Rekordsaakide meistri viljast tehtud leiba ja saia saab osta igaüks

 (7)
Rekordsaakide meistri viljast tehtud leiba ja saia saab osta igaüks
’Sangaste’ rukis on kasvanud üle kahe meetri. Madis Ajaots prognoosis juba suvel rukki katsepõllul korralikku saaki. Foto: Bianca Mikovitš

Tuntud teraviljakasvataja Madis Ajaots on tõusnud kõrgete saakide meistriks, koristades oma ja rendimaadelt viies vallas igal aastal 7000–8000 tonni vilja.

Kui inimene poest leiba-saia ostab, ei mõtle ta, kes on selle vilja kasvatanud. Üks teraviljakasvatajaid, kelle töö lõpuks meie lauale jõuab, on Madis Ajaots. Rekordsaakide meister, kes on oma nisupõldudelt saanud üle 8 t/ha ja keskmine saagikus on olnud ikka üle 5 tonni.

“Osa nisu müün Tartu Millile (endine Tartu Veskid – toim), küllap see vili ka meie saia sisse jõuab,” arutleb Ajaots. Samas liigub vili üle Euroopa, nii et leivad-saiad ei pruugi tihti olla kohalikust viljast.

Ka Eesti teraviljakasvatajad on seljad kokku pannud ja saadavad osa viljast ühistu Kevili kaudu laevadega Taani. Taanist jõuab Eesti vili üle maailma. Nii püsivad meie põllumehed ka rahvusvahelises konkurentsis.

“Tõsised põllumehed on koondunud Kevilisse, selle üle tunnen rõõmu,” räägib Ajaots.

Põllupidamine on Ajaotsal veres – ta on tuntud agronoomi Enn Ajaotsa poeg, ise samuti EPAs agronoomiks õppinud, paarkümmend aastat oma põldudel rassinud ja nüüdseks Euroopa tasemel teraviljakasvatajaks tõusnud.

Ajaotsa põlde haritakse uusima tehnika ja tehnoloogiaga, arvestades teaduskatsete tulemusi.

Harib üle 2000 hektari

Filigraanne täpsus, põhjalik väetiste, külvikordade ja masinate võimsuse arvestamine – selline on Madis Ajaotsa stiil.

Seotud lood:

Põllud on tal laiali Lääne-Tartumaa viies vallas – Rannu, Konguta, Puhja, Nõo ja Rõngu, nii et kõigilt põldudelt kõrgeid saake saada on suur kunst. Ometi on ta seda suutnud.

“Mind on aidanud täpsus – kõik tööd tuleb ära teha õigel ajal taime arengu faasi jälgides,” ütleb peremees.

Tänavuse saagiga ta väga rahule ei jää. “Ei olnud väga hea vilja-aasta, tonn on saagisest puudu, kuiv kõrvetas vilja.”

Ehkki viljahinnad maailmas on tõusnud mullusega võrreldes mitmekordseks, näiteks toidunisu eest makstakse 3.10 kr/kg, on Ajaotsal, nagu paljudel teistelgi põllumeestel, lepingutega fikseeritud, et söödanisu eest saab 2 kr/kg ja odra eest 1.50 kr/kg. Mis lepingutest üle jääb, saab kõrgema hinnaga maha müüa.

Madis Ajaotsa põllupidamine käib käsikäes teadustööga. Pilsu talu ja Rannu Seemne keskuseks on kunagise kolhoosi hiiglaslik kartulihoidla, mis renoveeritud ja ümber ehitatud moodsaks seemnekeskuseks. Samas kompleksis paikneb ka paar aastat tagasi ehitatud 15 mln krooni maksnud kuivati, mille võimsus on 27 tonni vilja tunnis.

Koostöös Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga külvati tänavu katselappidele tali- ja suvivilja sorte, katses olid oder, kaer, nisu ja rukis.

Rukkiga on peremehel oma side – see kasvab nii katse- kui tavapõllul ja hoolikas peremees müüb enamiku seemne-, mitte leivaviljana, et rukkikasvatus Eestimaal ikka jätkuks. Algseemnega külvatud ‘Sangaste’ rukki saak oli tal tavapõllul 4 t/ha, katsepõllul 5–6 t/ha.

Jagab oma kogemusi

Sel aastal oli Ajaotsa juures põllupäevadel ligi 80 inimest, et tudeerida tipptasemel teraviljakasvatust ja uurida katseid.

Katsetulemused on põllumeestele Interneti teel kättesaadavad Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (SAI) koduleheküljel.

“Selliseid katseid tehakse üle Eesti, aga minu katselappidel olid tänavu kõige kõrgemad saagid viis-kuus tonni hektarilt,” on Ajaots rahul.

Peremees rajas juba kümmekond aastat tagasi Konguta valda ka sertifitseeritud seemnekeskuse, tänavu müüakse sertifitseeritud seemet üle 1000 t.

Pilsu talu ja Rannu Seemne põldudel käib töö uusima tehnikaga, viimati soetatud New Hollandi rootorkombain on Eestis ainulaadne.

“Eestis on vaid kaks sellist masinat,” on peremees rahul, et GPS-süsteemiga töötava üheksameetrise heedriga kombainiga on tööviljakus 30% kasvanud.

Oma teadmisi ei hoia Ajaots endale, ta kuulub nii põllumajandusministeeriumi kui Eesti Maaviljeluse Instituudi teadusnõukogusse, samuti Eesti Seemnel Liidu sordivaliku komisjoni ja Eesti Künniseltsi juhatusse.

Madis ja Marge Ajaots alustasid 1989. aastal põllupidamist Pilsu talus 5 ha maaga.

Madise isa Enn Ajaots töötas agronoomina seemnekasvatusmajandis ja 1990ndate alguses moodustas majandi baasil koos teiste agronoomidega OÜ Rannu Seeme.

Pojad abiks

Kogenud agronoomi kaks poega Madis ja Meelis ostsid kahelt osanikult nende osakud ja nii saidki isa ja pojad jätkata Rannu Seemnes kolmekesi.

Aastatega on Madis Ajaots maid kokku ostes oma valdusi üha laiendanud. Nüüd majandab ta FIEna Pilsu talus ja osanikuna Rannu Seemnes.

Tavapõllunduse kõrval viljeldakse ka mahepõllundust ja seda osa kureerib Marge Ajaots. Peres on kaks poega ja tütar.

“Pojad on mul suvel kõigil põllutöödel masinatega abiks,” ütleb Madis Ajaots, avaldades lootust, et pojad tema ettevõtmisi kunagi jätkavad.

Loe veel

“Mina olen talumees ning osaühingus oleme isa ja vennaga samuti talumehed. Me ei tunne, et tahaksime kellelegi liiga teha, kuna oleme suuremad. Koostöös saab hoopis rohkem tehtud kui kaklemisega,” ütleb Madis Ajaots.


ALAR LUGU
Abiks Põllumehele MTÜ konsulent

Madis on inimesena väga soe ja osavõtlik, ettevõtjana avatud uuendustele. Ei lepi saavutatuga, vaid otsib uusi võimalusi, kuidas teha paremini ja teistmoodi kui teised. Mõni aasta tagasi tunnistas Madis, et tema ettevõtete areng on justkui seisma jäänud ja ta tellis minult ettevõtete strateegilise analüüsi.

See hõlmas hetkeolukorra analüüsi, võtmeisikute küsitlemist, kitsaskohtade väljatoomist ja vastuseid küsimusele “kuidas minna edasi?”.

Tagasiside Madiselt on olnud ainult positiivne, sest tal jätkus julgust vaadata peeglisse ja muuta eelkõige seda, mida saab muuta. Minu jaoks oli see suurepärane võimalus ka ise õppida, olen talle tänulik selle kogemuse eest.


KANDIDAAT

MADIS AJAOTS

Pilsu talu ja Rannu Seeme OÜ

- Rannu vald, Tartumaa.

- Teravilja- ja rapsikasvatus. Maad haritakse 2300 ha, sellest omandis 1000 ha. Nisu 740 ha, oder 260 ha, kaer 70 ha, rukis 60 ha, hernes 170 ha, raps 765 ha, põlduba 40 ha, heinaseeme 235 ha.

- Teravilja keskmine saagikus 5 t/ha, rekordsaagid üle 8 t/ha, raps 4 t/ha.

- Sertifitseeritud seemnekeskus. Kaasaegne tehnoloogia ja põllutehnika.

- Aastas toodetakse 7000–8000 t teravilja ja 1000 t sertifitseeritud seemet.

- 10 töötajat.


KONKURSS
Osalejaid mitmest valdkonnast

Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud “Aasta põllumehe” konkursil on kümne aasta jooksul kõige rohkem osalenud piimakarja-, teravilja- ja rapsikasvatajad, nende valdkondade põllumehed hakkavad jõuliselt silma igast maakonnast.

Ettevõtlikke põllumehi on palju ka lihaveise- ja seakasvatajate seas.

Hoopis väiksemaarvuliselt on konkursil osalenud lambakasvatajad, samuti maakarjakasvatajad. Samuti on aastate jooksul nominentide ritta tõusnud vähe linnukasvatajaid.

Toidutöötlejatest on enam esindatud meiereide, liha- ja vorstitööstuste omanikud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare