Kuus soovitas, et järelkasvuga tuleb tegeleda suuresti ettevõtete sees ja tihedas koostöös õppeasutustega, kes vastavaid spetsialiste välja koolitavad. Ta rõhutas ka, et tuleb kindlustada omanike ja juhatuste järelkasv.

Maa hind tõuseb

Teiseks väljakutseks pidas Kuus maa hinna märkimisväärset tõusu. Eesti toetuste põhine ja äriline rahavoog maapinna ha kohta kasvab märkimisväärselt 2014-2020. „On väga tõenäoline ühe peamise sisendi e. põllumajandusmaa hinna ja selle rendihinna märkimisväärne kasv (20-50%) järgneva seitsme aastaga,“ rääkis Kuus.

Globaalne hinnakonkurents

Kolmanda väljakutsena tõi Kuus välja vajaduse püsida globaalses hinnakonkurentsis.

Kuigi nõudlus põllumajandustoodete järele püsib kõrge, on hinnad sellest turusegmendis siiski väga heitlikud. Kuus soovitas hindade tulevikutasemete tabamiseks kasutada erinevaid infoallikaid ning omatoodangu hinnariske osaliselt maandada. „Pikaajaliselt on ikkagi oluline kulude ja tootmise efektiivsus,“ rõhutas ta.

Kohanemine uue MAK-iga

Uus maaelu arengukava (MAK) toob endaga esialgu kaasa toetuste alanemise teatud toetuse liikide osas, mille tõttu muutuvad nii toetuste struktuur kui ka jõujooned. See kõik toob kaasa lisaraskused ettevõtete rahavoogude juhtimisel, mille planeerimisega ja muutmisega tuleks alustada juba täna.

Kokkuvõtteks tõi Kuus välja, et tänapäeva põllumajanduses on oluline hästi juhtida oma ettevõtte tööjõuga seotud tegevusi, olla siin ise aktiivne ja ettevõtlik, teha koostööd koolidega. Oluline on ka oma maakasutuse osas omada kindlat plaani ja eelarvet pikaajalises perspektiivis, kindlustada ostude ja lepingutega oma tagalat. Tuleb ka püsida globaalses hinnakonkurentsis, seda jälgida erinevatest allikatest ning tegeleda aktiivselt riskide maandamisega. Ning kindlasti tuleks juba täna võtta uus MAK enda ettevõtte strateegilise planeerimise lahutamatuks osaks.