Teadlasest talupidaja rajas eduka perefirma
“Töökäsi maal jätkub, aga puudus on oskustega ja motiveeritud tööjõust,” räägib Jaan Kiisk, kes pakub oma töötajatele korralikku palka ja töötingimusi.
Aastatega on Tamsalu valda rajatud eeskujulik perefirma, kus poeg Jaanus töötab tegevjuhina, Madis juhatuse liikmena, tütar Kadi Lood on raamatupidaja ja väimees Tarmo juhib masinate hooldust ning remonti. Oskuslikult majandades on Jaan Kiisk koos poegadega Tamsalu piirkonna elu edendanud, harides mitu tuhat hektarit maid ja andes inimestele tööd.
Oma sõnul teeb ta kõike seda missioonitundest.
“Siin oli minu vanaisa talu, meie pere elab selles juba seitsmendat põlve. Alustasime tagastatud talumaast, mida oli 45 ha, ja hakkasime vähehaaval haritavat pinda laiendama. Olime siinkandis esimeste talutaastajate seas ning kui talu mõiste ära kadus, läksime osaühinguks,” teatab peremees.
Ta toob esile, et iga maaomanik peaks südamega hoidma ja harima esiisade maad, et lastel oleks koht, kus elu ja tegevust jätkata.
Teadlase täpsusega
Jaan Kiisk on põllumajandusteadlasena töötanud aastaid Simuna Katsejaama direktorina. Ta on teadlase täpsusega püüdnud ökonoomselt majandada ka oma lautades.
Vabapidamisega piimaveisefarm renoveeriti 2004. aastal kunagisest Põdrangu sovhoosi laudast. Nüüd lüpstakse seal 412 lüpsilehma Westfalia 2 x 12 paralleellüpsiplatsil.
2010. aastal ehitati uus kinnislehmade ja noorloomade laut 370 loomakohaga, kus eraldi hooneosad on vasikatele ja mullikatele.
Farmikompleksi juurde rajati ka silohoidla ja kuivati. Ehitiste maksumus oli 20 mln krooni ja selleks võeti pangalaenu.
“Perefirma on koondanud nüüdseks kogu karja Loksakülla ja piimatootmine on muutunud ökonoomsemaks, sest hoiame kulusid kokku logistika, tööjõu ja muu pealt, ka lauda ehitamine oli 2010. aastal odavam,” selgitab peremees.
Ta selgitab, et vasikad kasvavad vanuse ning söötmisgruppide kaupa ja grupid liiguvad laudas edasi, kuni jõuavad poegimis-
eani. Eraldi peetakse ka kinnisloomi. Söödaratsioon jõusööda ja siloga on arvestatud loomagruppide vajaduse järgi.
“Nii ökonoomselt rajatud noorkarjalauta pole mina varem näinud, võtan sellest kindlasti eeskuju,” tunnustab aasta põllumees 2011 Avo Samarüütel, kes žürii liikmena tutvus ka JK Otsa taluga.
Edukas raskuste kiuste
Ometi pole Otsa talul kogu aeg nii hästi läinud. Esialgu alustati teraviljakasvatusega, loomakasvatus võeti juurde hiljem. Maareformi käigus ostis Kiisk järelmaksuga Põdrangu farmikompleksi 86 lehmaga, nende järglastest ongi aretatud praegune kari aastalüpsiga 9300 kg lehma kohta.
Tasapisi laienes ka teraviljapind. Praeguseks on osa viljakasvatusest antud vanema poja Jaanuse firmale. JK Otsa talu majandada on piimakari ja 1700 ha maad, kus kasvatatakse teravilja ja rapsi.
Talu tänased põllumaad asuvad nitraaditundlikul alal, nii et neil põldudel tuleb arvestada suuremate keskkonnapiirangutega.
Põldudel vurab nüüdisaegne tehnika – Fendti ja John Deere’i traktorid ning Claasi kombainid.
“Olen juba loomult ühistegevuse poolt – teraviljakasvatajatena kuulume Kevilisse, sinna müüme ka teravilja. Piimatootjatena oleme E-Piima liikmed,” teatab Otsa talu juhataja.
“2006. aastal oli meil tõsine põud. Porkuni järv siin lähedal oli seitse kuud täiesti tilgatu. Kutsusime toonase põllumajandusministri siia, et tunnistada see Pandivere kõrgustiku piirkond ikalduse alaks, aga mitte mingisugust tuge me riigilt ei saanud,” meenutab Jaan Kiisk, kuidas toona neile öeldi, et tõstetakse riigipoolset tuge top-up’i ja see korvab ka nende puudujäägi. Aga ei korvanud: sel aastal sai JK Otsa Talu OÜ teravilja saagiks alla tonni hektarilt ja rapsi veelgi vähem, silo aga oma vajadustest ainult veerandi.
“Selleks et oma karja üldse ületalve pidada, ostsime heina kokku 50 km raadiuses, söödaks läks ka põhk, meie puudujääk oli 3,7 mln krooni, koos intressidega üle 5 miljoni.”
Ärge müüge oma maad!
Jaan Kiisk ei kannata ebaõiglust. Tema hinge ei mahu kuidagi see, miks Eesti põllumees peab kogu aeg ebavõrdses konkurentsis majandama ja seda justkui ei märgatagi.
Elu näinud mees hoiatab, et maid ei tohi müüa nii kergekäeliselt välismaalastele, ta peab seda meie põllumajanduspoliitika lühinägelikkuseks. “Eurotoetused meile on alamõõdulised, seetõttu ei jaksa me ise müügis maid osta. Viimane aeg on kehtestada moratoorium põllumaa ostmiseks neile, kes pole Eesti kodanikud, ning mis kehtiks veel kolm aastat pärast ELi toetuste võrdsustamist,” teeb ta ettepaneku.
Tema meelest tuleks ka pindalatoetused siduda uuesti tootmisega, et hõlptulu otsijaid, kes lihtsalt pindade niitmise eest eurotoetusi saavad, vähemaks jääks. Oma ettepanekud on Kiisk saatnud põllumajandusministrile.
“Ma tahan, et inimesed hakkaksid üha rohkem mõtlema sellele, mis saab tulevikus Eesti maast. Me ei taha ehitada siia Singapuri, seetõttu peame hakkama üldrahvalikult arutama selle üle, kui palju maast võime müüa välismaalastele ja kui palju peaks jääma eestlastele, et olla omanikud oma maal,” ütleb Jaan Kiisk.
KOMMENTAAR
Aire Tafenau
OÜ Põllumajanduskonsulent
AT juhataja ja konsulent
Olen aidanud Jaan Kiisal koostada Loksaküla lauda projekti, millele taotleti toetusi. Samuti olen tal aidanud koostada bioenergia projekti, kus viljasorteeri jäätmeid hakatakse kateldes põletama, et saada laudas sooja vett. Kõik koostatud projektid on tal edukalt käivitunud.
Jaan Kiisk on väga energiline ja ettevõtlik mees, kes teab täpselt, mida ta tahab ja milline tulemus peab ühest projektist välja tulema, seetõttu on temaga hea koostööd teha. Kiisk on aldis uuendustele ja tahab alati teha ettepanekuid, kuidas saaks midagi paremini teha. Aastad pole tema energiat kahandanud.
Jaan Kiisk on varmas, et sõna sekka öelda – nii seaduste kui poliitika suhtes. Ja tema ettepanekud on alati väga asjalikud.
KANDIDAAT
JAAN KIISK
JK Otsa Talu OÜ
- Tamsalu vald, Lääne-Virumaa.
- 412 lüpsilehma aastalüpsiga 9300 kg lehma kohta, noorkari 460 pead.
- Maaharimine 2000 ha-l, sellest omandis 226 ha.
- Teraviljatoodang 4200 t, raps 900 t.
- Perefirma, 27 töötajat.
- 2010. a ehitatud farmikompleks lautade, silohoidla ja kuivatitega. Kaasaegne tehnoloogia põldudel. Keskkonnasäästlik majandamine.
“Aasta põllumees”
- Konkursi “Aasta põllumees 2012” žürii on oma ringkäigud tänavuste nominentide juurde teinud – suve jooksul külastati 9 maakonna põllumajandusettevõtteid. Žürii liikmed on Are Selge (Eesti Maaülikool), Kalvi Kõva (Riigikogu), Silja Lättemäe ja Aivar Viidik (Maaleht), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Raul Rosenberg (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Andres Luus (Põllumajandusministeerium), Jaan Sõrra (Eesti Põllumeeste Keskliit), Ivo Eenpalu (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Kalle Reiter (Aiandusliit), Avo Sama-
rüütel (aasta põllumees 2011). Žürii ringsõitudel osales ka konkursi peatoetaja Nordea Panga esindaja Silver Kuus.
Võitja selgub “Aasta põllumehe” konverentsil, mis toimub 6. novembril Riigikogu konverentsisaalis.
