Seeder: oleme end Euroopas hästi kuuldavaks teinud

 (3)
Seeder: oleme end Euroopas hästi kuuldavaks teinud
Helir-Valdor SeederFoto: Sven Arbet, Maaleht

“On tõenäoline, et meie põllumeeste otsetoetuste tõus järgmisel eelarveperioodil on suurem komisjoni esialgu välja pakutud 58 protsendist, kuid peame Balti riikidega ühiselt jätkama liitlaste leidmist,” rõhutab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

“Läbirääkimised saavad aga täpsemaks minna siis, kui on selgunud Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi kogueelarve,” toob esile minister.

Helir-Valdor Seeder kinnitab, et Balti riigid on oma positsioonide selgitamiseks palju vaeva näinud. Eesti põllumajandusminister on kohtunud Euroopa Komisjoni (EK) põllumajandusvoliniku Dacian Ciolosega, lisaks korduvalt ka paljude ELi riikide põllumajandusministritega, Euroopa Parlamendi liikmete ning europarlamendi põllumajanduse ja maaelukomisjoni esimehe Di
Castroga.

Septembris kohtus Seeder Eestis oma Iiri­maa kolleegi Simon Coveneyga.

“Te otsite kvaliteeti ja see on õige tee. Ma usun, et Eesti teeb kindlasti edusamme, võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse pakkumisega,” sõnas Coveney poolteise kuu eest. Kohtumise olulisus seisneb selles, et just Iirimaa on ELi eesistuja 2013. aasta esimeses pooles ning nende kanda jäävad ÜPP reformi kokkulepped.

Viimati kohtus Seeder ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogu raames ka Itaalia põllumajandusministri Mario Catania ja Hispaania ministri Arias Canetega, et selgitada Eesti positsiooni otsetoetuste kiirema võrdsustamise vajaduse osas.

“Itaalia ja Hispaania kolleegid mõistavad Balti erisust, kuid nende lõplik otsus meie toetamise osas selgub koos Euroopa Liidu uue finantsraamistiku kokkulepetega,” toob esile Seeder.

“Aasta põllumehe” konverentsil avab põllumajandusminister Helir- Valdor Seeder ühise põllumajanduspoliitika reformi ja arenguid ELi ministrite nõukogus.

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kogueelarve on osa mitmeaastasest finantsraamistikust 2014−2020. Finantsraamistik kiidetakse heaks Euroopa Nõukogu ülemkogus ning vormistatakse ELi nõukogu otsusena. Samas peab Euroopa Parlament (EP) samuti finantsraamistiku heaks kiitma ja selleks on vajalik EP liikmete enamuse nõusolek.

Euroopa Komisjon on praegu aastateks 2014−2020 finantsraamistikus jaotatava summa suuruseks pakkunud 1033 miljardit eurot.

Konverentsil avab Seeder ka tausta, kuidas vaieldakse põllumajanduspoliitika üle Brüsselis. Nii on EK teinud ettepaneku maksta aastateks 2014−2020 täiendavaid otsetoetusi 891 mln eurot, EP põllumajanduskomisjoni ettepanek on 972 mln eurot.

Eesti viimane positsioon on saada vähemalt 90% keskmisest toetusest ja selleks kuluks 1461 mln eurot.

Peamine arutelu käib praegu siiski Balti riikide erisuse üle, mis tähendaks, et otsetoetuste kogusumma oleks 1247 mln eurot.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare