“Eestis puuduvad lihatoodetele standardid!” kritiseerib Kütt. Ta toob näite, et lasteaedades-koolides keelati lastele viinereid anda, kuna need sisaldavad kahjulikke aineid nii palju, et ohustavad laste tervist. Selle asemel võinuks ju nõuda, et viinerites lisaainete hulka vähendatakse.

Üle 200 müügikoha

“Ei keelatud mitte solgi valmistamine, vaid selle solgi lastele söötmine!” peab Kütt lugu ennekuulmatuks, kuna nüüd tõsteti ka Rey viinerid ukse taha, need aga olid Küti sõnul korraliku lihasisaldusega – 55%. “Miks ei kehtestata standardit, et näiteks keeduvorstis ja viinerites peab liha olema vähemalt 50%?” küsib Kütt.

Ta lisab, et mõne tööstuse Lastevorstis on liha ainult 17%, Reyl aga 65%, ja soovitab tarbijatel pakendilt tähelepanelikult kirbukirja lugeda, et õiget lihasisaldust teada saada.

Ei ole ka reegleid, kui palju tohib kauplustes lihatoodetele juurdehindlust teha. Nii pannaksegi tema sõnul ühe tehase toodetele kauplustes juurdehindluseks 20%, teisel 70% ja katsu siis oma kaubast lahti saada!

“Üle 80% tööstusi on välis­omanduses, nende käes on suurte kaubakettide letid ja reeglid kehtestavad nemad,” ohkab sõnakas Rey lihatööstuse omanik. Suurtes kaubakettides nagu Selver, Prisma või Rimi näeb Rey tooteid harva, ometi on lihatööstusel 240 alalist partnerit. Väikestes kogustes läheb Rey vorste ja sinke ka Soome, aga nõukogu esimehe sõnul on põhjanaabrite turul raske kanda kinnitada.

Kehtna vallas endise Kehtna näidissovhoostehnikumi sigalakompleksi kõrval asub Rey lihatööstus, kus 1993. aastal rajatud hoones valmib üle 60 lihatoote. Siit saadetakse müügile raie- ja keedusinke, kolme sorti viinereid, šašlõkke, grill-liha, pool- ja kuumsuitsuvorste. Lisaks suitsutatud karbonaade ja ribisid. Eraldi müüakse ka värsket sealiha.

Tunnustatud Eesti Maitse märki kannab seitse Rey lihatööstuse keedu- ja poolsuitsuvorsti: Juustuvorst, Kevadine, Lemmik, lastevorst Max ja Moritz, Peolaua, Rey ja Tõnisson.

Tänavu kevadel korraldas Eesti barbecue assotsiatsioon suve grillvorsti ja grill-liha valimised, kus võidukad olid ka Rey lihatööstuse tooted. Tooretest grillvorstidest valiti võidutooteks Rey naturaalne grillvorst ja marinaadis lihadest kaelakarbonaad grillmarinaadis.

AS Rey tütarettevõte on OÜ Rey Seakasvatus, mis baseerub kunagise Kehtna näidissovhoostehnikumi sigalatel. Kui 1980. aastate keskel kerkis Kehtnasse sigala 20 000 seale, oli see Nõukogude Liidu moodsaim.

Kolme tõu ristandid

Kütt alustas tööd Kehtna NSTs 1971. aastal. 1991 moodustati aktsiaselts Rey, Kehtna NST sigalakompleks saadi rendile, hiljem omandisse. Firma asutajad on tänaseni tööl, sest hoitakse ühte. “Me pole kellegagi ühinenud, liitunud ega ennast maha müünud, ajame oma asja,“ räägib Kütt.

Algul veeti elussigu Venemaale nagu nõukaajalgi. Kui piir kinni läks, laskis Rey vorste-sinke valmistada teenustööna ja müüs neid kauplustesse. Hiljem jõuti oma lihatööstuseni. Praegu on ASil Rey 37 aktsionäri ja sigala annab tööd 28 inimesele, tööstuses on töötajaid 43.

Kehtna sigalakompleksis on Rey järjekindlalt jätkanud sigade tõuaretust. Esimesena Eestis hakati siin paarkümmend aastat tagasi tegema kolme tõuga ristamisi. Praegu kasutatakse ristamisel eesti suurt valget tõugu ja eesti maatõugu landrassi. Kolmas tõug, mis juurde võetakse, on kas pieträän, djurok või hämpširi siga.

“Oleme põhiliselt jäänud selle kombinatsiooni juurde: eesti peekon, suur valge ja pieträän, see annab hea tulemuse,” räägib Kütt.

Igas kuus müüakse umbes tuhat põrsast teistele seakasvatajatele, aeg ajalt müüakse ka nuumikuid elussigade ja tõu­sigadena.

Ei jaksa investeerida

Kui algas maade erastamine, ei lubatud seafarmi juurde maid osta. Nii ongi AS Rey omanduses vaid 11 ha teenindusmaad Kehtna-Nurme külas asuva tootmiskompleksi ümber. Kogu sööda peab firma sisse ostma, läga müüakse ümberkaudsetele farmeritele. Toetusi AS Rey ei saa, sest seakasvatust ei toetata. Suured seakasvatusfirmad saavad toetusi maa ja teraviljakasvatuse eest, kui neil seda on.

“Lehma, maa ja vasika pealt saab toetust, aga sea eest ei saa. Seakasvatus on Eestis peksupoisiks siiani,” ütleb Kütt. “Omal ajal ei lubatud maad osta ja nüüd öeldakse, et toetame ainult maa kaudu.”

Kütt selgitab, et teraviljakasvataja ei müü seetõttu vilja odavamalt, et tema ise saab toetust. “Ta näeb, et olen hädas, aga müüb just selle hinnaga, mis talle sobib,” ütleb Valentin Kütt.

Ettevõte rabeleb, et lihatoodete müügiga seakasvatust vee peal hoida, kuid investeeringuraha ei jätku. Praegu on AS Rey Raplamaal ainuke ettevõte, kes veel seakasvatusega tegeleb. 



KOMMENTAAR

ALVAR TIMMI
Rapla Nõuandjate Ühenduse loomakasvatuse ja finants­majanduse konsulent

Hindan Valentin Kütti kõrgelt, kuna ta on suutnud juhtida nii mastaapset seakasvatuse ettevõtet peaaegu kakskümmend aastat läbi tõusude, mõõnade ning kriiside.

Valentin Kütt on kõigest läbi tulnud, nii et on ikka väga kõva mees.

Olen koostanud AS Reyle äriplaane, mis on vajalikud ettevõtte arenguks, samuti selleks, et saada pankadest laenu. ASi Rey viimatine investeering oli Kumma seafarmi sõnnikuhoidla rekonstrueerimine, mis tehti oma- ja laenuvahenditest, kuna investeeringutoetust neile ei antud.

Valentin Kütt on juba aastaid üritanud seakasvatajaid ühistööle saada. Ta oli aastaid Viru Lihaühistu juhatuse esimees, selle ühistu hing, kui nad tegid oma tapamaja. Aga majandusolud on olnud nii ebasoodsad ja heitlikud, et seakasvatajate ühistegevus pole õnnestunud.


AASTA PÕLLUMEES 2010 KANDIDAAT VALENTIN KÜTT
AS Rey, OÜ Rey Seakasvatus

- Raplamaa, Kehtna vald
- 32 000 põrsast aastas, kolme tõu ristandid: eesti maatõug, eesti suur valge tõug ja pieträäni tõug. Sealiha läheb oma lihatööstusele, lisaks põrsaste ja tõusigade müük.
- Lihatööstuses valmistatakse üle 60 vorsti- ja lihatoote, 7890 t vorsti ja liha aastas. 240 müügikohta.
- Osa tooteid on Tunnustatud Eesti Maitse märgiga.
- 71 töötajat.
- Maad on omandis 11 ha. Kogu loomasööt ostetakse.