Mees tunnistab, et temale meeldib rukist kasvatada. "Juba siis, kui olin kooli ajal Järvamaal kodukolhoosis Kalevipoeg praktikal, pandi mind rukkikasvatuse eest vastutama," ütleb ta.

Viljandimaal Kalju kolhoosis, kuhu Nurmsalu pärast Olustvere tehnikumi lõpetamist tööle läks, oli peaagronoomiks Eesti NSV teeneline agronoom Reinu Kuum. "Võtsin tema teadmised ja oskused jüle," ütleb ta. "Juba majandi ajal tuli meil rukkikasvatus hästi välja. See on hingelähedane ka - igapäevast leiba vajab ju igaüks."

Praegu kasvatab Nurmsalu peamiselt hübriidrukist. Tema sõnul on nende saak tavasortidest poole kõrgem. Ka viljelusvõistluse võidud on ta korjanud hübriidrukkiga 'Agronom' - saanud kaks aastat tulukuse arvestuses parima tulemuse, saagiga aga olnud  2011. aastal esimene ja mullu kolmas.

Rukkikasvatuse üks nippe on alustada koristamist varem. Kuivatamine võtab küll kauem aega, aga toiduviljale ei tohigi käredat kuumust anda. Kui rukis aga vihmade kätte jääb, läheb ta peas kasvama ja sealt enam korralikku leivavilja ei tule. 

Nurmsalu väidab, et kui suudad korraliku vilja kasvatada, on  sellele alati ostjaid. Rukist aitab realiseerida ka Oilseeds Agro emafirma Oliseeds Trade. 

"Sel nädalal peamegi rukist külvama hakkama," ütleb Nurmsalu. "Hea saagi saab, kui 10. septembriks on rukis maas."

Sel sügisel läheb rukis 300 hektarile. Ja seekord mitte ainult hübriidid, vaid ka Jõgeva aretatud 'Elvi'. "Eesti sort peab ehk talvele paremini vastu."

Põllud olid rapsiga välja kurnatud

Viljakasvatusfirma Oilseeds Agro OÜ koosneb neljast taimekasvatusettevõttest: Savikoti Agro OÜ Viljandimaal, Oilseeds Agro Vigala Raplamaal, Oilseeds Agro Linnamäe ning Variku PÜ Läänemaal. 

Ühendfirma sai alguse sellest, et nimetatud põllumajandusettevõtted sattusid raskesse seisu. Osadel neist jäi üles ka võlg viljakaubandusega tegelevale firmale Oilseeds Trade. Savikotis ja Vigalas kuulutati välja pankrot,  Varikul panid endised omanikud maa ja vara müüki. Oilseeds Trade AS moodustas neist 2008. aastal taimekasvatusfirma Oilseeds Agro.

Kui Urmas Nurmsalu 2009. aastal  firma agronoomikonkursile läks, küsiti pärast lühikest vestlust: "Kas sa juhatajaks ei taha hakata?" - "Tahan küll!" vastas ta ja nii oli asi otsustatud.

Aega kevadeni kasutas ta tutvumiseks inimeste, masinate ja maadega. Põllukaardid ja mullaproovid loomulikult, ent Nurmsalu tahtis rohkem teada.

"Lugesin läbi Mihkel Aitsami kirjutatud Vigala ajaloo. Sealt sain teada, et juba 1800. - 1840. aastani oli Vigala parun Üxküllide käes ja koos Märjamaaga Eesti nisuait," räägib ta.

Sealsed rasked savimaad sobivad nisukasvatuseks ka praegu. Sama kehtib Savikoti Agro kohta. Läänemaal Varikul on liivased ja turbased mullad, Linnamäel õhukesed paepealsed - sinna on mõttekam külvata otra või kaera.

"Kui alustasin, olid saaginumbrid ühed ja kahed," meenutab ta hektarisaake. Tehnika oli vana, Savikotis oli mitu aastat järjest rapsi külvatud ning haigused - eelkõige nuuter - levisid üha rohkem. 

Nii oli rukkikasvatus ka sundkäik, et rapsihaiguste ahel katkestada. Tagantjärele on Nurmsalu rahul, et tal oli julgust nii palju rukist panna. See kasvas hästi ja aitas mulda tervendada. 

Ta seadis sisse külvikorrad, tõhustas taimekaitset ning hakkas talvel, kui aega rohkem käes, saaginumbreid analüüsima. Praeguseks  on Oilseeds Agro kõikide ettevõtete keskmine saak kokku kasvanud 4,7 tonnini hektarilt. 

See mees, kes külvab, ka koristab

Ettevõtte käsutuses on praegu kolm uut New Hollandi kombaini, seitse traktorit, kolm taimekaitsepritsi ja kaks külvikut. Enamik neist on Amazone omad, mida vahendab samuti Oilseeds Grupi alla kuuluv tehnikafirma Jatiina OÜ.

"Head masinad on saagi alus," ütleb Urmas Nurmsalu. "Amazone masinad on heast metallist, töökindlad ega ole väga keerulised." 

Ühed ja samad töömehed käivad nendele usaldatud masinatega ühest üksusest teise ja teevad kõikides vajalikud tööd ära. Õnneks lubab seda põldude eripära. "Kevadtööd algavad esimesena Savikotis, nädala pärast Vigalas, siis Läänemaal," selgitab ettevõtte juhataja.

Ehkki meestel on magamisvõimalus nii Savikoti Agros kui Vigalas,  24tunniseid tööpäevi siiski ei tehta. "Öötööd pole põllul mõtet teha, siis on inimesed liiga väsinud," ütleb Nurmsalu. "Ja enamik masinapurunemisi juhtub ka ikka öösel pimedas!"

Praegu on need mehed, kes töötavad kevadel külvikutega, sügisel kombaini peal. Siis näevad nad ise põllul ära, mis nad teinud on. Kui on hästi külvatud, on ka hea koristada.

Kuigi 30 aastat põllumees olnud Nurmsalu tahaks parema meelega ise põllul mütata ja oskab kõikide masinatega töötada, kulub tema aeg peamiselt ühest ettevõttest teise sõites. Neid kõiki võiks ju juhtida ka arvuti teel, aga seda ei pea mees õigeks. Õigemad otsused ja parem tulemus tuleb ikka kohapeal käies ja töömeestega aru pidades.

Oma kogemused on ta võtnud kokku koostöös Saku teadlastega kirjutatud artiklites, mida on avaldanud ajakiri Maamajandus. Ka Powerpointi esitluste tegemine pole põllu- ja masinamehele mingi probleem, sest teda on kutsutud esinema nii oma firma õppepäevadele, viljelusvõistluse seminaridele kui mujalegi.

Aga kõige paremini tunneb ta end oma ilusas lillerohkes kodus, mille nad on koos abikaasa Anu ning lastega rajanud Vastemõisa küla servale mäenõlvale. "See on mul nagu paradiis," kiidab ta.


MARGUS AMEERIKAS
viljelusvõistluse korraldaja, Baltic Agro ASi arendusdirektor

Urmas Nurmsalu agronoomikarjäär on praeguses Eestis väga ebatüüpiline. Esmalt riigiametnik-inspektor, siis müügimees erinevates firmades, ka Baltic Agros, ja alles pärast seda tegelik töödekorraldaja põllul.
Selline kombinatsioon on kasuks tulnud, kui vaadata paari viimase aasta viljelusvõistluse tulemusi. Eesti ühtede parimate rukkipõldudega näitas Urmas, et hea teoreetilise pagasi eelmistest töökohtadest saab põldudel muuta reaalseks kõrgeks saagiks ja rahaks.


KANDIDAAT
Urmas Nurmsalu

Oilseeds Agro OÜ

- Neli üksust: Savikoti Agro OÜ, OA Linnamäe, OA Vigala, Variku Põld PÜ.
- Maakasutus kokku 3300 ha põllumaad.
- Teravilja-, rapsi- ja seemnekasvatus.
- Viljelusvõistluse võidud rukkiga 2011. ja 2012. aastal.
- Kaasaegne põllutehnika.
- Palgatööjõud kokku 12 inimest.


Konkurss
“Aasta põllumees”

- Tiitlipretendendiks on igal aastal esitatud mitu viljakasvatajat.
- Mullu oli konkursil viljakasvatajaid kolm, tänavu umbes sama palju.
- Palju on olnud ka neid, kelle ettevõttes on viljakasvatus loomakasvatuse kõrval teiseks oluliseks tootmisharuks.
- Puhtalt viljakasvatajatest on tiitli võitnud Jaak Läänemets 2002., Mati Nurm 2008. ja Madis Ajaots 2010. aastal.
- Tugevaid viljakasvatajaid on ka teiste tiitlivõitjate seas, näiteks Aavo Mölder, Andres Härm, Ermo Sepp, Mart Timmi, Avo Samarüütel, Endel Härm jt.