“Olin veel väike poiss, kui isa põgenes perega ühel ööl siit Pajumäe talust, kuna kartsime repressioone. Lõpuks jõudsime Saaremaale Leisi. Aastaid elasime mujal, aga niipea kui avanes võimalus, tulime vanemate põlistallu tagasi,” räägib Arvo Veidenberg. “See on südame sund, sa ei saa oma kodu jätta, ükskõik kui kaugele on sind kistud.”

Veidenberg nõudis esimeste seas Viljandimaal 1989. aastal oma kodutalu tagasi. Maa ja metsa erastamisel pidi ta võitlema nn tankistidega, kes hinna ülikõrgele kruvisid, aga Abja mulk ei jätnud jonni – ostis hüpoteegiga 300 ha maad.

Külmlauda maaletooja

Kuue poja isa asus jõuliselt talu taastama. Lagunenud talumaja renoveeriti, soetati kari, hakati maad harima, ehitati laudad, loodi meierei.

Praeguses Pajumäe talus haritakse rohkem kui 500 ha maad, kasutusse on ümberkaudu võetud 20 endise talu maad. Tegutsetakse mahetaluna, toodetakse loodust säästvalt, loomi peetakse vabapidamisel sügavallapanuga laudas, kust saadakse ka vajalik orgaaniline väetis. 80 lüpsilehma mahepiim jõuab laudast otse talumeiereisse, kus valmivad mahetooted.

“Varem oli piimakarja aastatoodang üle 9000 kg lehma kohta. Mahetootmisele üle minnes on enesestmõistetav, et piimatoodang langeb, aga saadakse täisväärtuslikku mahepiima. Mahetootja eesmärk polegi saada iga hinna eest suuri saake. Meie eesmärk on toota väärtusi – need on tervislik toit ja jätkusuutlik elukeskkond järeltulevatele põlvedele,“ räägib peremees.

Neid taluelu valdkondi on palju, kus Arvo Veidenberg esimene või esimeste seas, on teerajajana asja ette võtnud ja lõpule viinud.

1993. aastal rajas ta esimesena oma tallu vabapidamisega külmlauda, mis oli toona nii suur ime, et inimesed lausa voorisid seda uudistama. Ka teadlased tegid siin oma uurimistöid.

Külmlauda soovitas ehitada maaülikooli professor Jaan Miljan. Veidenberg käis asja uurimas Soomes ja USAs ning uudne ehitis pandi püsti. Nüüd on Eestimaa külmlautu täis.

Esimene embrüosiirdamine tehti samuti selle talu veisekarjas 1994.

Esimeste seas ehitas ta lauda juurde talumeierei ja hakkas ise kohupiima ning jogurteid valmistama. Ka mahetootmine on selles talus olnud teedrajava tähendusega. Praegu müüb ta ainsana Eestis mahetoorpiima Selveri kaupluseketis. Pajumäe talu peremees on TÜ Eesti Mahe ja Mulgi Piim asutajaliige.

Uue tehnoloogiate ning teadustulemuste rakendamine on sel mehel veres, kuna ta on põllumajandusteadlane. EPA agronoomia eriala 1963. aastal lõpetanud mees õppis geneetikat Moskva taimefüsioloogia instituudi aspirantuuris ja töötas aastaid Polli katsebaasis teadurina.

Poolsada toodet

Praegune Pajumäe talu on sertifitseeritud mahetootja ja -töötleja. Soe piim jõuab otse lüpsiplatsilt meiereisse, kus seda kuumutatakse 92 kraadini. Siis läheb piim hapendusse ja väljaõppinud tehnoloogid lisavad juuretise. Hiljem saadakse segamise käigus vanilli-, kakao- ja marja-kreemid, ka marja-, astelpaju- ja kamajogurtid, samuti soolased kohupiimad küüslaugu ja ürtidega ning miksiko (hapukoorelaadne piimatoode).

Talumeiereis valmib ligi 50 kohupiima- ja jogurtitoodet. Osa neist kannab Euroopa Liidu mahemärki. Müügikohti on üle Eesti 111.

“Turg on piimatooteid täis. Kui tahad turul tegutseda, tuleb lihtsalt toota paremini kui teised. Oleme selle poole püüdnud ja müük on pidevalt laienenud,” räägib Arvo Veidenberg.

Kuue poja isa

Arvo Veidenberg on talu ainuomanik ja kuue poja isal on valikut küll, kellele taluohjad üle anda.

Oma laste töid-tegemisi üles lugedes lööb isal silm särama. Kõige vanem poeg Eduard juhib Tartus ravimifirmat ja suviti toimetab Saaremaal.

Andres on õppinud Tartu ülikoolis geenitehnoloogiat ja hakkab doktoritööd tegema, Ingvar kaitses bakalaureusekraadi inglise filoloogias, Indrek lõpetab tänavu gümnaasiumi ja pesamuna Karl-Hendrik käib alles algkoolis.

Kõige tõenäosem noorperemehe kandidaat on aga 24aastane Viljar, kes äsja kaitses maaülikoolis põllumajandustootmise ja turustamise magistrikraadi. Teemaks oli mahe- ja tavapiima võrdlus juustutootmises.

“Tulevikus peaks meierei teise korruse välja ehitama, kus võiks hakata juustu tootma,” räägib Viljar.

Talude kestmise eest seisja

Teise korruse projekt on valmis ja ideaalis näeb Pajumäe pere klaasseinaga piimatöötlemise tsehhi, mille kõrval oleks koht ka turistidel, kes saaksid looduse ja loomade imetlemisele lisaks ka näha, kuidas piimast juustu tehakse.

Üks unistus on Pajumäe peremehel veel.

“Siia aeda, kus minu kadunud isal oli omal ajal kõige eeskujulikum puukool, tahan rajada talupargi. Tema hakkas samuti nullist peale. 1940. aastaks olid tal kõik võlad makstud ja siis võeti kõik käest,” räägib Arvo Veidenberg, kes on talupargi rajamiseks maa siledaks ajanud, muru külvanud ja arhitekti palganud.

Ometi ei seisa ta üksnes oma talu eest.

“Me oleme tõesti püüdnud, et Eestimaal talud kestaks, talu on ikkagi maakultuuri kandja, maakeskkonna looja ja hoidja, pereettevõte, kus säilib järjepidevus,” rõhutab Arvo Veidenberg talupidajate keskliidu missiooni.


Kandidaat Arvo Veidenberg

Pajumäe talu

- Viljandimaa, Abja vald.

Tunnustatud mahetootmine ja -töötlemine, 80 lüpsilehma aastalüpsiga 7000 kg lehma kohta, noorkari 75 looma.

- Maad haritakse üle 500 ha, omandis 304,8 ha. Kaer, talirukis, tritik, keskmine saagikus 3 t/ha.

- Aastas toodetakse üle 100 t jogurtit, 50 sorti kohupiima ja kohupiimakreemi, enamik mahetooted.

Talumeiereis kaasaegne tehnoloogia,

- 111 müügikohta, 9 töötajat.


KONKURSS AASTA PÕLLUMEES

Viljandimaa

- Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konkursi “Aasta põllumees“ kaudu oleme kümne aasta jooksul tutvustanud Maalehes kõige ettevõtlikumaid Viljandimaa põllumehi ja talupidajaid, kes on tõusnud konkursi nominentideks. Need on Anton Peek (Undi talu), Lea Puur (Õunapuu talu), Toivo Teng (Saimre talu), Elmar Zimmer (OÜ Seedri Puukool), Viktor Leis (Pilu talu), Riho Kala (Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppetalu), Lembit Soots (Leeli talu), Sander Kannel (Pihlama talu).

Tänavu esindab konkursil Viljandimaad Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg.


Jaan Miljan, maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi professor

Arvo Veidenberg on väga visa mees, niipea kui ta talu tagasi võttis, hakkas kohe tegutsema. Kui hakkasime 1990ndate algul külmlautu uurima, oli Veidenberg esimene, kes tuli asjaga kaasa ja julges ehitada esimese külmlauda noorkarjale. Toona peeti külmlautu Eestisse sobimatuks, aga Pajumäe talu peremees käis ka välismaal lautu uurimas ja nägi seal hoopis teistsugust talumajandamist.

Veidenberg on teinud metsandus- ja maaehitusinstituudiga tihedat koostööd, oleme talle nõu andnud ja projekteerinud hooneid, ka meierei koos veel valmimata juustukojaga. Minu meelest on Pajumäe talu peremees oma majandamisega õigel teel.