Maamajandus

VIDEO: Tiit Juhani metsaistikud jõuavad Rootsi ja Leetu



Juhani Puukooli rajaja Tiit Juhani on paari­kümne aastaga tõusnud üheks suuremaks dekoratiiv- ja metsaistikute tootjaks, kes tegutseb mitmes maakonnas ning ekspordib metsa­istikuid ka välismaale.

AS Plantex on rahva seas rohkem tuntud kaubamärgi Juhani Puukool järgi. Selle firma asutaja Tiit Juhani on hea käega aednik ja suurepärane visionäär, kes oskab innustada ka teisi. Ta on väikese aiandusfirma paarikümne aastaga arendanud kasumlikuks ettevõtteks, nii et praegu on Juhani Puukoolil viis tootmispaika üle Eesti. Taimede kasvukohad on nii Räpina, Kohtla-Järve kui Lohkva aiandis, Valgamaal kasvavad kahes talus allee- ja pargipuud.

“Meie kasvatame oma tootmiskohtades pea kõiki suvelilli, puid-põõsaid, mida on koduaedades vaja, ning toodame ka metsaistikuid, mida ekspordime peamiselt Rootsi ja Leetu,” räägib Tiit Juhani.

Ta loetleb, et koduturul lähevad kõige paremini söödavate taimede istikud: viljapuud, marjapõõsad, maasikas, vaarikas.

Seotud lood:

“Kõik söödav on trendikas,” ütleb mees. Samas kasvatatakse Juhani puukoolis ka 800 000 suvelille ja 40 000 roosiistikut. Tallinnas on AS Plantexil kolm müügikohta, müügikohad on ka Tartus ja Jõhvis.

Hea organisaatorina juhib Juhani vägesid mitmes maakonnas üle Eesti. Ta nendib, et aastatega on moodustatud tugevad osakonnad ja tööjaotus on kenasti paigas, nii et tõrkeid pole.

“Aianduses on piisavalt ruumi. Vaja oleks veel rododendroneid kasvatada, võib-olla ka suuremaid alleepuid,” arutleb mees.

Teadmised Inglismaalt ja USAst

“Aiatöid olen juba lapsepõlvest peale teinud,” räägib ASi Plantex juhataja. Ema-isa kasvatasid Tartus koduaia kasvuhoones roose ja tulpe, poeg alustas rohimisest ning aastatega jõudis keerulisemate töödeni.

Pärast keskkooli läks noormees õppima algul EPAsse metsandust, aga kolme aasta pärast avanes tal haruldane võimalus minna praktikandiks Inglismaa kuningliku aiandusseltsi Wisley aeda (Wisley Royal Horticultural Society Garden).

“See kuningliku aiandusseltsi aed Wisleys oli nii põnev, seal olid tudengid üle maailma koos, mina koos Anneli Banneriga olin esimene tudeng sotsialismimaadest,” meenutab Juhani tänutundega Rootsi magnooliaseltsi presidenti Lennarth Jonssonit ja Mati Laanet, kes 1989. aastal ta Wisleysse praktikale aitas. “Õppimine ja töö Wisleys avardas tunduvalt mõttemaailma, sain aru, et aiandus on minu kutsumus.”

Pärast seda praktiseeris Juhani aasta USAs kuulsas Iseli puukoolis, sealt sai ta lisaks klassikalise Inglise aianduse kogemusele ka tugeva aluse puukoolinduses ja metsaistikute kasvatamises. Need kaks suunda – aed ja mets − iseloomustavad tema äri tänini.

Esimene miljon tuli laenata

Oli aasta 1995 ja Tiit Juhani koos vennaga otsustas oma aiandusäri avada. Nad ostsid miljoni krooni eest vana Luunja aiandi kasvuhooned,

“Esimesed taimed olid roosiistikud, nende järele oli suur nõudlus, siis tulid suvelilled, ilupuud ja põõsad,” meenutab Juhani. Ta nendib, et ajad olid rasked, ükski pank laenu ei andnud, tuli kogu vara pantida, et üldse laenu saada. “Nüüd on esimene miljon ammu tagasi makstud ja iga pank annaks meile laenu, aga praegu meil enam suuri kohustusi panga ees ei ole.”

Juhani abikaasa Tea on aiandusharidusega ja algusest peale mehe kõrval aiandis töötanud. Praegu on ta tootmisjuht. Vend enam AS Plantexis ei osale, küll aga on aktsiaseltsi nõukogus Juhani ema ja isa.

Kolme lapse isa meenutab firma algusaegadest, et oli ka palgapäevi, kui maksid pea kogu raha oma töötajatele ära, ise elasid üürikorteris ja pidid minema perenaist paluma, et kas tohib üüri võlgu jääda.

Aastatega on äri suureks kasvanud, edu toob ka see, et 5−10 aasta eest istutatud allee- ja pargipuid saab juba müüa.

“Saame suuri puid müüa, ja ka investeerida. Tootmismahtu on piisavalt ning peame väga efektiivselt tegutsema, siis tuleb ka kasum,” teatab puukooli peremees.

Juhani Puukool alustas metsataimede tootmisega 2001. aastal Räpina Puukoolis. Kõige rohkem tulu toobki hübriidhaava kasvatamine ja müük, praegu eksporditakse hübriidhaaba peamiselt Rootsi ja Leetu.

Meristeemtaimed ekspordiks

“Hübriidhaab istutatakse põllumajanduslikust kasutusest väljas olevatele maadele. See on kiirekasvuline puuliik, millest juba 15−20 aasta pärast saab kvaliteetset paberipuitu ja küttepuitu, rootslastel on suur huvi kasvatada haaba endale pensionisambaks,” selgitab Juhani.

Räpina Puukoolis on meristeemlabor ja 7500 m² köetavaid kasvuhooneid. Aastas toodetakse meristeemlaboris kuni miljon noortaime, sealhulgas hübriidhaaba, lisaks ka maarjakase kloone ja mitmeid puuviljakultuure. Seemnepaljunduse teel toodetakse ka harilikku kuuske, arukaske, maarjakaske, sangleppa, hübriidlehist ja siberi lehist.

Aednik selgitab, et hübriidhaab on väga kiirekasvuline, seetõttu ongi nõudlus naaberriikides selle järele suur. Talvel paljundatakse taim laboris, juurutatakse turbakassetti, sealt istutatakse potti. Sügiseks on taimed kasvanud meetripikkuseks, osa müüakse juba sügisel, osa pakitakse kilekottidesse ja ootab külmikutes müüki kevadeni.

“Siit saab paberipuitu, küttepuitu, höövellauda, haavapakku, graanuleid,” loetleb peremees.

“Aiandus on väga töömahukas ja raske ala, noori tuleb vähe peale. Kes tahavad aianduses läbi lüüa, peavad arvestama, et tööd tuleb väga palju teha, alles siis hakkab hästi minema,” ütleb Tiit Juhani.


Kommentaar

RAIMOND STRASTIN

Eesti Aiandusliidu tegevjuht

Tiit Juhani on omaniku ja tegevjuhina üles ehitanud oma valdkonna ühe parima ja edukaima ettevõtte.

AS Plantex on kodumaisel kapitalil tegutsev aiandus­firma, kus rohkem kasvata­takse puuvilja- ja marjaistikuid ning ilutaimi.

Tiit Juhani on pärit aednike perekonnast, nii et aiandusalased teadmised on ka põlvkonniti edasi antud. Inimesena on ta tagasihoidlik, ei kipu ennast esile tõstma, aga tema töö tulemused räägivad enda eest − aastatega on Juhani Puukool üha laienenud. Näiteks on ta leidnud oma niši metsaistikute eksportimises, sellega teised puukoolid ei tegele. Juhani on üks neist oma ala põhjalikult tundvatest inimestest, kes aitab alati teisi nõu ja jõuga. Samas oleme ka aiandusliidus pakkunud oma liikmetele tuge. Näiteks kui meil levis viljapuu-bakterpõletik, oli aiandusliidus infovahetusest ja ühistegevusest palju abi.


AASTA PÕLLUMEES 2014

- Konkurssi korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alates 2001. aastast.

- Tänavu on esitatud 13 kandidaati.

- 28. oktoobril toimub Tallinnas Riigikogu konverentsikeskuses konverents “Aasta põllumees 2014”, kus arutatakse põllumajanduse hetkeseisu üle, tutvustatakse tänavuse konkursi nominente ja kuulutatakse välja võitja.

- Igal aastal on konkursil osalenud ka aiandusvaldkonnas tegutsevad põllumehed, olles mitmel aastal toonud võitjatiitli. 2003 pälvis aasta põllumehe tiitli kartuli- ja roosikasvataja Johannes Valk Laheotsa talust, 2006 köögiviljakasvataja Kalle Reiter ASist Sagro, 2009 köögiviljakasvataja Mart Timmi Jaagumäe talust, 2012 suurim kurgikasvataja Raivo Külasepp Grüne Fee ASist.


KANDIDAAT: TIIT JUHANI

AS Plantex (Juhani Puukool)

- Dekoratiiv- ja tarbeistikute kasvatamine ning müük.

- 800 000 suvelille, 30 000 viljapuud, 250 000 marjakultuuriistikut, 50 000 ilupõõsast, 40 000 roosiistikut, 50 000 püsikut, 2 000 000 metsa­istikut, 2500 pinnases kasvatatavat allee- ja pargipuud, 5000 okaspuud.

- Meristeemlaboris toodetakse üle miljoni noortaime aastas.

- Köetavaid kasvuhooneid kokku 1,2 ha, bioenergial töötav katlamaja Räpinas.

- Istikuärid Tallinnas, Tartus ja Jõhvis.

- 75 töötajat, tipphooajal 130.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare