Roosidega kuulsaks saanud Johannes Valk hakkas kasvatama maarjakaski

 (13)
Roosidega kuulsaks saanud Johannes Valk hakkas kasvatama maarjakaski
Roosidest loobunud Johannes Valk on nüüd pannud raha kasvama oma maarjakase is­tan­dusse, millele ta on kaitseks kõrge aia ümber ehitanud.Foto: Ingmar Muusikus

Kümne aasta jooksul tiitliga tunnus­tatud aasta põllumeestest on suurim muutuja Johannes Valk, kes 2008. aastal loobus nii Laheotsa talu roosi- kui juurviljakasvatusest ja alustas uut elu Padise vallas Paekodus.

Johannes Valk oli Eesti tuntuim roosikasvataja, kes omal ajal kasvatas ja saatis Harjumaalt Laagrist lillepoodidesse Lahe Roosi kaubamärgi all üle 10 000 õie päevas ja tootis Laheotsa talus kartulit ning köögivilja 9000 tonni aastas. Aasta põllumehe tiitli pälvis ta 2003. a.

“Roosilist päeva!” soovis toona Valk kõigile ja plaanis oma moodsas kasvuhoones, kus lillevälja kastmist, väetamist ja valgustamist juhitakse arvuti abiga, jõuda nii kaugele, et iga teine kodumaine roosiõis tuleks Laheotsalt.

Täna leiame hakkaja peremehe hoopis Padise valla põldude vahelt, kus ta peatöövõtjana parasjagu juhendab maaparandustööde tegemist Hatu objektil.

Nüüd ongi üks tema tegevusalasid maaparandus. Registrisse kantud maaparandajana on tal õigus teostada mitmesuguseid maaparandustöid. Eestis kasutusel olevate ainulaadsete laserseadmetega varustatud masinakomplektide abil teeb ta põhiliselt pinnase planeerimist ja dreenitorude panekut.

Jõuliselt juba 1974. aastast eri ettevõtmistes tegutsenud, alates mädarõika kasvatamisest ja marineerimisest lõikerooside kasvatamiseni välja, muutis Valk sama jõuliselt ka oma senist elu. Ta lahutas paar aastat tagasi abielu, jättes roosikasvatuse abikaasa Hildale.

Laheotsa talu köögiviljakasvatus müüdi koos kaubamärgiga OÜ Riitsinusele. Praegu elab Johannes Valk oma uues kodus Pae külas koos uue naise Galinaga.

Suurim maarjakase istandus

Valk selgitab, et muutus mõttetuks kasvatada roose kalli kütte ja elektriga, kui samal ajal veetakse importroose ekvaatori piirkondadest sisse ülimadala hinnaga.

“Kui Aafrika roosiistandustes saavad inimesed ühe dollari päevapalgaks ja Laagris oli tunnitasu kolm-neli dollarit, siis minu jaoks ei olnud sellisel ettevõtmisel enam sisu,” märgib Valk. Ka Hollandis on roositootmist vähendatud ja Soomes on säilinud vaid veerand omaaegsest pinnast.

Praegu on Valgu omandis 130 ha maad. 65aastane mees kinnitab, et elab tagasitõmbunult, aga tegelikult arendab ta ka oma praegusi ettevõtmisi nii suurejooneliselt, et annab silmad ette poole noorematele tegijatele.

Valk lööb lausa särama, kui teatab, et praegu on tal teadaolevalt maailma suurim ühes tükis maarjakase kasvatus – see on 50hektarine puukool ühel suurel põllul, mis kõrge aiaga tarastatud.

“Maarjakask ehk karjala kask annab hinnalist väärispuitu. Sellest tehtud mööblit kingiti vanasti tsaaridele ja kuningatele. Praegu tehakse Saksamaal maarjakasest spooni – õhukest vineeri, mis liimitakse puidule peale,” selgitab istanduse omanik.

Johannes Valk rõhutab, et see on Põhjamaades ainus väärispuuliik, mida müüakse kilohinnaga. Kõige väärtuslikuma tüvepuidu eest saab praegu 4 eurot kilost. Mees lisab ka kohe juurde, et puukooli istutas ta kolm aastat tagasi ja müügipuitu saaks kasest umbes 35 aasta pärast. Esialgu on eesmärgiks võetud istikute müük.

Puukooli rajamisse on ta matnud mitu miljonit krooni ja igal aastal kulub veel 150 000 krooni – puid on vaja hooldada, väetada, niita, võrasid kujundada.

“Maarjakase kasvatus on nagu roosikasvatus – hooldad, väetad, rohid,” ütleb Valk. “Ainus vahe on see, et tegu on Põhjamaade liigiga, mis kasvab peamiselt Soomes, Loode-Venemaal ja Baltimaades.

Mesikas ja hapukurgid

Küsimuse peale, kas see on siis parim rahapaigutusviis, hakkab mees naerma: “Mulle meeldib! Nüüd kus maarjakase istandus on rajatud, on sel maatükil hoopis teine hind! Kui raha vaja on, müün istanduse maha, ega puu ei pea olema täisküps! Ka laenu saab selle tagatisel võtta!”

Valk lisab selgituseks, et istandus võib jääda ka tema kahele pojale – Almerile ja Aivarile või lastelastele.

“Olen eluaeg tegelenud ainult sellega, millesse ma usun ja millest on abi ka teistele inimestele,” rõhutab Paekodu peremees.

Üks uusi tegemisi on mesikaseemne kasvatus. “Ma tõesti soovitan väga kasvatada Eesti kehvadel muldadel vahekultuurina mesikat, sellega saate oma maid parandada, rikastada künnikihti, et saada hiljem suuri saake,” rõhutab Valk. Mesikaseemne on ta tänavu külvanud 42 hektarile, sel aastal kasvas mesikas 28-l.

Loe veel

Oma kodu lähedal põldudel kasvas Valgul tänavu avamaakurk. Vanema poja Almeri abiga on nüüd kurgid korjatud ja hapendatud ning müügis Paeküla Krõmpskurgi nime all.

Kurgikorjamisel liikus Valgu põldudel omakonstrueeritud kurgikorjamiskombain, kus abilised lavatsitel lamades kurgid üles korjasid. Sealt liikusid kurgid mööda transportööre leotusmahutisse, seejärel nad järel­loputati ja liikusid edasi hapendusmahutitesse, kuhu lisati järk-järgult ka maitselisandid. Vaid soolalahus valati peale hoidlas. “See on esimene iseliikuv tehas põldudel – ise mõtlesin välja!” ütleb 2003. aasta põllumees.

Oma uue koduga Pae külas on Johannes Valk rahul. “See koht siin on mu sünnikodu, vana talu on praegugi alles ja siin tunnen end hästi,” räägib ta.

Kui sügistööd tehtud ja põhjamaine kliima liiga üksluiseks muutub, sõidab Valk koos Galinaga mõneks ajaks Taisse – soojadele mererandadele palmi alla.

“Selle mõtte panid mulle pähe soomlastest kartulikasvatajad, et läheme talveks soojale maale. Tais Phuketi saarel on igapäevaelu – toidud, kaubad – hoopis odavam kui Eestis. Üürisin seal korteri ja ega elu seal oluliselt kallim tulegi kui Eestis,” ütleb Johannes Valk. Lisades juurde, et Tais on ka väike kohalik eestlaste kogukond, kellelt nõu ja abi saab.


Tiitli võitjad

- 2001 Raivo Musting, Külmsoo talu, Põlvamaa
- 2002 Jaak Hinrikus, Põlva POÜ, Põlvamaa
- 2002 Jaak Läänemets, Uuetoa talu, Lääne-Virumaa
- 2003 Johannes Valk, Laheotsa talu, Harjumaa
- 2004 Aavo Mölder, AS Tartu Agro, Tartumaa
- 2004 Andres Härm, Haage Agro OÜ, Tartumaa
- 2005 Arvo Kuutok, Takkasaare talu, Järvamaa
- 2006 Kalle Reiter, AS Sagro, Harjumaa
- 2007 Ermo Sepp, Sepa talu, Lääne-Virumaa
- 2008 Mati Nurm, Puide talu, Valgamaa
- 2009 Mart Timmi, Jaagumäe talu, Võrumaa


Tänavused kandidaadid

Madis Ajaots
Arto Auer
Tanel Bulitko
Ants Einola
Hannes Isand
Tõnu Kaptein
Kaido Kirst
Vello Konsap
Hans Kruusamägi
Avo Kruusla
Valentin Kütt
Meelis Marmor
Meelis Mõttus
Riho Pruuli
Rein Riga
Liia Sooäär
Toomas Uusmaa
Edda Vahtramäe
Arvo Veidenberg

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare