Vihula särav perenaine Sirje Kornel

 (3)
Vihula särav perenaine Sirje Kornel
Sirje KornelFoto: Sven Arbet

Soone talu perenaine Sirje Kornel ehitas Lääne-Virumaale Vihula valda kahekordse lauda ja suurendas ka piimakarja kahekordseks. Piimatoodang on ligi 9000 kg lehma kohta. See suureneb aga pidevalt, nii et varsti on piimakvoot lõhki.

Sirje Kornel on vitaalne ja särav naine. Kord võtab ta külalisi vastu Vihula valla piiril, ise rahvarõivais, pakkudes kandikul omaküpsetatud ahjusooja leiba. Kord on ta elegantne kui mõisaproua, kübar peas, tutvustamas oma imposantset helesinist lauta. Tööpäeviti rabeleb aga dressides mitme lauda vahet ja öösiti valvab loomi kuni esimese lüpsini.

Tallinnast pärit Soone talu perenaisel Sirje Kornelil valitseb ideaalne kord nii laudas kui elumajas.

"See on üllatav, kui palju Sirje suudab! Energia on talle jumalast antud. Öösiti valvab laudas loomi ja päeval ajab kõik asjad korda, kas või läbi tule, vee ja vasktorude," ütleb TÜ Rakvere Piimaühistu tegevjuht Toivo Raudver.

Lisaks talutööle on Sirje Kornel ka TÜ Rakvere Piimaühistu juhatuse esimees ja juba kolmandat korda valitud Vihula valla volikogu liikmeks.

"Väga aktiivne, võimukas ja tugev" - selliste sõnadega iseloomustab Sirjet Vihula vallavanem Priit Pramann. Vallavanem lisab, et Soone talu perenaisel on alati kindel arvamus. "Ta on valla elus osade asjade poolt ja osade vastu, tunneb suurt muret oma kodukoha ja selle ümbruse pärast."

Soone talusüda on otsekui külakeskus täis elu. Siin ja seal liiguvad ehitusmehed, kõpsivad taluhoonet, mis saab uue soojustuse ümber. Maja laieneb verandaga ja võtab kõrgust teise korruse näol. Uues sinises laudas, mis paistab kaugele Vihula väljade vahel, askeldab väimees Marko Tomband koos 14aastase poja Marttiga, kes koolivaheajal isale appi on tulnud. Vanas laudas talitab peremees Tiit.

Avaral platsil taluõues kõrguvad skulptuurid, ideaalne kord valitseb lauda ees ja taga, hubane elu talumajas. "Olen ju linnatüdruk, pealinnas kasvanud," tunnistab perenaine Sirje.

Allkorrusel lehmad, ülal konverentsisaal

"Edasi viib rahulolematus, püüe teha kõike paremini," meenutab Sirje taluelu algust 1987. aastal, kui koos abikaasa Tiiduga ehitati Vihula valda Tiigi külla pooleliolevast hoonest elumaja. Sirje on õppinud Tallinna Kaubandustehnikumis kaupluse juhatajaks-kaubatundjaks, töötanud kauplustes nii Tallinnas kui Rakveres.

"Aga siis vaatasin, et need eidekesed, kes tõid piimapukile oma kahe lehma piima, elasid priskelt ära, mõtlesin, et proovin ka paari lehmaga," naerab Sirje. Ja meenutab, kuidas ta alustaski talupidamist 3 lehma, 3 lamba, kitse ja 10 kanaga. Lehmi lüpsis algul kolm korda päevas käsitsi.

Hakkaja perenaine, kes on FIEna talu ainuomanik, innustas peret talu laiendama. 1999. aasta oktoobris sai valmis 35 kohaga uus laut. 2004. aastaks oli talus juba 98 veist, neist 38 lüpsilehma.

Kogu talutöö tehakse peamiselt oma perega: abikaasa Tiit, väimees Marko, appi tuleb aeg-ajalt ka lasteaias töötav tütar Kätlin, lisaks on kaks palgatöölist. Lapselapsed 9aastane Marelle ja 14aastane Martti on koolist vabal ajal samuti uudistamas ja jõudumööda abiks. Noorele perele on ehitatud omaette maja Soone talu lähedale.

Eelmisel talvel sai aga Soone talus valmis uus ainulaadne kahekorruseline pakett­akendega soe laut, mille teisel korrusel on vaateakendega konverentsisaal.

"Alles hiljuti käisid siin Saksa talukonsulendid seminari pidamas. Sakslased ainult ahhetasid, et kas niimoodi on võimalik ka talulauta pidada - ülakorrusel nahksohvad ja konverentsiruum, allkorrusel loomad," räägib perenaine, kes hobi korras on igal aastal turiste vastu võtnud, kui Sagadi mõisat külastavad välismaalased tahavad ka Eesti taluelu näha.

Uue lauda alustamise valu

Uue lauda ehituse valu on Soone talul juba ammu seljataga.

Loe veel

"See oli jube!" meenutab Sirje aastat 2005, kui Tallinna ehitusfirma teda pettis ja poole töö pealt Soome kadus. Õnneks tuli appi kohalik firma, tuli ka uuesti laenu võtta, mille tagas Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kui 136kohalise lauda avamispidu peeti, oli laut läinud maksma juba 10 miljonit krooni.

Karja suurendamiseks pidi perenaine kokku ostma mitu talukarja koos piimakvoodiga - kokku 66 looma, osad praakis välja, sest nende toodang oli Soone lehmade omast tunduvalt väiksem.

"Esimestel nädalatel, kui loomad uude lauta said, oli nendega õudne mässamine. Isegi juba kahetsesin, miks üldse selle laudaga jamama hakkasin," tunnistab perenaine. Loomad olid algul täielikus segaduses, jäid lüpsile minnes vahekäiku kinni, mõni ronis mööda seina üles.

"Kui palju ma oma heleda häälega hüüdsin, et tulge, musirullid, lüpsma ja nii nad harjusidki. Nüüd on kõik need valud möödas."

Varem oli lehmade piimatoodang kogu aeg üle 9000 kg lehma kohta, nüüd läks see natuke alla.

"Küll Sirje oma 9000 kilo piiri jälle kätte saab! Ta ostis ju igasuguseid viletsaid loomi kokku, et saada kvooti, aga iga kuuga läheb asi paremaks," selgitab maaülikooli professor Olav Kärt, kes on aidanud talus söödaratsiooni teha.

Soe laut tasus ära

Uues laudas peetakse praegu 136pealist piimakarja, kes annab keskmiselt 8900 kg piima lehma kohta aastas. Laudas on ainulaadne Taani ventilatsioonisüsteem ja Strangko seadmetega 2x6 kalasaba-lüpsiplats.

Talus on ka 100pealine noorkari. Maad haritakse 350 ha, sellest omandis on 180 ha.

Loomad on jaotatud kahte söötmisrühma, sest suure mikseriga pole mõtet paarile-kolmele lehmale eraldi sööta segada. Sööda puhul on võrdselt tähtsad nii jõusööt kui silo. Enamik Soone talu maadest on kultuurrohumaade all.

Praeguse külmlautade buumi aegu on Soone talu soe laut tekitanud tuliseid vaidlusi, kas lehmadele on ilmtingimata pakettakendega sooja ehitust vaja. Sirje Kornel on tehtuga ise väga rahul.

"Me mõtleme nii inimestele kui loomadele!" rõhutab ta ja lisab, et külmas pole kellelgi hea olla. "Loomadel on meie laudas väga hea nii suvel kui talvel!" Soojustatud laut pakub suvekuudel mõnusat jahedust, ei lase sooja ligi. Ja talvel on piisavalt soojust niikuinii.

Sirje tunnistab, et lehmad on nüüd niivõrd hästi uude laudaellu sisse elanud, et väljalüps aina kerkib ja piimakvoot läheb varsti lõhki. Ja lautades on jälle ruumipuudus, enam ei mahu noorloomad ära - hakka või uuesti laiendama!

Mõni aasta tagasi valiti Sirje Kornel Lääne-Virumaa aasta inimeseks, ta on tõusnud ka parimaks piimakarjakasvatajaks, ometi see naine ei taltu, ei väsi, liikudes üha uute sihtideni - otsekui kompides piire, kui kaugele üks talupere omal jõul võib jõuda.

Selles talus pole miski tardunud ja valmis. "Alati saab paremini teha," ütleb Sirje Kornel ise.


Väärt nõu

SIRJE KORNEL: Talu edu võti on see, kui kõike tehakse koos perega, tehakse teadmisega, et noored tulevad kord meie asemele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare