VIDEO: Tõnu Rahula arvutab kõik läbi

 (2)

OÜ Raikküla Farmer on järjest laienev kontsern, mis tegeleb piimatootmise, seakasvatuse, ehituse ja tehnikaga ning hoiab kohalikku kultuurielu. Kõike juhib Tõnu Rahula.

Kui 2006. aastal valmis OÜ Raikküla Farmer uus laut, sattus samale ajale ka Rapla Säästumarketi avamine. Säästumarket oli tüüpehitis, laut valmis aga pärast aastatepikkust plaanimist ning kollasel pruunide liistudega hoonel on isegi kaaraknad.

Toona küsiti Raplamaa lehes: arvake ära, kumb on kaubanduskeskus ja kumb loomalaut?

Loomadel ilusamad hooned kui inimestel

“Ehitiste üle olen küll uhke,” ütleb Raikküla Farmeri tehnikaharidusega juhatuse esimees Tõnu Rahula. Esimene haridus on tal polütehnikumist, tehnikaülikoolis aga omandas esiteks energeetiku, teiseks ehitaja teadmised.

Peale kahe Raikkülas asuva 500kohalise lüpsilauda on rekonstrueeritud noorkarjalaudad, uus laut samasse kompleksi valmib novembris.

Selleks et ehitised tuleksid kvaliteetsemad ja odavamad, on osaühingul tütarettevõte Raikküla Ehitus. See on farmiehituste peatöövõtja ning peatöövõtjal on võimalus valida sobivad alltöövõtjad. Sageli ei tule ehitusprobleemid peatöövõtja poolt, vaid just alltöövõtufirmadest.

“Tahame igal aastal midagi valmis saada ja alates 2007. aastast on see nii läinudki. Peale veisekasvatuse tegeleb üks tütarfirma lepinguga Rakvere Lihakombinaadi seakasvatusega ning ka sigala on täielikult nüüdisajastatud,” sõnab Rahula.

Seotud lood:

Uus farm, kus vabapidamine, karussell-lüpsiplats ja miksersöötmine, hakkas nõudma uut silotehnikat. Muretsetud on traktorid ja põllutööriistad, üheksameetrine niiduk, silokombain.

See, et kohe tuleb hakata laudamajandust tänapäevastama, oli Tõnu Rahulal selge juba 1996. aastal, kui ta osaühingu Raikküla Farmer juhatuse esimeheks valiti. Lehmad olid kuues vanas laudas ning ka töölisi oli raske leida.

Rahula, kes oli 1973. aastal alustanud Raikküla kolhoosis energeetiku-farmimehaanikuna, otsustas, et vanu väikesi farme rekonstrueerida ei tasu.

Ka tema isa, luteri kiriku kõrge vaimulik Esra Rahula küsis pojalt: “Kas te tõesti tahate väiketalusid tagasi? See tähendab tööpäeva hommikul kella seitsmest õhtul kümneni ja lõuna on hobuste jaoks.”

Mõtteid uue lauda ehitamiseks käis Tõnu Rahula kogumas USAs ja Saksamaal. “Sakslased tegid täpsed arvestused: kui palju kulub lauda kohta elektrit, transporti, sööta, tööjõudu; milliseid sööda-, sõnniku- ja silohoidlaid on vaja, kuidas vasikaid pidada – see avas mu silmad!” ütleb firmajuht.

Nüüd elab kogu Raikküla Farmeri lüpsikari Allika farmis, noorkari Valgu farmis ja sead Raikküla sigalas. Kõik tütarettevõtted on isemajandamisel ning peavad ise raha teenima.

Uute hoonete juurde on rajatud lägahoidlad ja silotranšeed.

Kahe uue silohoidla ehitus käib, kuna ettevõttel on tänavu maas ka sada hektarit maisi. “Maa hind läheb järjest kõrgemaks, sellepärast tuleb seda efektiivsemalt kasutada,” põhjendab majandusmees.

Tähtsad pole toodangu-, vaid rahanumbrid

Nii, nagu sündisid laudaehitamise või maiskasvatuse otsused – olemasolevat ja võimalusi mitu korda läbi arvutades –, on sündinud kõik Tõnu Rahula otsused.

90 protsenti kontserni sissetulekust tuleb piimast, kuna keskmise boniteediga Rapla- ja Läänemaa mullad sobivad paremini rohu kui teravilja kasvatamiseks. Peale selle on piirkonnas ajalooline kogemus ja oskusteave.

Seetõttu julges Rahula osta ära ka raskustesse sattunud naaberpõllumajandusfirmad Valgu ja Järvakandi. Siis oli maade ja loomade hulk piisav, et asuda ehitama suurfarme ning muretsema võimsat tehnikat.

Maad ei tasu raisku lasta – kui endal või naabruses tegutsevatel viljakasvatajatel on keskkonnasäästliku tootmise nõudeid jälgides n-ö rohumaa-aasta, tuleb seal kasvanud ristik siloks teha. “Igast asjast peab saama raha tagasi. Siis on teravilja hind liiga hea, kui igal neljandal aastal võid osa põlde lihtsalt purustada!” ütleb Rahula.

Ka laudas pole peamine mitte kõrged toodangunumbrid, vaid ökonoomsus. “Lüpsilehma üleskasvatamine on nii kallis, et iga väiksema asja pärast neid ei prakeerita,” sõnab Rahula. Allika farmi lehmade toodang on 8 tonni ringis ja juhti ei häiri see sugugi. See-eest püsivad lehmad karjas 5 laktatsiooni, mitte 2,4, nagu on Eesti keskmine.

Eelarve peab olema täpne ja selle teeb firmajuht ise. Täitmist analüüsitakse nädalate kaupa ja kui ühel nädalal on ülekulu, tuleb see järgmisel kokku hoida.

Loe veel

“Euroopa Liidu toetuste tõttu on meil tänavu tugiraha 35 protsenti vähem,” lisab Rahula. “Kui sellised asjad on ette näha, tuleb eelarvet koostades nendega arvestada, mitte halada.”

Kui elus midagi muutub, muudetakse ka eelarvet. Nii on Rahulal juba praegu tehtud neli kalkulatsiooni vastavalt sellele, kui madalale võib Vene sanktsioonide tõttu kukkuda piimahind.

Esimeheks parteikomitee kinnituseta

Tõnu Rahula ütleb, et nii hullu kriisi, kui oli pärast 1992. aastat, pole siiani olnud. Toona langesid kokku kõik rasked asjad: maailma majanduskriis, NSVLi lagunemine koos turu kadumisega, krooni tulek, inimeste lahkumine maalt, omandi- ja põllumajandusreform.

Raikküla kolhoosi reformimine läks üsna rahulikult, kuigi see jäeti suuremas osas kokku, mitte ei jagatud taludeks.

Juba siis oli ettevõtte juht Tõnu Rahula. 1984. aastast saadik oli ta aseesimees ning 1990. aastal, kui esimest korda polnud kolhoosi esimehe kandidatuurile vaja parteikomitee kinnitust, valis rahvas ta esimeheks.

“Võib-olla oli asi minu taustas: olen kirikuõpetaja poeg, pole kunagi kuulunud kommunistlikku parteisse ega punast juttu ajanud. Nõukogude ajal olin n-ö teise sordi inimene,” arutleb Tõnu Rahula.

Kolhoos ise küll suur polnud, ent majandati hästi. Neile, kes ei tahtnud osanikeks jääda, sai osad välja maksta. Praegu on Rahula valduses kaks kolmandikku osakutest, üks kolmandik kuulub väikeosanikele. “Olen kuulnud, et küla peal ostetakse meie osakuid juba kümnekordse hinnaga!” ei varja Rahula heameelt.

Peale kontserni juhtimise on mees ka Raplamaa Partnerluskogu juhatuse liige, Rapla Rotary klubi liige, tegutseb Rapla põllumeeste liidu juhatuses ning kuulub ka MTÜ Raikküla Kultuurikeskus juhatusse. Sest OÜ Raikküla Farmer on eriline veel selle poolest, et sellel on n-ö kultuuriosakond.

Nimelt otsustas vallavalitsus mullu suurtele kuludele viidates sulgeda Raikküla kultuurikeskuse. Majal on nii sisu kui vormi – tegutsevad laulukoorid, rahvatantsurühmad, käsitööringid, seal on ringi- ja peoruumid ning isegi Dolores Hoffmanni vitraažid.

Kuna majas asub ka Raikküla Farmeri kontor, otsustas Rahula selle oma hallata võtta.

“Võtsime kultuurimaja juhataja ja koristaja palgale. Nüüd tahame uue katuse peale saada,” valgustab ta plaane, lisades, et kui kultuur külast ära kaob, on seda väga raske taastada.


Kommentaar

Lilia Kulli

nõustaja

Tõnu Rahula on juhtinud kontserni tasakaalukalt ja sihikindlalt. Rahula on inimene, kes vaatab tulevikku optimistlikult. Investeeringud ettevõttesse kaalub ta põhjalikult läbi, ettevõtet arendatakse vastavalt võimalustele.

Suurt tähelepanu on ettevõttes pööratud veisekasvatuse arendamisele ja loomade heaolule, mille tulemusena on aasta-aastalt suurenenud ka toodang. Taimekasvatuse ülesandeks on karja varustamine oma söödaga, söödatootmisel on rõhk silol. Sööda mitmekesistamiseks hakati ettevõttes kasvatama maisi ja tritikut. Uute kultuuride kasvatamisel õpitakse ka naabrite kogemustest.

Tõnu Rahula tegemisi iseloomustab suur pühendumus. Ette­võttes on välja kujunenud tugev juhtide meeskond. Kõik see on OÜ Raikküla Farmeri viinud tipptegijate hulka.


AASTA PÕLLUMEES 2014

- Põllumajandusjuht, piima- ja lihatootja Tõnu Rahula on tänavune ainus kandidaat Raplamaalt. 13 aasta jooksul on sealt osalenud piimatootjad Märt Riisenberg, Ülo Flaur, Rein Järviste, Kaupo Kauri ja Ants Sõmer, kartuli- ja teraviljakasvataja Kalle Hamburg, lihaveisekasvataja Leino Vessart, seakasvataja Valentin Kütt ja tõuaretaja, ETKÜ juht Tanel Bulitko.

- Hoolimata väärikatest kandidaatidest aasta põllumehe tiitlit Raplamaa mehed veel saanud pole, kuid Tanel Bulitko on pälvinud Eesti Maaülikooli eripreemia ning Leino Vessart elutööpreemia.


KANDIDAAT: TÕNU RAHULA

Kontsern OÜ Raikküla Farmer

- Maad 3200 ha, sellest omandis 1500 ha.

- 1200 lehma, 1100 noorlooma, 17 000 nuumikut aastas.

- Piimatootmine: müük 8060 t, keskmine toodang u 8 tonni lehma kohta.

- Uus lüpsilaut, rekonstrueeritud 250kohaline vasikalaut nelja söötmisautomaadiga.

- Tütarfirmad OÜ Valgu Farmer, OÜ Järvakandi Farmer, OÜ Raikküla Seakasvatus, OÜ Raikküla Ehitus, OÜ Raikküla Masinakeskus.

- Netokäive (2013) 2 970 000 eurot, investeeringud 725 000 eurot, kasum 943 000 eurot.

- Nüüdisaegne põllutehnika.

- 2/3 osakute omanik.

- Tütar on ettevõtte finantsjuht, poeg ehitusjuht.

- Palgatööjõud 50 inimest.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare