Tõnu Post on parim piimakarjakasvataja

 (1)
Tõnu Post on parim piimakarjakasvataja
Kõljala ja Pihtla mail majandav Tõnu Post püüab tegutseda nii, et ümbruskonnas oleks inimestel tööd ja nad tahaksid kodukanti elama jääda.Foto: Sven Arbet

Saaremaa põllumees Tõnu Post tõstis nii punase kui ka holsteini karja aastalüpsi ligi 11 000 kg-ni, pälvides Maaelu Edendamise Sihtasutuselt aasta parima piimakarja­kasvataja tiitli.


Viimase aja suurim üllataja põllumajanduses on Tõnu Post, kelle juhitav Kõljala osaühing annab majandusnäitajate poolest mandrimeestele silmad ette.

Haeska farm, kus kolmveerand on punane kari, on paari aastaga tõusnud piimakarja väljalüpsiga vabariigi tippu. 520pealise piimakarja suurim aastalüps on olnud 10 800 kg lehma kohta ja jõudluskontrolli keskuse edetabelis on jõutud esikolmikusse. Kunagi varem pole Saaremaa karjakasvatajad nii kõrgeid tulemusi saavutanud.

Postil oli julgust osta ära ka raskustesse sattunud Valjala põllumajandusühistu. Kõljala ja Valjala ühistu maad ja tootmist ühendades on Tõnu Post tõusnud Saaremaa suurimaks põllumajandustootjaks. Tema viimase aja tegevust tunnustati Saaremaa aasta ettevõtja tiitliga.

Tõnu Posti kodutalu on Pihtla vallas. Pihtla mail kunagises sovhoosis alustas ta oma töömeheteed, taskus EPA veterinaari diplom. Kui sovhoosid lagunesid, rajas Post koos teiste sovhoosi töötajatega senise majandi asemele Kõljala põllumajandusliku osaühingu, mida on saarlasliku visadusega aastakümneid juhtinud.

Punase karja kõrge väljalüps

Haeska moodne farmikompleks laiub mitmel hektaril. Siia on ehitatud uus vabapidamislaut ja lüpsiplatsiga laudaosa rekonstrueeritud vana farmi baasil. Juba 1950. aastal ehitati siia esimene laut, praegune on sama koha peal kolmas farm, mis ehitati 2005. aastal.

“Meie käes seisis hoone kaua tühjana, siis leidsime, et see sobib väga hästi vabapidamislaudaks – tegime konstruktsiooni pikemaks, laiemaks ja saimegi kõik oma loomad ühte kohta,” räägib Post.

Laudas on 2 × 20 paralleel­lüpsiplats Westfalia, kus lüpstakse lehmi kolm korda päevas. “Nüüd tuleb 10–15 protsenti piima juurde nii, et me seda ei märkagi, möödunud aastal saime 10 834 kg lehma kohta,” muheleb põllumees, lisades, et lehmad on kolmekordse lüpsiga rahul.

“Ega punane lehm ole viletsam, ta annab ka korralikult piima, kui söödavarumine on heal järjel ja sööt tuleb hästi kätte,” teab loomaarsti haridusega juht, kes paneb suurt rõhku mitmekesisele söödale ja hoiab silma peal nii loomade tervisel kui ka tõu­aretusel.

“Meil on ülekaalus eesti punane kari, kuid aretuses oleme kasutanud viimastel aastatel ka punasekirjut holsteini, et rohkem suurust saada,” selgitab Post. Piim müüakse Saaremaa piimakombinaadile, mis kuulub ühistulise ettevõttena oma tootjatele.

Saaremaal on kõrgeid tulemusi saada tunduvalt raskem, sest siinsete maade boniteet on kehvem kui mandril. Ka loomadele väärt silo valmistamiseks tuleb teha tunduvalt rohkem tööd, sest kesisema rohukasvu tõttu tuleb siin kasutada rohkem maid kui mandril. Kõljala ühistus kasvatatakse teravilja ja rapsi umbes 500 hektaril ja enamik viljast läheb oma karja toitmiseks.

“Viljamüügiga ma väga ei pinguta, kasvatan seda peamiselt söödaviljana loomadele, sest kari tahab toitmist. Ometi oleme ka vilja müünud nii palju, et pole häbi poest leiba-saia osta,” ütleb põllumees.

Edu tuleb oskusliku tööga

Tõnu Post selgitab, et ühe ettevõtte arendamine-laiendamine on väga pikaajaline töö. Tuleb ära kasutada kõik võimalused, mõistlikult tegutseda ja pikalt tegevusi ette planeerida.

Kõljala POÜ on täielikult Eesti kapitalil, omanikke on paarkümmend. Kui avanes võimalus osta majanduslikes raskustes Valjala osaühing, ei kõheldud Kõljalas pikalt ja tehti tehing ära. Nüüd on ühendatud põllumajandusettevõttes Kõljala uus lüpsiplatsiga farm ja Valjala robotlaut, piimalehmi kokku üle 800 ja maid 2500 ha.

“Varem ei saanud ma lubada endale võimsamaid masinaid, tehnikat, suuremate pindadega on aga suuremad investeeringud tehnikale põhjendatud,” selgitab mees. Sel aastal soetatigi uus silokombain, millel on ühendatud rohumaadel piisavalt tööd. Ka teraviljatehnoloogia uuendamine on suurematel pindadel majanduslikult põhjendatud.

“Juba Panso ütles, et vaja on üks protsent andekust ja 99 protsenti tööd,” teatab Saaremaa parim ettevõtja, milles seisneb tema edu saladus. Kõik tööd tuleb korralikult planeerida, teha ära õigel ajal ja tööpäevad on enamasti pikemad kui kaheksa tundi.

Loe veel

Põlisel Saaremaa mehel on peale juhiomaduste ja töökuse ka tubli annus missioonitunnet, et oma kodukandi elu edendada. Ta on olnud mitu koosseisu Pihtla valla volikogu esimees, praegu on volikogu liige. Postide pere on üles kasvatanud kolm last, äsja maaülikooli lõpetanud tütar Piibe on juba agronoomina isa firmas ametis.

Tõnu Post on Pihtla vallas suurim tööandja, andes alalist tööd ligi 30 inimesele. Põhimõtteliselt ei taha ta Haeska farmi lüpsiroboteid muretseda, sest siis jääks töökäsi ettevõttes vähemaks ja kodukandi inimesed tööta.

“Püüan tegutseda nii, et mul oleks tööd pakkuda ja inimestel oleks võimalik siiakanti elama jääda. Mina ei taha majandada nii, et peale minu ja lehmade ei ela siin enam ühtki inimest, kuna kõik on mujale tööle läinud,” ütleb põllumees.

Eile tähistas Saaremaa põllumeeste liidu esimees Tõnu Post oma 50. sünnipäeva. Õnnitlused ka Maalehe poolt.


KANDIDAAT

TÕNU POST

Kõljala Põllu­majanduslik OÜ

- Pihtla vald, Saaremaa.

- Piimakarjakasvatus.

- 521 lüpsilehma aastalüpsiga 10 834 kg lehma kohta ja noorkari.

- Eesti punane kari 75%, holstein 25%.

- Maad haritakse 1500 ha, sellest omandis 400 ha.

- Teraviljakasvatus ligi 500 ha-l.

- Teraviljasaak: rukis 3,5 t/ha, talinisu 4,8 t/ha, oder 3,8 t/ha.

- Palgatöötajaid 27.

- Rekonstrueeritud lüpsilaut, nüüdisaegne tehnoloogia.



Konkurss

“Aasta põllumees”

- Traditsiooniliselt osalevad saarlased igal aastal konkursil “Aasta põllumees”.

- Valitakse ka Saaremaa aasta põllumeest. Ka tänavusel konkursil osalev piimakarjakasvataja Tõnu Post on pälvinud Saaremaa aasta põllumehe tiitli.

- Varasematel aastatel on olnud konkursi nominendid Saaremaalt piimatootjad Raimond Ellik, Toomas ja Indrek Haamer, Väino Tarkmeel, Liilia Eensaar ja Ülar Tänak.

- Konkursist on osa võtnud ka jaanalinnukasvataja Elmet Erik ning lihaveisekasvatajad Lea ja Andrus Sepp.

- Maakarjakasvatajaid on esindanud Liia Sooäär ja Urmas Lehtsalu, lamba­kasvatajaid Koit Kull Saaremaa Ökokülast.



KOMMENTAAR

TÕNU PÕLLUÄÄR

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Tõnu Post on väga tasakaalukas ja sihikindel põllumees, kes oma tegevuses mõtleb mitu sammu ette ning teab alati, millist tulemust oodata.

Eelmisel aastal lüpsis Kõljala eesti punast tõugu (EPK) kari 10 711 kg ja eesti holsteini tõugu kari 11 424 kg – need on rekordtulemused. Üle kümne tonni lüpsvaid ja väga suuri punaseid karju Eestis eriti palju polegi.

Tõnu Post on iga aastaga tulemusi parandanud ja praegu on ta kari möödunud aasta toodangut üle trumpamas. Et tulemusi saavutada, selleks on vaja olla sada protsenti pühendunud – selline Post ongi.

Meil on väga hea koostöö, kuid nõustada teda väga vaja pole, sest Tõnu teab, mida tahab. Ta tahab parimat geneetilist materjali ja seda me püüame talle ka pakkuda.
osakonna­juhataja

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare