“Nüüd on mul kodu ja töö koos, mulle meeldib see eluviis, sest olen saanud hoopis rohkem ka lastele pühenduda,” räägib hakkaja perenaine.

Laste kõrvalt magistriks

Jane ja Elmar Mättik on aastatega rajanud Rookülla oma talu, kus nad on FIEd ja talutööd-tegemised omavahel ära jaganud. Peremehe põhitegevus on tera­viljakasvatus ja rohusöötade tootmine. Perenaise hooleks on üle saja lihaveise – kõik tõupuhtad aberdiin angused, lisaks peetakse oma lustiks nelja hobust.

Jane Mättik on Rookülas üles kasvanud, tema lapsepõlvekodu on praegusest talukohast vaid mõnesaja meetri kaugusel. Pärast Alavere põhikooli lõpetamist õppis Jane Kehra keskkoolis, seejärel tudeeris aasta Tallinna Pedagoogikaülikoolis, õppides kehakultuuri. Siis abiellus ja jäi aastateks lastega koju. Kuusiku talu, kus nad elavad, on abikaasa Elmari kodu.

Selle kunagise tööliste elamu ostsid Elmari vanemad 1983, hiljem erastati juurde maid. Nüüd on see renoveeritud hubaseks kahepereelamuks, elatakse kõrvuti Elmari venna perega. Siinsamas lähedal on ka masinakuur ja viljakuivati, kaugemal karjamaal nosivad loomad rohumaadel.

“Õppisin aasta Säreveres hobusekasvatust ja sain sealt kutsehariduse ning põllumajandustootja kolmanda kategooria,” räägib Jane. Sellele järgnes maaülikooli bakalaureuseõpe põllumajandusettevõtte majandamise alal. Praegu on Jane magistrant.

“Olen olnud 15 aastat kodus ja kasvatanud kolme last. Laste kõrvalt läksingi õppima ja alustasin 2008. aastal ka oma ettevõtlusega,” selgitab Jane Mättik.

Mättikute vanim poeg, 18aastane Kaarel õpib Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis põllumajanduse eriala teisel kursusel. Vanemate sõnul on ta suurim abiline talutöödes. 14aastane Anett ja 10aastane Mattias käivad Alavere koolis.

“Nüüd sõidan juba teist aastat Tartu vahet, sest magistrantuuris on päevaõpe. Tahan magistrikraadi kätte saada, pingutan, et saada uusi teadmisi ja laiendada silmaringi,” kinnitab söakas pereema, kel jagub sihikindlust igapäevatööde kõrval ka teaduskraadi omandada.

Magistritöö teema on kultuurrohumaade ja püsirohumaade võrdlev uuring. “Teen võrdlevaid katseid, kui palju võtavad lihaveised kaalus juurde looduslikel rohumaadel, kui palju rajatud rohumaadel ja kui palju erineb seetõttu nende kaaluiive,” selgitab Kuusiku talu perenaine.

Valis lihaveised

Kuusiku talu alustas omal ajal T-25 traktoriga, kasvatati natuke teravilja, lisaks oli kartulimaa, Elmari ema pidas ka piimakarja. Elmar hakkas FIEna tegutsema 2001. aastal, Jane alustas FIEna 2008.

Nüüd on taluõu uusimat tehnikat täis. Investeeringutoetustega on soetatud traktor Case, lisaks kaasaegne söödatootmistehnoloogia ja loomakasvatuseks vajalik inventar – kogumisaiad, kaal, puur.

Mättikud, kes on kokku ostnud umbes 100 ha ümberkaudseid maid, leidsid, et osa rohumaid on nii madala boniteediga, et neid ei tasu vilja alla panna. Nii toodigi tallu esimesed aberdiin-angused. 2009. aastal taotles Jane noortaluniku toetust ja soetas veel 35 aberdiini. Nüüd ongi lihaveisekari perenaise hoole all ja kujunenud tema põhitööks.

Kuigi ta ei kartnud lihaveistega alustada, on tulnud ise väga palju juurde õppida ja teistelt kasvatajatelt teadmisi omandada. Praegu on Jane Mättik Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsis juhatuse liige.

Lihaveisekasvatus on Jane sõnul kehvadel maadel hoopis tulusam kui teraviljakasvatus, selliseid rohumaid on kasulikum väärindada läbi lihaveiste.

“Mul on iga loom arvel, olen väga kohusetundlik ja püüan oma veiseid hooldada nii, et nad kestaks karjas kaua,” teatab Jane, kes pühendunud lihaveisekasvatajana kinnitab, et lihaveistega on tööd palju, alates poegimistest ja söötmisest kuni müügitööni välja.

Mättik müüb nii sugupulle kui lehmikuid peamiselt Eestisse, aga müügiks on läinud tõuloomi ka Lätti ja lihaloomi Türki.

Noor ettevõtja kummutab eksiarvamuse, justkui oleks lihaveiste kasvatamine imelihtne. Tema sõnul nõuab lihaveiste pidamine nii aega, teadmisi kui pühendumist, muidu tulemust pole ning kasumisse ei jõua.

Vaja on põhjalikke teadmisi loomadest, nende hooldusest, tõuaretusest, samuti taimekasvatusest. Kursis tuleb olla ka toetuste ja seadusandlusega. Näiteks on Kuusiku talu soetanud kaarhalli, mis püstitatakse karjamaale. Sellest saab loomade talvine varjualune.

“Vale on arvata, et ostan lihaveised, panen võssa elama, annan natuke süüa ja küll see kasum ka tuleb. Tegelikult nõuab lihaveiste pidamine palju hoolt ja vaeva,” rõhutab Jane Mättik.



KOMMENTAAR

ALAR LUGU

Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse konsulent

Minu koostöö Jane Mättikuga sai alguse 2011. aasta
lõpus, kui ta pöördus mu poole talu äriplaani koos­tamise sooviga. Olen saanud olla abiks mitme äri­­-plaani koostamisel ja ka ühistegevuse arendamisel.

Jane on väga mitmekülgne ja kasutab maksimaalselt ära oma maaressurssi. Talu kasutuses olevad teraviljakasvatuseks vähesobivad maad väärindatakse läbi puhtatõuliste lihaveiste kasvatuse. Parematel maadel kasvav teravili läheb kas vabaturule või väärindatakse samuti läbi lihaveiste. Kahe aastaga on kaasajastatud peaaegu kogu talu masinapark. Selline tehnika, mille soetamine käiks ühe talu tootmismahtusid arvestades üle jõu, on ostetud ühiskasutusse.

Jane Mättik teeb koostööd teiste põllumajandustootjatega ja osaleb aktiivselt põllumajanduskeskkonna kujundamises.



KANDIDAAT

JANE MÄTTIK

FIE Jane Mättik

- Kuusiku talu, Anija vald, Harjumaa.

- Lihaveisekasvatus, üle 100 aberdiin-anguse.

- Tõuloomade müük Eestisse ja Lätti, lihaloomade müük Türki.

- Omandis 100 ha maad, rendimaid on u 250 ha.

- Teraviljakasvatus 150 hektaril, rohumaade hooldamine.

- Kaasaegne põllutehnoloogia.



Konkurss

“Aasta põllumees”

- Maalehe ja Eesti Põllu­majandus-Kaubanduskoja (EPKK) konkursile “Aasta põllumees 2013” on esitatud ligi paar­kümmend kandidaati 13 maakonnast.

- Konkursile kandidaatide esitamine on lõppenud ja žürii alustab ringsõitudega, et tutvuda kõigi tänavuste osalejate – maaettevõtjate, talunike ja põllumeeste tegemisega. Kõikide kandidaatide lood jõuavad Maalehe veergudele ja võitja selgub sügisel “Aasta põllumehe” konverentsil.

- Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peab olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas.