Saaremaa talumees rabeles PRIA kiuste mäele
Aasta põllumeheks kandideeriv saarlane Andrus Sepp on kuulsaks saanud kui talumees, kes julges PRIA nõudmistele vastu vaielda kuni riigikohtuni välja. Vähem teatakse aga seda, et Andrus ja Lea Sepa Metsa Johani talu on üks kaunimaid Saaremaal.
"Siin talus pole häbi öelda, et see on meie parim lihaveisekasvataja - loomad on ilusad, söödatootmine eeskujulik ja talu korras," ütleb Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko.
Pikk kollane talumaja on väärikas otsekui mõisahoone. Vaid pererahvas ise teab, kui palju on siin tehtud kõva tööd kunagise talumaja renoveerimisel.
Avar ja korras taluõu on mitmest küljest piiratud rootsipunaste tootmishoonetega. Igal sammul on näha pererahva hoolsust ja visa ränka tööd. Peretalu kui musternäidis, mis pakub tööd pererahvale ja ülalpidamist ka lastele - talus sirgub kolm tütart: Kristel (12), Merlin (10) ja Kärol (2).
Perenaine Lea Sepp, endal pesamuna Kärol süles, võtab Maalehe taluuksel avala naeratusega vastu. "Mina olen siin talus raamatupidaja, traktorist ja jahimees, kõiki töid teeme Andrusega kahekesi," räägib ta.
Peremees tuleb õuest talutöödelt. Elumaja ukse kõrval uhkeldab sepisena parima talu tiitel ja läinud talvel sai Sepp ka parima lihaveisekasvataja tiitli.
"Mitte millestki ei saa aru! Alles meid materdati maha, et oleme suured vaenlased ja meie karjamaad on mürgitatud. Nüüd tõsteti hoopis parimaks lihaveisekasvatajaks ja selgus, et mürgitatud taimed muutusid järsku söödavaks," on Metsa Johani talu peremees Andrus Sepp ühtaegu nii nõutu kui sarkastiline.
Rajas talu visa tööga
"Andruse suur väärtus selles ongi, et ta on tohutult palju pidanud tööd tegema, PRIA võttis talt ju toetused ära, ei pidanud talu puiskarjamaid toetusõiguslikuks. Mõni teine oleks ammu käega löönud ja taluga lõpetanud, aga Andrus on, vaatamata saamata toetusrahale, võidelnud ennast mäele," kiidab Saarte nõuandekeskuse konsulent Mai Vaher, kes on selle talu finantsnõustaja.
Andrus Sepa sõnul on neil multifunktsionaalne talu, kus kasvatatakse lihaveiseid, tehakse ümberkaudsetele inimestele nii silo- kui masinateenuseid ja tegeldakse ka jahiturismiga.
Oma vanavanemate talukohal toimetab Sepp 1991. aastast, eeskujuks oli ka kaks aastat tööd Rootsi taludes. "Kui tulin tallu, võtsin kohe lihaveised ja hakkasin ka sigu kasvatama," meenutab peremees. Seakasvatusega lõpetas ta 2004. aastal. Nüüd on talumaadele rajamisel kalatiigid, kus hakatakse tulevikus vähki ja kala kasvatama.
2003. aastal valmis ka uus veiste vabapidamislaut. Praegu peetakse Metsa Johani talus ligi 100 lihaveist, kõik on puhtatõulised herefordid. Talumaadel kasvatatakse hernest ja kaera, et teha sellest loomadele silo, osa ligi 300 ha-st kasutatavast maast on puiskarjamaa, osa rohumaa.
Edukas lihaveisekasvataja
Talu siseõuest kaugemal vabapidamislauda kõrval nosivad tarastatud karjamaal puhtatõulised lihaveised. Kunagi alustas Andrus Sepp 13 loomaga, nüüd on karjamaal hereforde üle saja.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko kiidab Metsa Johani talu peremeest kui väga aktiivset talumeest, kes algatas omal ajal Saaremaal nõuandeteenistuse ja samal ajal on aastatega aretanud puhtatõulise herefordide karja.
"Loomad on väga ilusad ja ka jõudluskontroll on korrektne. Kui Sepp alustas lihaveiste kasvatamisega, päästis ta palju Saaremaa karjasid neid kokku ostes, muidu oleks need lihtsalt lihatööstusesse sattunud," räägib Bulitko.
Hakkaja peremees on aastaid olnud Saaremaa taluliidu juhatuse esimees, samuti Kaarma valla volikogu esimees. Praegu on ta saarte jahimeeste seltsi juhatuse liige ja Laugi jahiseltsi esimees.
Taanlastele, norralastele ja rootslastele korraldab Sepp Saaremaal peamiselt sokujahti.
Küsimuse peale, mille üle peremees kõige enam rõõmustab, vastab aastaid kohtuuksi kulutanud Sepp, et parim on see, kui teda rahule jäetakse.
"Nii palju on määrustes ebaselgust, isegi põllumajandusmaa mõistet ei suuda ametnikud üheselt määrata ja määruseid tehes Euroopa Komisjoni otsuseid üheselt tõlgendada," kritiseerib aasta põllumehe kandidaat Sepp.
Ta arutleb, et loomulikult on ametnikel mugavam administreerida ja kontrollida lagedaid alasid kui tegelda mingisuguseid metsakarjamaid kasutavate põllumeestega.
"Andrus on ka hiidlasi palju aidanud, nii saime meiegi loomade karjatamisega puiskarjamaadel rohkem õigust ega pidanud saadud toetusi tagasi maksma," ütleb Hiiumaa taluliidu esimees Toomas Remmelkoor, kinnitades, et Sepa kohtuasi puudutas ligi 400 talunikku, kes said seeläbi õiguse, aga Sepp ise jäeti hammasrataste vahele.
"Sepp on üks tubli Saaremaa talunik, kes toodab nii liha kui loodusväärtusi, kuna kasvatab lihaveiseid puiskarjamaadel. Kahjuks on ta siiani saanud karistada just oma tubliduse eest," ütleb Riigikogu liige Aleksei Lotman.
