Praegu tuleb mees järve äärde ikka siis, kui pea on masu ajal majandamisest pulki täis. Paneb oma mootorpaadile hääled sisse ja vuhiseb läbi vahuste vetevoogude kaugusse.

“Selline lõbusõit on lihtsalt puhkuseks,” selgitab Aivo Arrak. Sel mehel on tööd varahommikust hilisõhtuni – ta harib Rannu vallas 950 ha maad, lautades on 530 lüpsilehma, neist pooled robotlüpsil, pooled lüpsiplatsil.

Töötab suurfarmis kogu perega

Aivo Arraku nime on kuulnud vähesed – see napisõnaline mees tegutseb tasa ja targu, püüne peale ei trügi, ennast kiitma ei tiku. Ometi on tema firma tõstetud majandusnäitajate põhjal nii 2007. kui 2008. aastal edukamate Eesti ettevõtete ritta. Krediidiinfo ASi vastavad tunnistused on Ranna farmi kontoriruumis ilusti seinal.

Nii ongi hämmastav, kui mööda Võrtsjärve äärt Neemisküla suunas tuuritades leiad end ühtäkki moodsa tehnoloogiaga laudahoone ees.

Kunagi oli selle koha peal Lenini-nimeline näidissovhoos, kus Aivo Arrak töötas ehitustööde juhatajana. Sovhoosi lagunemise ajal hakkas ta talupidajaks ja asutas Loku talu. Majandi asemel loodi osaühing Võrtsjärve, mis läks pankrotti 1997. aastal.

Arrak ostis vanad laudahooned pankrotivarana 1997. aastal, lisaks sai 300 lehma aastalüpsiga 3000 kg lehma kohta.

“Nüüd oleme jõudnud 530 lehmani, nende keskmine aastalüps on 8600 kg lehma kohta,” räägib peremees, lisades, et kui ta oma firma asutas, andis Loku talu pojale.

Arrak juhib oma äriharusid kogu perega: abikaasa Anni on farmijuhataja, tütar Kairit raamatupidaja, poeg Alari töötab firmas agronoomina.

“Laudas on tööl ka meie minia Ebe ning väimehekandidaat on abiks ehitustöödel,” selgitab rõõmsameelne perenaine Anni. Suurettevõte tegutseb otsekui peretalu.

Galaxy robotid rabavad mitme eest

Uue lauda peale hakkas Aivo Arrak mõtlema juba 2005. aastal, laut valmis 2007 ja maksis koos lüpsirobotitega 24 miljonit krooni. Robotlüpsi käis mees uurimas Euroopa eri riikides. Hollandi firma Galaxy meeldis talle kõige rohkem just soodsama hinna ja hõlpsama hoolduse poolest, pealegi teeb üks robotkäsi ära kahe roboti töö.

“Võtsin Galaxy robotid Eestis esimesena kasutusele, kaks robotit maksid 5,3 miljonit, aga nad teevad ära nelja roboti töö, nii et võitsin ka hinnas umbes miljon krooni,” ütleb Arrak ja kiidab, et need robotid on Lely või DeLavali omadest odavamad.

Galaxy robotkäsi on elektromehhaaniline ja hooldusvaba selles mõttes, et talle ei kulu õli mitte tilkagi.

“Pole vaja mingeid kalleid õlisid ega filtreid vahetada, käe tööshoidmiseks ma lisakulutusi enam ei tee,” kiidab Arrak. Roboti süsteemis liikuv käsi haarab lehmi lüpsile kahelt poolt. Enne lüpstakse see lehm, kes varem lüpsikotta jõuab. Siis teeb käsi paraja tiiru ja võtab lüpsile lehma teiselt poolt. Nii ongi üks robot mõeldud kahe boksi ehk kahe lehmagrupi peale.

Praegu lüpstakse pooled lehmad kõrvalasuvas vanemas laudas, kus on 2x12 kalasaba lüpsiplats. Robotid soetaski Aivo Arrak oma sõnul seetõttu, et Võrtsjärve mail napib töökäsi. Samuti on robotlüpsil piim kvaliteetsem ja toodang lehma kohta kõrgem.

Galaxy uudistajaid käib Ranna farmis tihti.

On mitu korda kohut käinud

Piima saadavad Aivo ja Anni Arrak Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu kaudu Mulgi Meierisse, piimakilost makstakse neile praegu 3.20 krooni. Ehkki piimaraha maksmine venib aeg-ajalt mitme kuu pikkuseks, Arrakud ei nurise, sest nemad pole seda tüüpi inimesed ja on juba harjunud elus matse saama.

Kui eelmine raamatupidaja Eldur Mägi Ranna Farmilt umbes miljon krooni ärastas, jõudis asi küll kohtusse ja firmale mõisteti 680 000 krooni väljamaksmiseks. Praegu on Arrak saanud oma endiselt raamatupidajalt kätte kõigest sada krooni, kuna maksja tunnistati invaliidiks.

Kohut on käinud Arrak ka Põltsamaa Meierei Juustutööstusega – seda piimaraha pärast, mille ta sai kätte alles nelja-aastase hilinemisega.

“Igasuguseid lakse on elus olnud, aga see teeb ainult tugevamaks,” teatab rahuliku loomuga põllumees.

Suviti kaunistavad tootmishoonete esist kirevad lillepeenrad ja lopsakad amplid. Vana lauda rekonstrueerimise käigus kasutati ära lauda katusealune ja nii kaunilt kujundatud moodsat kontorihoonet kui Ranna farmis annab maal tikutulega otsida.

“Me tõesti mõtleme ka oma töötajate peale, et olmeruumid oleksid mõnusad. Oleme töötajatega käinud ka laevareisidel, et pingeid maha võtta. Tänavu novembris teeme bussireisi Saksamaale,” räägib Aivo Arrak.

Plaanib rajada bioenergia tehast

Ettevõtlik peremees plaanib tulevikus oma lautadest tuleva sõnniku baasil ehitada Rannu aleviku külje alla bioenergia tehase, siis saaks lauda kõrvale rajada kala- või vähikasvatuse.

“Saaksin kogu aleviku ära kütta, aga praegu pole asjaga mingit vedu.” Arrakul on juba ette näidata bioenergia tehase projekt, aga masu on tõmmanud sellele ettevõtmisele kriipsu peale.

Robotlüpsilauda eest on mees investeeringutoetuse kätte saanud, seetõttu talle enam eriti palju investeeringuteks raha juurde ei anta.

“Biogaasitehase rajamine maksab 16 miljonit, aga mul pole seda raha küll kuskilt enam võtta,” laiutab firmajuht käsi.


Ranna Farm OÜ

- Tartumaa, Rannu vald.

- Piimakarjakasvatus, 530 lüpsilehma keskmise aastalüpsiga 8600 kg, 500 noorlooma.

- Maad haritakse 950 ha, sellest omandis 450 ha. Rohumaad 600 ha, teravili kasvab 180 ha-l, mais 90 ha-l. Teravilja keskmine saagikus 4 t/ha, odral 4,8 t/ha.

- 2007. aastal ehitatud robotlüpsilaut 4 lüpsiboksiga ja Galaxy lüpsirobotitega ligi 260 lehmale, lisaks mitu renoveeritud lauta ja kaasaegne põllutehnika.

- Tööd annab 21 inimesele.


Jaan Sõrra, Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees

Aivo Arraku Ranna farm OÜ on Tartumaal üks väheseid osaühinguid, kus peremees ise on ainuomanik. Samas ta majandab ikkagi kogu perega, tema ettevõtte suur pluss ongi see, et kõik võtavad tootmisest osa – abikaasa, lapsed, minia ja väimees. On väga positiivne, kui tegutsetakse perefarmina.

Aivo Arrak on tõsine põllumees ja väga rahuliku iseloomuga maamees. Ta ei tee kunagi kiireid otsuseid, enne kaalutleb väga põhjalikult. Ta on reisinud mitmel pool maailmas ringi ja uurinud, kuidas saaks üht või teist asja põllumajanduses paremini teha. Kuna see mees on väga õpihimuline ja käinud mitmel õppereisil, siis ostiski ta sellised robotid, mida Eestis varem polnud nähtud.

Arrak on Tartumaa Põllumeeste Liidu aktiivne liige ja oleme teda aeg-ajalt ka nõustanud. Korraldame infoõhtuid, kutsume esinejaid ja katsume oma liikmeid igati aidata kui vaja.