Tiina Linnainmaa: Soome trumbiks on ühistegevus

 (5)
Tiina Linnainmaa: Soome trumbiks on ühistegevus
Soome ühistute liidu Pellervo ase­president Tiina Linnainmaa talitab iga päev oma kodutalus 65pealise piimakarja juures. Foto: erakogu

Soome ühistute liidu Pellervo asepresident Tiina Linnainmaa kinnitab, et meie põhjanaabritest põllumehed on vägagi altid koostööd tegema, sest ühistegevus on Soomes arvestatav jõud.

Palun rääkige, millega Pellervo tegeleb?

Pellervo kui ühistute liit on katusorganisatsiooniks paljudele Soome ühistulistele ettevõtetele. Meie mõjukamad ja suuremad liikmed ongi põllumajandusühistud. Pellervosse kuuluvad suured piimaühistud, loomakasvatuse ja tõuaretuse ühistud, lihaühistud. Siia kuuluvad ka ühistulised pangad ja kindlustusseltsid. Viimasel ajal sünnivadki uued ühistud väiksemate ettevõtjate initsiatiivil ka sellistes valdkondades nagu kultuur, tervis, energia.

Praegu arutatakse Soome valitsuses ühistute seaduse üle, seadus peaks valmima mõne kuu pärast. Pellervo on korraldanud oma liikmetele ja töötajatele koolitusi, et põhjalikult tunda seadusandluse aluseid. Meie organisatsioon annab välja ka mitut ajakirja: Maatilan Pellervo on mõeldud farmeritele ja metsaomanikele, Kodin Pellervo on aga kogupereväljaanne. Eraldi ajakiri on ka ühistulistele ettevõtjatele.

Kui tähtis on Soome farmeritele ühistöö?

Ühisöö on neile parim viis saada oma toodetud toidu eest head hinda. Isegi kui ettevõtja ei ole mõne ühistu liige, on ta omanikuna vägagi huvitatud sellest, mis toimub turul ja kui edukas on tema firma. See on üks põhjusi, miks ollakse koostööst huvitatud. Raha tuleb ju turgudelt tagasi otse omanikule, samuti farmeritele.

Meie eesmärk on edendada ühistulist liikumist ning aidata kaasa sellele, et inimesed saavutaksid koostööd tehes edu. Ühistöö on meie farmeritele parim, see on meie trump. Pakume põllumeestele õigusabi teenuseid, korraldame koolitusi, seminare, avaldame publikatsioone, uurimis-
töid.

Meil on head kontaktid Soome valitsusega, samuti mitme rahvusvahelise organisatsiooniga nagu COGECA ja WFO (World Farmers Organisation). WFO on uus maailma farmerite organisatsioon, kuhu kuuluvad ka ühistud.

Mida arvate Eesti põllumajandusest?

Eestis on farmid suuremad ja põllumajandusmaa parem. Teil on palju võimalusi toota väga häid põllumajandustooteid.

Samas pole eestlased eriti valmis koostööks. Teil ei ole nii palju ühistulisi ettevõtteid kui Soomes. Ka pole eriti palju selliseid põllumajandusfirmasid, mis oleksid teie omandis. Eesti toiduainetööstuses puudub väga tuntud Eesti bränd, mis tooks rohkem raha turgudelt.

Teisalt – olete iseseisev riik olnud vaid paarkümmend aastat, siiski olete jõudnud väga kõrgele tasemele ja võtnud maamajanduses kasutusele palju uusi moodsaid tehnoloogiaid. Ja alati peab meeles pidama, et nii nagu Soome on ka Eesti väga suure toiduturu – Venemaa turu kõrval. Selline asend annab väga häid võimalusi ja me peame seda ära kasutama.

Mida arvate uuest Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikast (ÜPP) aastateks 2014−2020?

Me tegeleme põllumajandusega kogu Euroopas ja ÜPP annab meile selleks vahendid. Vajame piisavat eelarvet põllumajanduse jaoks, seetõttu olen ma pahane, et seda ELi eelarvet püütakse kärpida.

Praegu räägitakse väga palju ka rohestamisest. Rohestamine ei ole parim vastus klimaatilistele muutustele, sest tulevikus me vajame üha rohkem toitu. Seetõttu on meil toidutootmiseks vaja kõiki põlde, mitte siilutada neid rohealade jaoks.

Samuti pole vahendid rohestamiseks head Soome jaoks, nii oleks farmeril tarvis külvivahelduseks kolm põldu farmi kohta. Pealegi ei ole me veel näinud täielikku loetelu, kus, kuidas ja mismoodi peab farmer rohestama.

Palun kirjeldage Soome praegust põllumajandust.

Meie farmid muutuvad üha suuremaks, nii loomade kui pindade poolest. Kõik need, kes tahavad tootmist jätkata, peavad suurenema. Väiksemad farmerid on kas oma tegevust lõpetamas või plaanivad lõpetada lähiaastate jooksul.

Samas on metsal meie maapiirkondades väga suur roll, me toodame puitu, paberit ja bioenergiat. Püüame leida uusi innovaatilisi lahendusi, kuidas kasutada metsa ja saada paremat hinda puidu eest.

Praegu räägitakse Soomes väga palju kohaliku toidu tähtsusest ja see annab rohkesti uusi võimalusi farmeritele. Aga kõik sõltub rahast ja praegu on meil tootjahinnad väga madalad, sest jaekaubandus võtab suure osa toiduainete hinnast endale. Püüame leida Soomes sellistele probleemidele lahendusi.

Loe veel

Millised on Soome kogemused, millest meie – eestlased − võiks eeskuju võtta?

Te peaksite enam tegema ühistööd ning ühistegevuse abil hoidma turud ja turuhinnad enda kätes.

Millega tegelete oma kodutalus?

Olen Lõuna-Soomes Hämeenkyrös piimatootja. Minu kodutalu asub umbes
200 km kaugusel Helsingist loode suunas. Meil on 65pealine piimakari ja umbes sama palju on ka noorloomi. Nii et kogu kari on veidi üle saja looma.

Oma lehmi lüpsame Lely robotiga ja see robot on uusim masin meie farmis. Maad on 77 ha, enamik on rohumaad, samuti kasvatame kaera ja otra. Talul on ka 50 ha metsa. Nii et oleme väga tüüpiline Soome perefarm – töötame koos abikaasa Ristoga.

Suvisel ajal on meil talus abiks praktikandid, samuti löövad talutöödes kaasa meie lapsed. Lapsi on neli − vanim õpib ülikoolis, järgmine on Soome sõjaväes ja kaks nooremat on veel kodus



KONVERENTSI "AASATA PÕLLUMEES 2012" VÄLISKÜLALINE

Tiina Linnainmaa

- Soome ühistute liidu Pellervo asepresident.

- Soome põllumajandustootjate ja metsaomanike keskorganisatsiooni MTK juhatuse esimehe asetäitja.

- Talupidaja ja piimakarjakasvataja peretalus Lõuna-Soomes.

- Piimandusühistu Länsi-Maito juhatuse liige, samuti metsaühistu Metsäliitto, tõuaretusühistu Faba, lihaühistu LSO jmt ühistute liige.

- Konverentsil esineb ta ettekandega “Soome põllumeeste ja ühistute ootused ja vajadused ühisele põllumajanduspoliitikale”.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare