Rukkikuningas hakkas kalu kasvatama

 (8)
Rukkikuningas hakkas kalu kasvatama
“Kalakasvatus on väga perspek­tiivikas, sest nõudlus üha suureneb,” näitab Hans Kruusamägi tuura, mille võrguga oma kalabasseinist välja tõmbas.Foto: Raivo Tasso

Rukkiseltsi poolt kuningaks kuulutatud suurim rukkikasvataja Hans Kruusamägi on viimasel ajal põlluharimise kõrvalt oma kalakasvandusi üha laiendanud.

“Minu kaladele kuum küll liiga ei teinud, meie kalakasvandused on allikavee toitega. Kui elekter tormiga ära läks, hakkasid automaatgeneraatorid tööle,” ei tee Hans Kruusamägi sellest suurt numbrit, et asub oma ettevõtmistega tänavuse suurima tormi epitsentris
Väike-Maarja kandis.

“Mõne eterniidi viskas ja katuse lammutas torm vanalt laudalt ära, aga seda oligi vaja lammutada.”

Kruusamägi on läbinisti optimist, vitaalne ja värvikas oma tegudes. Mingit hala tema suust ei kuule. Ta on Lääne-Virumaa tuntumaid põllumehi, kel jagub võhmategutsemiseks küllaga.

Rekordimeheks tõusis Kruusamägi suurima rukki kasvupinnaga 2007. aastal, kui tema põldudel oli leivavilja all 1100 ha maad. Siis kroonis Eesti Rukkiselts Hans Kruusamäe pidulikult Eesti rukki kuningaks – ta sai krooni pähe, kuningliku rüü ümber ja saua kätte.

Nüüd on Kruusamägi missiooniks võtnud Eesti oma leivavilja kasvatamise ja propageerimise, tema kasvatatud rukkist toodetakse ka Kuninglikku rukkiviina, mis peremehe sõnul on tunduvalt parem kui “Ameerika viinast lahjendatud solk”.

Sportliku rekordi püstitas mees aga korvpallis, võites pronksmedali 2008. aastal veteranide maailmameistrivõistlustel Sydneys. Eesti meeskonnas oli Kruusamägi üks võtmemängijaid.

Varem Väike-Maarja vallavolikogu esimees, nüüd aseesimees, on ta jõuline tegutseja nii vallaasjade ajamisel kui ka kurikaelte ohjamisel. Markantseim näide on eelmisest aastast, kui ta ajas forellivargaid hilisõhtul taga, ise otse saunalavalt maha karanud.

See mees ei jäta midagi pooleli, midagi juhuse hooleks. Tegutseb jõuliselt ja laiahaardeliselt ja mis peaasi – tule­muslikult.

Harib üle 3000 ha maad

“Maad harin nii suurtel põldudel, et masinad mul üle nelja aasta vastu ei pea, vahetan jälle vana uue vastu,” selgitab OÜ Simuna Ivax omanik. Tänavu on jälle uued kombainid õue peal ja uusi traktoreid on neli.

Ehkki töötajaid jagub, on peremees ka ise kombaini roolis.

“Kui ikka ise vilja võtan, saan kõige parema ülevaate, millised põllud tegelikult on,” räägib sportlik peremees, lisades, et tänavu pole ta siiski veel kombaini rooli jõudnud.

Masinaterivi taga uhkeldab hiiglaslik kuivatikompleks koos punkerladudega, mis läks maksma üle 10 mln krooni. Aastas toodab firma tuhandeid tonne teravilja, mida müüakse Tartu Veskile, Baltic Agrole, ASile Werol Tehased, piirituse­tehasele.

Rukis kasvas tänavu 380 ha-l, aga nüüd plaanib Kruusamägi külvata 800 ha rukist. “Mul on Sangaste rukis, kasvab hästi, saagikus on muidu 4 t/ha, tänavu oli 3,0 t/ha.”

Kogu vili on võetud peale suvirapsi ja rukkikülv läheb kohe lahti. Samas tänavust vilja-aastat peremees eriti heaks ei pea, sest saagikus jääb 3 t/ha piiresse.

Ehitab üht suuremat kalakasvandust

Kui jutt kalade peale läheb, lööb peremehe silm särama, sest kalandus on tal viimasel ajal väga südamelähedane.

“Praegu on nii suur kalapuudus, aga meie ka ei jõua anda nii palju, kui soovitakse,” ütleb Kruusamägi. Forell on praegu
1–1,5 kg, töötlemisfirmas see roogitakse ja veetakse jää alla pakituna kastidega hulgiladudesse.

Simuna Ivaxil on viis kalakasvandust: kolm Väike-Maarja, üks Kadrina ja üks Vinni vallas. Uusim kalakasvandus on Väike-Maarja vallas Äntus. “Kui see saavutab oma täisvõimsuse, tuleb järgmistel aastatel siit kuni 450 tonni forelli, nii et see peaks olema üks võimsamaid Eestis.”

Uue kompleksi põhiosa valmis tänavu juunis investeeringutoetuse abiga otse vanade basseinide kõrvale. “Kalakasvatajatele jagati 100 mln eurotoetusi, aga enamus sellest on realiseerimata, minu kasvandus on üks väheseid, millesse mõningase lihvi järel võib kala sisse lasta,” ütleb peremees.

Kruusamägi kiidab, et kunagised Väike-Maarja majandi kalabasseinid ehitati suurepärasele kohale, otse allikate lähedusse. Praegu kasvab seal plast­basseinides forelli ja paalia maim marjast alates.

Allikavesi purskab otsekui kümnetest purskkaevudest, voolu hulk on 250–300 liitrit sekundis, vesi voolab läbi basseinide-vannide, nii et maimudel oleks kasvamiseks kogu aeg puhas vesi.

Loe veel

Forelli kasvatatakse aastas 250–300 tonni, tuura on praegu tiikides 25 tonni, paaliat kasvatatakse 30 tonni. “Planeeritav toodang on 700–800 tonni kala aastas, kõik läheb Eestis müüki, ainult tuura veame Venemaale.” Kui vaja, veetakse spetsiaalsetes mahutites ka eluskala müüki.

Kruusamägi räägib vaimustusega paaliast, mis on meie tarbijale pea tundmatu. “Paalial on heleroosa liha, väga rammus, pehme, oomega-3 rasvhappeid on hoopis rohkem kui forellil,” kiidab peremees.

Maskotiks hülgepoiss

Äntu kasvandusse lisab vürtsi üle 300kilone hüljes, kelle peremees võttis oma hoole alla Audru karusloomakasvandusest. Hülgepoiss on uudistava rahvamassiga harjunud, otsekui tsirkuses ajab ta end püsti ja laksutab seni lesti, kuni talle kala visatakse. Hülge jaoks on ehitatud omaette 70meetrine aedik, mida läbib umbes 8 meetri laiune voolava veega bassein.

Oma kodu on peremees rajanud Nõmmeveski kalakasvanduse kõrvale, siin kasvatab ta koos elukaaslase Maris Kõrgmäega 2aastast pisipoega Pärt Pärtelit.

Kruusamäe vanemad pojad on juba täismehed ja isal töödel abiks. Andres on Simuna Ivaxis töödejuhataja, keskmine poeg Ats õpib maaülikoolis kalandust ja temast saab isale suurim abiline kalakasvandustes. Tütar Hanna on pedagoog ning õpetab emakeelt Valgas.

“Olen ise endale selgeks teinud nii agronoomi kui ka kalakasvataja ameti ja spetsialiste pole juurde enam tarvis. Omad pojad on mulle suurimad abilised,” ütleb Hans Kruusamägi.


Ene Milvaste, Lääne-Virumaa Põllumajanduse Nõuande­keskuse
taime­kasvatuse nõustaja

Hans Kruusamägi on tõsine põllumees, rukkikasvatuse edendaja ja oma tegevustes laiahaardeline. Kui ta ise ei tea, siis küsib nõu, sest tema oma põldudel uisapäisa ei toimeta. Oma otsustele tahab ta aeg-ajalt meilt kinnitust. Nii et taimekasvatuse alast nõu on ta tihti saanud nii väetamise, taimekaitse kui ka viljavahelduse kohta.

Kuna Kruusamäel on keskkonnasõbralik majandamine, tegutseb ta piirangutega, ei tohi näiteks kõrretugevdajat kasutada, v.a taliviljadel. Nii et ta on väga teadlik ja keskkonda hoidev põllumees. Arutleme temaga sageli eri asjade, väetiste sobivuse jms üle.


KANDIDAAT

HANS KRUUSAMÄGI

OÜ Simuna Ivax

- Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald.

- Teravilja- ja rapsikasvatus.

- Maad haritakse 3100 ha, sellest omandis 940 ha.

- Raps 963 ha, rukis 380 ha, nisu 725 ha, liblikõielised heintaimed 650 ha, hernes 215 ha, oder 30 ha. Teravilja ja rapsi müük umbes 5000 t.

- 5 kalakasvandust, forelli, tuura, paalia müük umbes 300 t aastas.

- 17 töötajat.


KONKURSS
Lääne-Virumaal kaks tiitlit

- Lääne-Virumaa põllu­mehed on konkursil esinenud üliedukalt: 2002. aastal võitis aasta põllumehe tiitli teraviljakasvataja Jaak Läänemets (Uuetoa talu) ja 2007. aastal seakasvataja Ermo Sepp (Sepa talu).

- Konkursi nominendid: Sirje Kornel (Soone talu), Mairi Soosalu (Luha talu) ja Anne Kullamägi (OÜ Sarapiku Piim).

- Ida-Virumaalt on nominendid endine OÜ Revino omanik Kalev Mae, Tiit Lepik (Tiigi talu), Kaido Jäger (OÜ Sigwar), Ain Rego (Patmari talu) ja Priit Eskor (Raja ja Paevälja talu).

- Lääne-Virumaad esindab tänavu Hans Kruusamägi OÜst Simuna Ivax.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare