Maamajandus

VIDEO ja BLOGI: Aasta põllumees 2015 on Romet Rässa



Aasta Põllumehe konverents 2014 Riigikogus
Foto: Sven Arbet

Tänavusele aasta põllumehe konkursile on maamajanduslikud organisatsioonid esitanud 13 kandidaati üheksast maakonnast. Otseülekande aasta põllumehe galalt teeb Delfi TV.

Mitme osalejaga on esindatud Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa. Ühe kandidaadi on välja pannud Lääne-Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa, samuti Pärnumaa ja Saaremaa. Tiitlile kandideerivad teraviljakasvatajad, piimatootjad ja lihaveiste pidajad. Samuti on esindatud maakarja kasvatus, angersäga kasvatus ja maasikakasvatus.


Aasta Põllumees 2015
triinul: Romet Rässa: emotsioonid on laes. Ma ei osanud seda oodata. Kõik kandidaadid olid seda väärt. See pole ainult minu töövõit, oma osa on ka minu meeskonnal ja vanaisa pärandusel ja oma osa ja väga suur osa on minu pereliikmetel. Tänu kõigile!
triinul: Are Selge: Komisjon sel aastal väga üksmeelselt otsustas, et Aasta põllumees on aastal 2015 Romet Rässa. http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/aasta-pollumees/fotod-aasta-pollumees-2015-on-teraviljakasvataja-romet-rassa?id=72915101
triinul: Andres Eilart: Elutööpreemia laureaat on Kalju Paalman. http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/aasta-pollumees/elutoo-preemia-palvis-kalju-paalman?id=72915747
triinul: Andres Eilart: eripreemia kuulub väga töökale mehele, kes kasvatab angersäga - Avo Leok. Muide, julgen tema tooteid soovitada, nad on väga head. http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/aasta-pollumees/maalehe-eripreemia-saanud-avo-leokit-iseloomustab-sportlik-visadus-koiges?id=72918299
triinul: Andres Eilart: Maalehe lugejad andsid ligemale tuhat häält ja valisid oma lemmikuks piimatootja Avo Kruusla. http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/aasta-pollumees/rahvapollumees-avo-kruusla-voitleb-eesti-eliitkarja-sailimise-eest?id=72915143
triinul: President Ilves: Te olete trotsinud halba ilma, seakatku, enda valutavat selga ja lähedaste väsimust. Te hoiate püsti eesti põllumajandust ja maaelu. Ma olen teile selle eest väga tänulik. http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/aasta-pollumees/president-ilves-pollumeeste-tulek-101-traktoriga-toompeale-oli-tosisest-murest-kantud?id=72916737
triinul: President Ilves: me kõik teame, et tänavune aasta on olnud eesti põllumehele raske. Kõige keerulisem  on olnud piimakarjakasvatajate ja seakasvatajate olukord.
triinul: President Ilves: Oli rõõm kuulda ja näha tänavuse aasta põllumeeste nominentide head tööd. 
triinul: Teevet: Loodan, et uuel aasta põllumehel tuleb aasta parem!
triinul: Teevet: On hea, et teraviljakasvatajatel oli hea saagiaasta. Loodan,et tuleva aasta alguses panevad piimatootjad ka piima ühte ämbrisse ja müüme kõigile ja igal pool.
triinul: Ilmar Teevet: Meid põllumehi on tublist karastatud, poole ajast on hoitud meid nagu külma dušš all. Kui ettevõtja eksib, riskib kogu varaga, kui riigimees eksib, edutatakse.
triinul: Andres Eilart: Soovitan tulevasel võitjal Aasta Põllumehe skulptuurist kinni võtta kahe käega. See on raske.
triinul: Kohe-kohe algab Aasta Põllumees 2015 pidulik üritus!

BIRGIT AASMÄE juhib katsefarmi Märjal

Birgit Aasmäe juhtimisel on Eesti Maaülikooli katsefarm Tähtvere vallas Märjal tõusnud mitmel korral vabariigi parimaks somaatiliste rakkudega karjaks, mis on üheks lehmade hea tervise näitajaks. Eerika katsefarmis on 140 lehma: holstein, punane kari ja maakari. Lisaks tavatootmisele on siin ka teadlaste katse- ning praktikabaas ja üliõpilaste õppebaas. Kari lüpsab 9200 kg lehma kohta aastas. Samas hoitakse ja lüpstakse Eerika katsefarmis lehmi nii oskuslikult, et somaatiliste rakkude arv on lehmadel juba aastaid alla 150 000 ühes milliliitris piimas. Eesti keskmine näitaja on umbes on 300 000.

“Oleme häid tulemusi saavutanud tänu sellele, et meid teenindavad Maaülikooli loomakliiniku loomaarstid ja oleme ise ka looma tervisele väga suurt rõhku pannud,“ selgitab Birgit Aasmäe.
Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit

TARMO ELLER kasvatab superklassi limusiine

Seotud lood:

Tarmo Eller kasvatab Virumaal Vinni vallas parima lihakusega lihaveiseid ja väärindab loomade liha oma vorsti¬tööstuses Roelas.

OÜ Elmi nuumalaudas on ligi 300 lihaveist: limusiinid ning ristandid belgia sinise tõu ja simmentaliga. Eller on põhjalikult välja töötanud loomade nuumamise ja ristamise süsteemi, tema töö oskuslikul karjaaretusel ning õige söödaratsiooni väljatöötamisel on silmapaistev. Nii on Tarmo Eller ainuke lihaveisekasvataja, kelle kasvatatud lihaveised on jõudnud Euroopa kvaliteedistandardi SEUROP kõrgeimasse S-ehk super¬klassi. Teised Eesti parima kvaliteediga lihaveised on jõudnud E-klassi. Lisaks toodab Tarmo Eller oma lihatööstuses umbes 36 tonni suitsuvorste aastas. Maad kasutab OÜ Elmi 1500 ha, tegeletakse teraviljakasvatusega, osa on rohumaad.
Esitaja: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts

Suurim maasikakasvataja VALDIS KASKEMA

Valdis Kaskema kasvatab Tartumaal Unipiha külas 20 hektaril maasikaid.
Igal aastal istutatakse 10 ha juurde ja ligi 10 ha vana istandust küntakse üles. Oma töökuse ja sihikindlusega on Kaskema tõusnud suurimaks maasikakasvatajaks Eestis. Tema juhitav ettevõte OÜ Kindel Käsi on tõestanud, et ka ilma toetusteta on võimalik Eestis edukas olla. PRIA toetusteta ehitas Kaskema kaasaegse külmhoone, põldudel kasutab ta moodsat tehnoloogiat kilemasinast maasikakombainini. Lisaks pakub ta ka kile panemise teenust, müüb kilesid ning taimi teistele kasvatajatele.

OÜ Kindel Käsi maasikad jõuavad Soome, Tallinna Nõmme turule, Tartu Lõunakeskusesse ja mujale. Tööjõudu palgatakse hooajaks nii kohapealt kui Ukrainast. Aktiivse maasikakasvatajana arendab Kaskema ühistegevust ning jagab oma teadmisi kolleegidega.
Esitajad: Eesti Aiandusliit, Tartumaa Põllumeeste Liit

AVO KRUUSLA viis piimakarja tippu

Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla Põlvamaalt on koos abikaasa Galinaga rajanud Kanepi valda piirkonna suurima põllumajandusettevõtte. Koos poeg Mareki ja tütar Angeelika osaühingu loomadega lüpsab üle 900pealine piimakari mitmes laudas, osa robotlüpsil, osa karussellil. Iga päev läheb siit talust välja 25 tonni piima. Lehmade aastalüps on üle 11 000 kg lehma kohta. Talumaid on üle 1000 ha, seal kasvatatakse teravilja ja rapsi. Viimane uusehitis on noorkarjalaut 840 loomale.

“Praegu toimub totaalne karjade müük välismaale, see on sajandi aretustöö, mis läheb Eestist välja! Riik ei hooli oma põllumajandusest,” kritiseerib Avo Kruusla. Kaska-Luiga talu väljaarendamine on tema elutöö. Ka kõige raskematel aegadel pole Kruusla karja vähendanud, pigem ostab pankrotis lautadest loomi juurde.
Esitaja: Põlvamaa Põllumeeste Liit

AVO LEOK kasvatab angersäga

Kuulus krossisõitja Avo Leok rajas oma tsikligaraaži Võrumaale kalafarmi, kus kasvatab haruldast aafrika angersäga. Paadi talu kalakasvandust on ta arendanud sportliku visaduse ja töökusega, tegutsedes koos abikaasa Gerli ja paari töötajaga. Tootmishoones on u 90 m3 köetavaid basseine, aastas kosub seal kuni 15 000 angersäga. Laatadel müümise jaoks suitsutab Avo Leok kalad ise, tööstuse juurde rajatud taluköögis marineerivad abilised angersäga, lisaks tehakse kalašašlõkki, -kotlette, -pasteete. Enamik toodangust müüakse AS-i M.V.Wool kaudu, kes marineerib, suitsutab angersäga, müües seda üle Eesti. M.V.Wool on marineeritud angersäga eest pälvinud toiduainete konkursil parima kalatoote märgi.

“Minu põhimõte on teha pigem vähem, aga tulemus olgu hea. Tööl peab olema kvaliteet, mida teised inimesed hindavad,” selgitab Avo Leok.
Esitaja: Maaleht

MEELIS MÄNDLA majandab piima ja teraviljaga

Paistevälja osaühingu esimees Meelis Mändla on ühtaegu ka Järva-Jaani vallavolikogu esimees, juhtides piirkonna elu mitmel tasandil korraga.

2011. aastal ehitati Meelis Mändla juhtimisel Jalgsema külla uus robotlaut ja ettevõte läks üle robotlüpsile, nüüd on plaanis rekonstrueerida ka noorkarjalaut. 300-pealine piimakari lüpsab ligi 9400 kg lehma kohta aastas, ehkki piimaraha saab vähe, pole Mändla mõelnudki piimakarjast loobuda. Osaühingu kasutada on 1500 ha maad, teravilja kasvatatakse 1000 ha-l ja saadakse ka rekordsaake. Mändla majandab koos poegadega, annab tööd 25 inimesele ja arendab võrdväärselt nii piimatootmist kui teraviljakasvatust. „Loomakasvatus on hoopis keskkonnasõbralikum, rohumaade pidamine loodust säästvam kui intensiivne teraviljakasvatus,“ toob esile Mändla, miks piimatootmisest ei tohi loobuda.
Esitaja: Järvamaa Põllumeeste Liit

Legendaarne linakasvataja KALJU PAALMAN

Põllumajandusteadlasest talupidaja Kalju Paalman edendab missioonitundega kodumaist linakasvatust, tootes perefirmas OÜ Linaagro tervislikku linaõli ja -jahu.

Pere tegutseb Mooste vallas Põlvamaal, majandatakse läbi kolme firma enam kui 1100 hektaril. Kasvatatakse teravilja, rapsi ja hernest, õlilina kasvab 30-90 ha-l. Säkna külla on rajatud masinakeskus, kus on renoveeritud teraviljakompleks. Soetatud on uus kuivati, ehitatud neli säilituspunkrit, teravilja puhastusliin. Kalju Paalman on rajanud ka oma väikese õlilina tööstuse, kus linaseemnetest pressitakse õli ja koogist on võimalik jahu saada. Enamus linaõlist ja koogist läheb loomasöödaks, osa jõuab apteekidesse. Paalman rõhutab: linaõli tarvitamine tugevdab immuunsüsteemi, ennetab vähkkasvajaid, mõjub hästi veresoonkonnale ja seedetegevusele.
Esitajad: Eesti Põllumeeste Keskliit, Põlvamaa Põllumeeste Liit

REET ja TARGO PIKKMETS on parimad lihaveisekasvatajad

Parimad lihaveisekavatajad Reet ja Targo Pikkmets Pärnumaalt on viis aastat aretanud Saare talus šarolee tõugu lihaveiseid ja loodavad tulevikus hakata pakkuma ka lihaveistest roogasid. Karjaaretuses on suund võetud puhtatõulistele loomadele. Enne šarolee tõu valimist eelnes sellele põhjalik uurimine, milline tõug sobib nende maade peale. Kuna Targo Pikkmets on ka konsulent, siis seda enam oskab ta oma ettevõtmistes kõik täpselt läbi arvutada. Positiivne on ka see, et siin karjas kasutatakse palju kunstseemendust, et saada aretusega silmapaistvamaid tulemusi. Juba ongi siit karjast esimesed tõupullid müüdud. Tänavu pälvisid Reet ja Targo Pikkmets Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima lihaveisekasvataja tiitli, kuna arendavad ettevõtet väga teadlikult, edumeelselt ja panevad rõhku tõuaretusele.
Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus

TÕNIS RIISK saab rekordsaake Viljandimaal

2014. aasta viljelusvõistluse võitja Tõnis Riisk töötab Saimre Agro Grupis viiendat aastat, kogemustega agronoom juhib firma tütarettevõtet Saimre Viljakasvatuse OÜ-d. Firmas on 2000 ha maid teravilja ja rapsi all, ülejäänud on rohumaad ja 200 ha-l kasvatatakse ka maisi veisesöödaks. Viljakasvatusele lisaks on Riisk on vastutav, et 870-pealisele piimakarjale saaks varutud ka korralik silo. Viljakasvatuse kõrval juhib hakkaja mees neil põldudel aktiivselt ka maaparandustöid. Teraviljade keskmine saagikus küünib Saimre Agros üle 5-6 t/ha, taliraps 3-5 t/ha. Tänavu saadi viljapõldudelt ka rekordsaake.

Tõnis Riisk on silmapaistvalt energiline, positiivne ja laia silmaringiga.Noor mees on agronoomitööle lisaks rajanud oma tallu Kõo vallas osaühingu Essi Agro, kus harib ligi tuhat hektarit maad.
Esitaja: MTÜ Eesti Noortalunikud

ROMET RÄSSA muutis Võnnu maad viljakandvaks

Romet Rässa on missioonitundega arendanud Habemiku talu Võnnu vallas Tartumaal eeskujulikuks põllumajandusettevõtteks, muutes maad maaparandusega viljakandvaks ja harides üle tuhande hektari. Tänavu sai ta oma põllult rekordsaagi.

Habemiku talu on ideaalses korras, rajatud on uued tööstushooned, ümbrus asfalteeritud, igal pool on tunda hoolsat peremehekätt. FIEna Habemiku talus tegutsev Romet Rässa kasvatab vilja tänavu 1100 ha-l, enamus maid on uudismaana viljakandvaks muudetud. Lisaks teeb ta ümberkaudsetel maadel kaeve- ja maaparandustöid, et tõsta maade boniteeti. Tänavu sai Rässa tritiku saagiks 8 t/ha, talinisu 7 t/ha-lt, talirapsi 4,2-4,3 t/ ha-lt. Põldudel tegutseb Rässa koos poja Siimu firmaga, põllu- ja maaparandustehnika on kaasaegne, ehitatud on kaks kuivatikompleksi. Romet Rässa on tootmise rajanud pere ajaloolisele talukohale ja peab väga oluliseks kanda edasi talu järjepidevust.
Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit

HELI SADAM on parim piimakarjakasvataja

Aasta parimaks piimakarjakasvatajaks valitud Heli Sadama hoole all on Peri POÜ, Põlva Agro, Miiaste POÜ ja Hummuli farmide loomad. Ühtekokku 5500 pead, neist piimaandjaid 2700 ringis. Piimatoodang mitmes tema juhitavas farmis on üle 11 000 kg lehma kohta aastas. Sadam kinnitab ise, et tema töö ei käi võimalikult kõrge toodangu nimel, eesmärk on toota võimalikult odavalt, efektiivselt, ning karja tervist hoida. Peril on Sadama hoole all tuhat looma, Põlvas ja Hummulis kummaski 2000 ning Miiastes 500 ringis. Nelja firma farme juhib Sadam ühtse meeskonnatööna, tema alluvuses on 70-80 inimest. Oskusliku juhtimise ja töökorraldusega on Heli Sadam suutnud hoida kõik oma farmid edukalt toimivana. Tema juhitavad loomakasvatusettevõtted on Eestis ühed edukamad ja suurema väljalüpsiga piimafarmid.
Esitajad: Eesti Tõuloomakasvatajate ühistu ja Maaelu Edendamise Sihtasutus

ANTS ja SIRJE SCHMIDT müüvad lambaid Kesk-Euroopasse

Sirje ja Ants Schmidt on Tuuma talus Võrumaal mahelambaid pidanud juba paarkümmend aastat. Neil on mustapealine lambakari, põhikarjas kuni 400 lammast, koos talledega on kari tõusnud tuhandepealiseks. Enamuse karjast ekspordib talupere kokkuostjate abiga Hollandisse, Saksamaale ja Prantsusmaale, osa müüakse teistele kasvatajatele. Karjas on põhiline suffolki lihatõug, osa lammaste paaritamiseks on kasutatud texeli jäära. Karja poegimine on hajutatud, nii et esimesed talled saab pere müüa juba kevadel. Põhiline karjamüük käib neli kuud, kuni septembrini. Karjamaadeks kasutatakse 170 hektarit maid.

Ants ja Sirje Schmidt on väga kogenud talupidajad, kes on oma tegemistega kasvanud suurtootjateks. Eelmisel aastal tunnistati Tuuma talu aasta taluks 2014 ja ühtaegu ka parimaks toomistaluks.
Esitaja: Maaleht

LIIA SOOÄÄR hoiab põlist maatõugu

Liia Sooäär on innustunud maakarja pooldaja, ta peab Uustla ökotalus Saaremaal 25-pealist maakarja, siit saab ehedat maakarja piima ja suviti tehakse Uustla talu piimast mahejäätist. Loomi peetakse Saare Maakarja OÜ-s mahetingimustes, järjekindel tõuaretus, õige söödaratsioon ja perenaise hool oma karja üle on tõstnud maatõugu lehmade piimaandi, nii lüpsavad selle karja 21 lehma keskmiselt kuni 6000 kg aastas lehma kohta. OÜ Saare Maakarja hoolealused on kümnel korral võitnud Saarte Vissi tiitli.

Liia Sooäär plaanib hakata oma karja mahepiimast ka juustu tootma. Tootearendus juustu, kohupiima ja või valmistamiseks käib siin juba mõnda aega.

„Peame hoidma ja säilitama oma põlist maatõugu,“ innustab tänavu parima maakarja kasvataja tiitli pälvinud Liia Sooäär Saaremaalt, et väljasuremisohus maakari Eestimaal edasi kestaks.
Esitaja: Eesti Maakarja Kasvatajate Selts


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare