Seedri Puukool pakub põnevaid taimi


Seedri Puukool pakub põnevaid taimi
Elmar ZimmerFoto: Ingmar Muusikus

Elmar Zimmeri puukoolist Karksi vallast Pollist jõuab igal aastal müüki ligi 20 000 viljapuud ja 10 000 marjapõõsast, lisaks pakub peremees haruldasi söödavate viljadega põõsaid ja puid.

“Väga põnev on söödav kuslapuu, maitske marju!” kutsub aednik Elmar Zimmer külalised hinnalise Kaug-Ida põõsa juurde, kus ripuvad sinised mustikataolised pikergused marjad. “Need on esimesed viljad, mis Eestimaal valmivad, aga küpselt hakkavad nad kergelt varisema, nii et põõsa alla tuleks siis panna katteloor, et marjad kaotsi ei läheks.”

Zimmeri sõnul on neis palju vitamiine ja kasulikke aineid, aga moosi keeta Seedri talu peremees neist ei soovita: keetmisega lähevad paljud bioaktiivsed ained kaduma. “Minu hobiks on tuua oma aeda põnevaid ja vähetuntud söödavate viljadega taimi,” räägib mees, kes majandab puukoolis koos abikaasa Tiiuga.

Peremehe lemmik on põhjamaa kiivi

Teine peremehe lemmik on südajas aktiniidia. See liaan võib väänkasvuna laieneda mitme meetri kõrguseks ja südamekujulised lehed võtavad õitsemise ajal valgeid ning roosasid toone.

“Vili on aktiniidial nagu kiivil, roheline ja magus. Viljad on karusmarjataolised,” räägib peremees, lisades, et viljade saamiseks pannakse emas- ja isastaimed kõrvuti kasvama.

Elmar Zimmeri juttu võib uskuda, sest tegu on kogenud aednikuga, kes juba paarkümmend aastat on näinud oma aiandis ränka vaeva taimi istutades, pookides, silmastades ja hooldades. Aiandushariduse on Elmar Zimmer saanud omal ajal Mitšurini-nimelisest aiandusinstituudist Venemaal ja enne Seedri talu rajamist töötas ta aastaid Polli katsebaasis aiandusagronoomina.

Seotud lood:

“Viljapuid müün ma aastas 15 000–20 000, põhitoodanguks on õuna-, pirni- ja ploomipuud,” räägib peremees. Ostetakse ka maguskirsi ja hapukirsi istikuid. Hästi lähevad müügiks marjapõõsad.

Kultuurmustikate-jõhvikate vastu on samuti suur huvi, aga peremehe sõnul ei jõua ta nii paljude asjadega tegelda, sootaimi saab tema aiandist vähe.

Igal suuremal laadal pakub Elmar Zimmer koos abilistega ka ise istikuid. Osa taimi müüakse aiakaupluste kaudu ja osa otse aiandist.

“Esimesena tulevad ostma lätlased, sest seal algab kevad varem, suvel käivad ka Soome aiandushuvilised,” on peremees rahul, et tema puukool on juba rahvusvaheliselt tuntud.

Rahvas nõuab tarbetaimi

“Masu aianduses on läbi, nõudlus tarbetaimede järele tõuseb,” toob Seedri puukooli peremees esile.

Sel aastal osteti viljapuid ja -põõsaid juba kolmandiku võrra rohkem kui mõne aasta eest. Ilupuude ja -põõsaste läbimüük jäi aga samale tasemele. Ka rõõmustab Zimmer, et inimesed on hakanud üha rohkem eelistama importviljadele kodumaiseid puu- ja köögivilju.

“Tarbijad ei usalda enam lõuna poolt sisse toodud puuvilju, sest kvaliteedinõuded on küllalt karmid ja nii tuleb rohkem kemikaale peale kallata, et vili ilus välja näeks ja kaubanduses läbi lööks,” selgitab Zimmer.

Üha tõusvad toiduhinnad sunnivad inimesi ise endale söögipoolist kasvatama. “Kõige rohkem kasvatame ikka neid viljapuid ja -põõsaid, mida rahvas mäletab oma lapsepõlvest, sest neid nõutakse kõige rohkem,” loeb aednik üles kevadised müügihitid. Õunapuudest eelistatakse ‘Liivi kuldrenetti’.

“See on Eesti rahvuslik õun, lätlased ja leedulased ei tea ‘Kuldrenetist’ midagi. Hästi läheb ka ‘Valge klaar’. Lõunaeestlased eelistavad ‘Suisleppa’, põhjaeestlased aga ‘Sügis­joonikut’.”

Ploomisortidest lähevad kõige paremini ‘Ave’ ja ‘Emma Leppermann’, pirnidest ‘Pepi’. Nõutud on ka Polli teadlaste uuemad puuvilja- ja marjasordid. Sortiment on mitmekesine ja arvestab põhjamaa karme olusid.

Moes on perepuud

Elmar Zimmer on oma aiandis võtnud kasutusele moodsa kastmistehnoloogia. See on ELi programmi Waterbee (‘vesimesilane’) raames rahastatav projekt, kus kasutatakse kõige moodsamaid kastmissüsteeme, et iga taim saaks just talle vajaliku koguse niiskust.

“Meie puukool on Eestis ainulaadne selle poolest, et saame viia kõik pinnad niisutatavaks,” teatab Zimmer, kes on viie aastaga puukooli laiendanud enam kui poole võrra.

Uusi suuri õunaaedu on Seedri Puukooli istikutega rajatud umbes 20 ha, suuremaid tootmisaedu neli, üks neist Saaremaal. Madalakasvuliste istikutega moodsaid väiksemaid puuviljaaedu ei suuda peremees kokku arvatagi.

Loe veel

Viimastel aastatel on moodi läinud perepuud. Need on viljapuud, mille võrasse on poogitud teiste sortide oksad. Mitmesordiliste õuna-, pirni-, ploomi- ja maguskirsipuude kasvatamine puukoolis võtab kauem aega ja tööd ning seetõttu on need ka kallimad.

“Kui inimestel on võimalust ja huvi, võiks ühes ilusas aias olla kõik kultuurid, mida siin põhjamaal kasvatada annab,” rõhutab Elmar Zimmer, kelle puukool on Eesti üks liigirikkamaid.


Konkurss “Aasta põllumees”

Tänavusel “Aasta põllumehe” konkursil esindab aednikke Seedri Puukooli omanik Elmar Zimmer Viljandimaalt, kelle esitas konkursile Eesti Aiandusliit.

Statistika näitab, et seni on aasta põllumehe konkursi iga kolme aasta järel võitnud aianduse esindaja. Nii kuulutati 2003. aastal võitjaks roosi- ja kartulikasvataja Johannes Valk Harjumaalt Laheotsa talust. 2006 pälvis tiitli ASi Sagro juhataja, köögiviljakasvataja Kalle Reiter Harjumaalt ning 2009 köögivilja- ja seakasvataja Mart Timmi Võrumaalt Jaagumäe talust.


KANDIDAAT

Elmar Zimmer, OÜ Seedri Puukool

- Polli, Karksi vald, Viljandimaa

- Istikukasvatus. Viljapuid 15 000–20 000, marjapõõsaid 5000–10 000, ilupuid-põõsaid 3000–5000 tk aastas. Hekitaimed, vääntaimed,  vähelevinud puuvilja- ja marjakultuurid. Üle 300 nimetuse istikuid.

- 3 ha maad, kasvuhooneid ligi 2000 m2.

- 2 alalist palgatöötajat,  6 hooajatöölist.



KOMMENTAAR

OLAVY SÜLLA
Pärnumaa Talupidajate Nõuande­keskuse esimees

Elmar Zimmeril on üks paremaid puukoole Eestis ja tal endal väga põhjalikud teadmised aiandusest. Oma tegevuses on ta väga tubli ja järjekindel.

Olen aidanud Zimmeril teha taotlusi investeeringu­toetuse jaoks, ka oleme üheksa aastat teinud koostööd FADNi põllumajandusliku andmebaasi jaoks,
kus Zimmeri ettevõte on puukoolide testettevõte.

Oma tegevuses on Seedri Puukooli peremees laia haardega, traditsioonilistele istikutele lisaks on ta püüdnud Eestisse tuua ka eksootikat – müüb näiteks aprikoosi- ja virsikupuid.

Ka on ta rahva sekka viinud perepuud, nii et inimene ei peaks ostma neli õunapuud, vaid ühe, kuhu on poogitud neli oksa eri õunasortidega.
Sama on ta teinud ka pirnide ja kirssidega.

Seedri Puukooli omanik oskab hästi majandada, pangast liisinguid-laene juurde ei võta, vaid püüab ise toime tulla.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare