peamiselt punast karja, osa on ka mustakirjut ja sekka šviitsi tõugu.

“Punane kari on super! Oleme tublid, et suutsime õige aretustöö ja söötmisega karja toodangut tõsta,” kiidab Vahtramäe. Tema sõnul on kõige tähtsam pidev aretustöö, mida on suure pühendumisega teinud tõuaretuse spetsialist Pilvi
Värnik.

Karjamaadel on noorkari ja kinnislehmad, kokku üle 500 looma.

“See ei ole normaalne, et karjatamistoetuse küsimisel peaksin ehitama karjamaale varjualused, kus lehmad saaksid kuuma päikese eest varjuda. Tegelikult ajame nad eriti karmi ilma korral lauta, karjamaad ju lauda lähedal, aga kui palju neid üle 30kraadiseid päevi ikka on?” kritiseerib Vahtramäe liiga karme nõudeid. Ja lisab, et aasta ringi laudas vabapidamisel lehmad ongi tegelikult otsekui katusega karjamaal, sest suvel on lauda seinad maas, ainult katus pea kohal.

Piim saadetakse Valiole kuuluvasse Võru juustutööstusesse, Lätti Laatre Piim oma toodangut ei müü.

Juhataja kiidab karussell-lüpsiplatsi, kus on võimalik korralikult lüpsta ka vanemaid lehmi, kel pole ühtlast udarat. Robotlüpsi Vahtramäe aga suurfarmis ei poolda, kuna tema arvates peaks ta siis vähemalt 10% karjast välja vahetama, sest kõik lehmad ei sobi robotisse.

Laatre uus farm 650 lehmale jääb juhataja sõnul nüüd juba väikseks, sest eesmärk on lüpsile saada kuni 1000 lehma. Küsimusele, kas oleks kohe pidanud veel suurema lauda ehitama, vastab firmajuhataja: “Sugugi mitte! Oleks tulnud kõik vanad laudad rekonstrueerida, aga praegu ei käi jõud kõigest üle.”

Talivili haudus ära

Laatre Piim harib rohkem kui 1800 ha maad. Lisaks heintaimedele kasvatatakse ka teravilja ja rapsi. Eelmisel aastal saadi ühelt põllult talinisu rekordsaak 8,4 t/ha.

Tänavu ei läinud aga Lõuna-Eesti põllumeestel taliviljaga nii hästi. Talivili haudus osaliselt ära ka Laatre põldudel, kuna lumekiht oli talvel paks ja alt sulas maa üles. Nii tuli Laatres osa vilja uuesti külvata. Suviviljadest loodetakse paremat saaki, kuna soojust ja niiskust on olnud piisavalt.

Põldudele on väetiste külvamist tunduvalt vähendatud. Põhiliselt kasutatakse oma läga, mida tuleb aastas umbes 15 000 tonni.

Sõnnikumajandus on Laatre Piimas korras. Ehitatud on tänapäevased lägahoidlad ja vanemate lautade juures renoveeritakse tahesõnnikuhoidlaid. Läga läheb põldu unikaalse vedelsõnnikulaoturiga, mis viib selle otse mulla pindmisse kihti. Vili kasvab sellise tehnoloogia toel jõudsamalt.

Ehkki suurfirma, on neil omandis vaid 200 ha maad. “Siin ei ole kuskilt võimalik maad juurde osta! Eraisikud pakuvad nii kõrget hinda, et meie seda maksta ei jaksa,” selgitab juhataja. Õnneks on nad siiani saanud omanikega kokkuleppele maade kasutamise osas.

Edda Vahtramäe meelest on loomulik, et suurtootmine tegutseb kõrvuti taludega, sest mitmekesisus tõstab maaelu väärtust.

“Mul oleks südamest kahju, kui talud kaoksid. Tore on, kui mõni kümne lehmaga talu siin metsade vahel talitab, maal on ruumi kõigile,” arvab Laatre Piima juhataja.



AASTA PÕLLUMEHE KANDIDAAT EDDA VAHTRAMÄE

AS Laatre Piim

- Valgamaa, Tõlliste vald.

- 2200 veist, lüpsilehmi 860, enamik eesti punane kari aasta­toodanguga 8006 kg.

- Maad haritakse 1780 ha, sellest omandis 200 ha. Rohumaad, teravili ja raps, keskmine saagikus üle 4 t/ha, talinisu rekordsaak 8,4 t/ha.

- 52 töötajat.

- Uus lüpsilaut karussell-lüpsiplatsiga 650 lehmale, tänapäevased vedelsõnnikuhoidlad.



OLAV KÄRT
Eesti Maaülikooli professor

Edda Vahtramäe liitus Laatre kollektiiviga pärast EPA lõpetamist 1975. aastal. Üheks Edda õpetajaks on Eha Toomiste, kes töötas aastaid Laatres loomakasvatuse ja veterinaaria instituudi teadurina. Eks sealt see Eddale iseloomulik järjekindlus, süvenemise soov ja tahe ka suuresti pärit on.

Vaid lähedased inimesed teavad, kui palju on Eddalt nõudnud sellise suurepärase karja kujundamine ja farmi juhtimine. Edda on jäänud truuks eesti punasele veisetõule ja on kasutanud nii aretuslikke kui söötmistehnoloogilisi võimalusi produktiivsuse suurendamiseks.

On hea meel, kui piimatootjad on kõrgetoodangulise ja eeskujuliku farmi tegemiste juures pidanud vajalikuks kasutada neid nõuandeid, mida jagatakse loengutel, seminaridel ja õppepäevadel.

Edda on üks sagedasi kuulajaid ka minu loengutel.



KONKURSS “Aasta põllumees”

Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) konkursile esitati edukaid põllumehi ja -naisi 13 maakonnast. Ainsad, kus kandidaate polnud, olid Läänemaa ja Ida-Virumaa. 

Tööle asub konkursi žürii, mida juhib Eesti Maaülikooli doktor Are Selge. Žüriisse kuuluvad Kalev Kotkas (Riigikogu maaelukomisjon), Raul Rosenberg (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Külliki Kübarsepp (põllumajandusministeerium), Jaan Sõrra (Eesti Põllumeeste Keskliit), Mart Timmi (aasta põllumees 2009), Kalle Hamburg (Eesti­maa Talupidajate Keskliit), Kalle Reiter (aiandusliit), Roomet Sõrmus (EPKK),
Indrek Klammer (EPKK), Aivar Viidik (Maaleht) ja
Silja Lättemäe (Maaleht).